11. jaanuaril toimus Paksus Margareetas selle aasta esimene Merefoorum „Kihnu Jõnnu pärand“, mille raames avati suurtükitorni esimese korruse galeriis näitus pealkirjaga „Kihnu Jõnn – rääkimata lood“ ja esitleti Eesti Meremuuseumi uut väljaannet „Haruldased merekaardid Eesti Meremuuseumi kogus“.
Raamatu eesmärk on anda ülevaade muuseumi merekaardi kogust ning avada selle kõrval laiemalt ka merekaartide ajalugu.
Kihnu Jõnn, kodanikunimega Enn Uuetoa (1848-1913), oli tuntud eesti laevakapten, kes juhtis maailmameredel suuri laevu ilma kompassi ja sekstandita ning sõitis enamasti laevadel, millega teised kaptenid ei julgenud merele minna. Kihnu Jõnn oli metskapten (erialase hariduseta), kes tarvitas laevadel alati lipukaptenite (erialase haridusega) abi. Kuulus kapten hukkus tormisel sügispäeval koos oma viimase laevaga Rock City Taani rannikul 1913. aastal. Hiljem toodi Kihnu Jõnnu säilmed kodusaarele ja on maetud Kihnu kalmistule.
Näitusel „Kihnu Jõnn – rääkimata lood“ toome külastaja ette lood Kihnu Jõnnu kaasteelistelt ning kajastame Kihnu Jõnnu viimast merereisi veel avalikustamata vaatepunktist, tuginedes algallikatele otse Taanist.
Merefoorumil arutleti Kihnu Jõnnu pärandi üle. Kihnu Jõnnu kohta liikus meie mere- ja rannarahva hulgas palju igasuguseid jutte nii, et raske oli kindlaks teha, kus lõpevad faktid ja algab rahvaluule. Legendaarse meremehe päästis ajahõlma ununemisest ning tegi sisemaalgi oma kirjutistega kuulsaks Evald Past, laevakapten ja eesti mereajaloolane. Olles Jõnnu isiksusest väga huvitatud, intervjueeris ta Jõnnu kaasaegseid meremehi, samuti külastas 1930ndatel Kihnu saart, kus kohtas ka Jõnnu vennanaist. Jõnnutemaatikat on ta käsitlenud erinevates artiklites ning ka oma merealastes raamatutes (nt. “Maalt ja merelt”, Vancouver, 1985). 1965. aastal ilmus raamatuna Juhan Smuuli näidend “Kihnu Jõnn ehk Metskapten”, mille ainetel valmis kõigile eestlastele teada-tuntud film “Metskapten” Jüri Järvetiga peaosas. Kihnu Jõnnu nime on kandnud laevad, erinevad meelelahutusasutused. Kihnu Jõnnu laevakokkade järgi said nimed Kihnu saare ja mandriga ühendust pidavad parvlaevad. Rääkimata parvlaevast Jõnn, mis aastaid vedas kihnlasi saarelt mandrile. Aga milles see Kihnu Jõnnu pärand tänapäeval seisneb? Kuidas me suudame seda osa merepärandist veel elusana hoida, et ka aastakümnete pärast mäletataks kuulsat metskaptenit Kihnu Jõnnu? Milline on Kihnu Jõnnu pärandi mõju üldisemalt merekultuurile? Tule näitusele ja otsime üheskoos kõigile neile küsimustele vastused.
Kuraator: Reet Laos
Foorumi salvestus on huvilistele nüüd leitav siit https://youtu.be/orKjqXaRuWo
Pildivalik siit https://www.dropbox.com/scl/fo/k9fianx4qyd02gd3e6tdo/h?rlkey=55vh0ntlfwq4sfqn8od430e54&dl=0
Foto: Aron Urb
