Lennusadama angaaris
5.-12. klass,
kestus 75 min (5-9. kl);
90 min (10-12.kl)
Muuseumitunni eesmärk on läbi praktiliste tegevuste käsitleda ajaloo uurimist esemeliste allikate põhjal ning tutvustada allveearheoloogiat kui ajalooteaduse haru ja allveearheoloogide tööd.
Tunnis uurime aja mõistet, vaatleme ajalooallikate olemust ja kuidas ajalugu uuritakse. Käsitleme seda teemat allveearheoloogia kaudu, sest merekultuur on Eesti kultuuri oluline osa. Üheskoos kehastume allveearheoloogideks ning suundume merepõhjast otsima vana laevavrakki. Kui laevavrakk leitud, asume läbi viima uurimistööd, mõõdame ja joonistame.
Meeskonnatöö vormis tegeleme eriilmeliste ajalooliste esemetega ning asume detailselt lahti harutama nende lugu ühe laevahuku juhtumi raames, võttes taustaks ka Euroopa ajaloo ja mõned tolleaegsed levinud õpetused ja ideed. Analüüsime ja arutleme arheoloogide keeruliste valikute üle ning vanema koolieaga teeme läbi ka lühendatud debati.
Tund toetab nii karjääriõpet kui ka suulist väljendusoskust.
Muuseumitunni õpitulemused (seotud RÕK-iga):
II kooliaste
Õpilane:
- Teab, millist liiki allikatest saab mineviku kohta teavet ja milliste tunnuste järgi saab allikate usaldusväärsust hinnata.
- Märkab ja väärtustab minevikupärandit Eestis ja mujal.
- Väljendab end selgelt ja asjakohaselt.
- Mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid kodukohas ja Eestis.
Seosed riikliku õppekava ainekavadega:
Muuseumitund lõimib ajalugu, eesti keelt ja loodusõpetust
Ajalugu
Õpilane:
- teab, et ajalooallikad jagunevad suulisteks, esemelisteks, kirjalikeks ja audiovisuaalseteks ning toob nende kohta näiteid;
- iseloomustab erinevate allikatüüpide eripära, hinnates nende usaldusväärsust;
- paigutab ajateljele isikliku elu sündmusi, ajaloosündmusi ja -perioode, kasutades õigesti ajaühikuid;
- teab lugusid oma kodukoha minevikust.
Eesti keel
Õpilane:
- avaldab viisakalt ja olukorrast lähtuvalt arvamust, sõnastab järelduse;
- põhjendab oma seisukohta ja aktsepteerib kaaslaste põhjendatud seisukohti;
Loodusõpetus
Õpilane:
- kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint);
- hindab inimtegevuse mõju kooslustele.
III kooliaste
Õpilane:
- Teab, millist liiki allikatest saab mineviku kohta teavet ja milliste tunnuste järgi saab allikate usaldusväärsust hinnata.
- Analüüsib kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ja mõistab üksikisiku rolli kultuuripärandi kandjana.
- Mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid kodukohas.
- Väljendab end eesmärgipäraselt, selgelt, asjakohaselt ja keeleliselt korrektselt.
- Loeb tekste eesmärgistatult ja kriitiliselt eri keskkondades ja allikatest.
- Suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust.
Seosed riikliku õppekava ainekavadega:
Muuseumitund lõimib ajalugu, eesti keelt ja bioloogiat
Ajalugu
Õpilane:
- mõistab inimkonna eetilisi valikuid ja vastutust ühiskonna ees seoses teaduse ja tehnika arenguga;
- märkab kodukoha kultuuripärandit ja teab selle kujunemislugu, mõistab, et kultuuripärandi tähendus võib ajas muutuda;
Eesti keel (suuline ja kirjalik suhtlus)
Õpilane:
- esitab kuuldu ja loetu põhjal küsimusi, teeb järeldusi ning annab hinnanguid;
- põhjendab ning avaldab viisakalt ja asjakohaselt arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta
Bioloogia
Õpilane:
- analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele.
IV kooliaste/gümnaasium, lisaks eelnevale:
- argumenteerib selgelt ja veenvalt, kaitseb oma seisukohti aruteludes, annab hinnanguid, esitab esinejale küsimusi;
- seostab Eesti ajalugu Euroopa ja maailma ajalooga, tuues esile erinevate ajalooperioodide eripära;
- mõistab, et nii ajalooallikas kui ka ajaloonarratiiv on mõjutatud selle autorist, loomise asjaoludest, ajastust ning tõlgendajast;
- märkab minevikupärandit ja väärtustab seda ajalooallikana, mõtestades selle tähendust;
- mõistab, kuidas kultuuripärand peegeldab minevikuühiskonda;
- mõistab inimtegevuse ja keskkonna vastastikust mõju.