Kiirteed ookeanis

7.-9. klassile
Kestus: kuni 90 minutit. Osa tunnist toimub õues, riietuda vastavalt.

Läbi aegade on inimesed seilanud mööda meresid ja ookeane. Sageli märgati, et uude kohta jõudmine on mõnikord lihtne, aga tagasisaamine osutus pead murdvaks katsumuseks. Kuidas said iidsed meremehed ületada ookeane vaid saja päevaga? Kes või mis neid aitas? Kuidas on navigatsioonitehnikad aja jooksul muutunud? Merehoovuste ja tuulte saladusi hakkamegi programmis uurima.

Ülesehitus:

Muuseumitunni näol on tegemist ookeane ning meresõitu tutvustava programmiga, kus uuritakse merehoovuste saladusi ja navigatsioonivahendeid. Muuseumitund kestab 90 min, millest esimese kolmandiku moodustavad sissejuhatus, teemaarendus ning tutvumine väliekspositsioonis oleva laevaga Valvas. Kaptenisillal uurime, milliseid navigatsioonivahendeid kasutati vanasti ja milliseid tänapäeval ning seejärel liigume tagasi Lennusadamasse. Tunni teises kolmandikus arutame, kuidas ja mis tingimustel hakkasid inimesed korraldama merereise uute maade avastamiseks tingimustes, kus neil polnud moodsaid navigatsioonivahendeid. Tuletame meelde ookeanid ja mandrid. Jutustame põneva loo Thor Heierdhali balsapuust laevast Kon-Tiki ning saame vastuse küsimusele, mida võisid kasutada vanad peruulased, et reisida üle Vaikse ookeani. Analüüsime koordinaatide abil Kon-Tiki teekonda. Mõtleme, kuidas hoovused mõjutavad vees elavaid loomi ja kliimat ning sellega ka inimeste igapäevaelu. Tunni viimases osas korraldame eksperimendi, et teada saada, mis on hoovused ja kuidas need tekivad (kasutades erineva soolsuse ja temperatuuriga vett). Enne äraminekut toimub tagasisidering, kus tuletame meelde, millest muuseumitund rääkis ning mida uut teada saime.

Muuseumitunni temaatika, praktilised tegevused ja valitud aktiivõppemeetodid on eakohased, muutudes vastavalt õpilaste vanusele spetsiifilisemaks ja keerulisemaks.

Õpitulemused:

  • Õpilane nimetab enim levinud ajaloolisi ja tänapäevaseid navigatsioonivahendeid;
  • Õpilane teab, mis laev oli Kon-Tiki ning kas ja kuidas ta jõudis oma sihtpunkti;
  • Õpilane märgib koordinaatide abil kaardile Kon-Tiki teekonna;
  • Õpilane selgitab, kuidas tekivad hoovused ja püsivad tuuled;
  • Õpilane teab, millised tegurid mõjutavad tuulte teket;
  • Õpilane teab, et soolane vesi on tihedam kui mage vesi ning külm vesi on tihedam kui soe vesi;
  • Õpilane oskab selgitada, kuidas on seotud soolsuse ja temperatuuri erinevused ja hoovuste tekkimine.

Ühisosad õppekavaga: Programm lõimib geograafia, ajaloo, füüsika, keemia ja matemaatikateadmisi. Teemad: kliimat kujundavad tegurid. Temperatuuri ja õhurõhu seos. Üldine õhu- ja veeringlus. Hoovuste tekkepõhjused: soolsuse ja temperatuuri mõju vee tihedusele. Tehnoloogia areng (navigatsioonivahendite kaudu). Maadeavastused ja eksperimentaalne arheoloogia.

Sündmused

Vaata kalendrit

Korralda oma sündmus

Teeme koos sündmuse, millest räägitakse veel kaua!

Vaata lähemalt

Uudised

Raamatuesitlusel Antarktikast kuulutati välja ekspeditsioon Arktikasse

Lennusadamas esitleti Maris ja Tiit Pruuli raamatut „Jäine igatsus. Armastus Antarktika moodi“. Välja kuulutati ekspeditsioon Arktikasse.

27. November

Meremuuseum kutsub lastega Lennusadamasse ööbima

„Öö muuseumis on kujunenud meremuuseumis traditsiooniks, mille korraldame koos uue ajutise näitusega,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen. „Sel aastal on olukord küll teine, kuid tänu Lennusadama suurele 5000-ruutmeetrisele pinnale, mis võimaldab osalejaid hajutada, saame seda siiski korraldada,“ lisas Dresen.

17. November

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

Tellimused:+372 620 0550 (E–R kl 9–17), v.a. riigipühadel
booking@meremuuseum.ee
Vesilennuki tee 6, Tallinn

Avatud T-P 10.00-18.00. Esmaspäeviti muuseum suletud, kohvik avatud 11-14

Vaata kaarti