Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Uudiskirja ikoon
Liitu uudiskirjaga

Avasta näitust

Ahoi, meresõber!

Eesti Meremuuseum kutsub Sind avastama Eesti meresõidu lugu Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuses. Muuseum avatakse 2019. aasta lõpus!

See ei ole tavaline muuseumimaja, vaid ehitati juba peaaegu 500 aastat tagasi. Siis oli siin linnakindlustus, kus valvati, et sissetungijad linna sisse ei pääseks. Seda on mitu korda ümber ehitatud. Vanadest müüridest näeb muuseumis varemeid. Paksu Margareeta torni kõrvalt, Suurest Rannaväravast veeti linna kaupa, mis oli laevadega sadamasse toodud.

Kõige vanem kaubalaev

Muuseumis näeb Eestist leitud kõige vanemat, umbes 700-aastase laeva vrakki. Sellise kujuga laeva kohta öeldakse koge. Sellised koged seilasid Põhja- ja Läänemerel. Siin näeb ka asju, mis selle koge vraki juurest leiti ja mis näitavad meile, kuidas sel ajal merel näiteks süüa tehti.

Koge saalis saad:

  • avastada, kuidas koge ehitati;
  • teada, mille poolest erines keskaegne Tallinna sadam praegusest; milliseid kaupu siis veeti; kuidas koguseid mõõdeti ja kui palju kaubad väärt võisid olla;
  • kuulata kaupmeeste lugusid;
  • proovida juhtida tegevust keskaegses sadamas.

  • Kui laed alla tasuta äpi, näed, kuidas näituse koostajad tutvustavad kuute asja koge ja purjelaevade saalist. Lae äpp alla siit

Purjelaevad ootasid tuult

Kui koge juurest edasi liigud, jõuad purjelaevade korrusele. Sa tunned selle kohe ära, sest siin on püsti päris laevamast suure purjega. See kuulus üle 80 aasta tagasi Saaremaal ehitatud laevale nimega Triin.

Purjelaevade saalis saad:

  • uurida päris laevade järgi täpselt järele tehtud väikeseid laevamudeleid. Teiste hulgas näeb ka selle purjelaeva mudelit, millega Saaremaal sündinud maadeavastaja Bellingshausen Antarktise mandri avastas. Teada saad ka teiste Eestist pärit maadeavastajate reisidest;
  • ise seista laevarooli taga ja hiivata ankrut;
  • teha sõlmi ja kokku panna väikese purjelaeva.

Aurulaevade aeg

Umbes 200 aastat tagasi leiutati kuuma auru jõul liikuvad laevad. Siis ei olnud enam vaja oodata, et tuul puhuks ja purjed laeva edasi tõukaks. Aurulaevadega veeti kaupu ja reisijaid. Kui tehnika arenes, hakati ehitama veel tugevama kerega metallist laevu, mis said talvel merel jääd lõhkuda. Nii said ka teised laevad talvel sõita. Varem jäeti laevad jää tulles sadamatesse seisma.

Aurulaevade saalis saad:

  • näha tavapäraseid ja justkui pooleks lõigatud laevamudeleid, kust paistab ka laeva sisemus;
  • ise kokku panna laeva korstnamärgi;
  • sadamas kaupa peale ja maha laadida.

Tänapäevased mootorlaevad

Tänapäeval liiguvad suured reisi- ja kaubalaevad ja väiksemad saarte vahel sõitvad praamid mootori jõul. Muuseumi kõige kõrgemal korrusel on mootorlaevade saal, kus saad tutvuda eesti suurimate kauba-, kala- ja reisilaevadega.

Mootorlaevade saalis saad:

  • õppida selgeks merel kehtivad liikluseeskirjad ja -märgid;
  • kuulata meremeeste lugusid elust mootorlaeval;
  • ise järele proovida, kuidas laadida kaupa konteinersadamas;
  • näha, milline on ühe suure reisilaeva kaptenisild ja kuidas sealt laeva juhitakse.


Et suures muuseumis lihtsam ringi oleks liikuda, küsi kassast kaasa tasuta teekonnakaart lastele!

Kui järgmisel korral laevaga reisima lähed, tead juba päris hästi, kuidas on meresõit ajas muutunud. Aga võibolla saab Sinust hoopis järgmine laevaehitaja või kuulus kapten?