Eile esitleti Käsmu rahvamajas, endises Kaubalaevastiku Meremeeste Seltsimajas raamatut „Mereriik Käsmu“. Mahuka teose koostasid ajaloolased, Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen ja teadur Teele Saar. Raamatuesitlusel tervitas autoreid ja Käsmu külaelanikke Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
„Me kõik mäletame aega, kui meri oli meilt ära võetud. Nüüd aga toodetakse taas aktiivselt paate ja pakutakse mereharidust, et meri saaks olla meile lähemal,“ sõnas president. „Mind teeb alati rõõmsaks meretuul juustes ja kutse mõne väikesadama avamisele,“ rääkis Kersti Kaljulaid raamatuesitlusel.
Raamatu sünniks andis tõuke tellija, jahtkapten Heiti Hääl. „Tänane tagasivaade minevikku ei ole millegi lõpp. See on koht, kust saab kohalikus laevanduses vaid edasi minna,“ ütles Hääl ning avaldas tänu ka abikaasale Reet Häälele, kelle juured on Käsmu külas.
Vast ilmunud teos „Mereriik Käsmu“ tutvustab Käsmu merenduse ajalugu 1850. kuni 1950. aastateni. Kõlavat ja suurt pealkirja põhjendas üks koostajatest Urmas Dresen sellega, et Käsmu oligi väga erinev ja silmapaistev, võrreldes näiteks läheduses paiknevate Võsu või Viinistuga. Autori sõnul ehitati Käsmus oma merendust üles sihiteadlikult ja suure pühendumusega, nagu mujal rajatakse oma rahvusriiki.
Raamatule on eessõna kirjutanud ajaloolane Enn Tarvel ja lõppsõna Sigrid Kristenprun Joostilt. Kõvakaanelise mahuka teose kujundas Peeter Laurits, toimetas Sirje Toomla, projektijuht Eva-Maria Maiste. Joonised purje- ja aurulaevade tüüpidest lõi spetsiaalselt raamatu tarbeks Meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz.
„Mereriik Käsmu“ on müügis Käsmu poes, Eesti Meremuuseumi poodides Paksus Margareetas ja Lennusadamas ning muuseumi e-poes: https://meremuuseumipood.ee/toode/mereriik-kasmu/
