Font size

Line height

Contrast

Other

Liitu uudiskirjaga

    Kiirteed ookeanis

    • Lennusadamas, osa tunnist toimub õues – riietuda vastavalt!  
    • 7.-10. klassile  
    • Kestus 90 min  

    Muuseumitunni eesmärk ontutvustada õpilastele tuulte ja hoovuste teket ning kasutamist ajaloolistel merereisidel Kon-Tiki ekspeditsiooni näitel.   

    Läbi aegade on inimesed seilanud mööda meresid ja ookeane. Mis aga paneb laevad merel liikuma ja kuidas leida keset lõputut sinist välja õige tee? Tunnis selgitakse välja, kuidas temperatuur ja vee soolsus on seotud tuulte ja hoovustega, harjutatakse koordinaatide abil laeva teekonna määramist, tutvutakse Kon-Tiki eksperimentaal-arheoloogia looga ning uuritakse navigatsioonivahendite arengut. Tund algab õues.     

    • Enne tundi soovitame käsitleda ilma ja kliimat mõjutavaid tegureid ning Maa kliimavöönditeks jagunemise põhjuseid. Tuletage üheskoos meelde ka oma kogemusi meresõiduga.   
    • Pärast tundi soovitame lahendada ülesandeid muuseumist kaasa antud tegevuslehelt.
    • Teemaga süvitsi tegelemiseks olenemata sellest, kas külastate muuseumitundi või mitte, soovitame ka Thor Heyerdahli raamatut “Kon-Tiki Ekspeditsioon” või filmi selle raamatu ainetel.  

    Õpitulemused:

    Õpilane: 

    • nimetab levinud ajaloolisi ja tänapäevaseid navigatsioonivahendeid;  
    • arutleb, kuidas korraldati merereise, kui moodsaid navigatsioonivahendeid ei olnud veel leiutatud;  
    • tutvub Eesti Meremuuseumi väliekspositsiooni laevaga Valvas;  
    • oskab lugeda kaarti ja orienteerub kaardil Kon-Tiki loo näitel: teab, mis laev oli Kon-Tiki, selle ekspeditsiooni lugu kui näidet eksperimentaalarheoloogiast;  
    • märgib koordinaatide abil kaardile Kon-Tiki teekonna;  
    • kordab mandrite ja ookeanite nimetusi;  
    • mõistab vee füüsikaliste omaduste seost tuulte ja hoovustega, kliimaga; 
    • selgitab, kuidas tekivad hoovused ja püsivad tuuled;  
    • selgitab, kuidas erinevad vee omadused (soolsus, temperatuur jms), mõjutavad püsivaid tuulesuundi ja kliimat;  
    • teab, et soolane vesi on tihedam kui mage vesi, külm vesi tihedam soojast;  
    • teab, kuidas on seotud temperatuur ja õhurõhk;  
    • viib läbi eksperimendi, mille käigus tekitab erineva soolsuse ja temperatuuri abil veekihte;  
    • analüüsib globaalse kliimasoojenemise mõju Euroopa kliimale ning elustikule Golfi hoovuse näitel.  

    Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

    Save preferences More info