Eesti Meremuuseumi väljakuulutatud ideekonkursil pakkus žürii hinnangul parima nägemuse arhitektuuribüroo KOKO arhitektid, kelle kavand „Laine“ võetakse aluseks Paksu Margareeta ümberehitamisel kaasaegseks terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks.
Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul paistis kavand silma terviklike ja lennukate ideedega, mis loovad muuseumile lisaväärtust, säilitades modernsete lahenduste keskel väärika Paksu Margareeta torni ajaloolise näo.
„Võidutöö keskseks visuaalseks motiiviks on kurv ja laine. Mullu Kadriorust välja kaevatud 700 aastase koge eksponeerimiseks loodav saal saab olema vormilt kui merelaine. Siseruumis annab võlvidega ruum nurkadeta pinna, mis sobib lõpmatu pinna – tähistaevas, kaardid või ka räägitav lugu – projektsiooniks. Ideekavandisse kuuluvad ka ümber torni asetsevad periskoobid ja kaamerad, mille abil saab kogeda merekultuuri interaktiivsete vahenditega,“ tutvustas Dresen võiduideed.
Meremuuseumi direktori sõnul alustab Eesti Meremuuseumi meeskond esimesel võimalusel koostööd kavandi esitanud arhitektidega, et viia sisse vajalikud täpsustused, töötada välja muuseum-külastuskeskuse detailne kontseptsiooni ja arvestada orienteeruv maksumus.
Kavandi põhjal saab muuseumi külastajatele avatud ruumi pindala olema tänasest ca 800 m² mitu korda suurem ehk umbes 2000 m². Lisaks muutub Paksu Margareeta ekspositsioon ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele.
Ideekonkursi võidutöö põhjal kujuneb nägemus Paksu Margareeta tulevasest ruumilahendusest ning kogu Suure Rannavärava kompleksi kuuluvate hoonete, katuseterrassi ja sisehoovi paremaks ühendamiseks ja külastajatele eksponeerimiseks. Meremuuseum loodab ehitustöödeni jõuda lähima kahe aasta jooksul ning avada ümberehitatud Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus aastal 2020.
Paks Margareeta on üks osa Suure Rannavärava kaitserajatisest, mis kuulus keskaegset Tallinna ümbritsenud müüride ja tornide süsteemi. Nüüdseks pea 500 aastat vana torn pidi kaitsma linna ja sadamat, samas linnaväravana jätma võimsa mulje ka mere poolt tulijatele. Lisaks kaitsefunktsioonile on Paksu Margareeta torn täitnud hilisematel sajanditel ka lao ja vangla funktsiooni. Alates 1961. aastast on Suure Rannavärava kompleksi lugu seotud Eesti Meremuuseumiga.
