Kiirteed ookeanis

1.-9. klassile
Kestus: kuni 60-90 minutit. Osa tunnist toimub õues, riietuda vastavalt.

Läbi aegade on inimesed seilanud mööda meresid ja ookeane. Sageli märgati, et uude kohta jõudmine on mõnikord lihtne, aga tagasisaamine osutus pead murdvaks katsumuseks. Kuidas said iidsed meremehed ületada ookeane vaid saja päevaga? Kes või mis neid aitas? Kuidas on navigatsioonitehnikad aja jooksul muutunud? Merehoovuste ja tuulte saladusi hakkamegi programmis uurima.

Ülesehitus:

Muuseumitunni näol on tegemist ookeane ning meresõitu tutvustava programmiga, kus uuritakse merehoovuste saladusi ja navigatsioonivahendeid. Muuseumitund kestab 90 min, millest esimese kolmandiku moodustavad sissejuhatus, teemaarendus ning tutvumine väliekspositsioonis oleva laevaga Valvas. Kaptenisillal uurime, milliseid navigatsioonivahendeid kasutati vanasti ja milliseid tänapäeval ning seejärel liigume tagasi Lennusadamasse. Tunni teises kolmandikus arutame, kuidas ja mis tingimustel hakkasid inimesed korraldama merereise uute maade avastamiseks tingimustes, kus neil polnud moodsaid navigatsioonivahendeid. Tuletame meelde ookeanid ja mandrid. Jutustame põneva loo Thor Heierdhali balsapuust laevast Kon-Tiki ning saame vastuse küsimusele, mida võisid kasutada vanad peruulased, et reisida üle Vaikse ookeani. Analüüsime koordinaatide abil Kon-Tiki teekonda. Mõtleme, kuidas hoovused mõjutavad vees elavaid loomi ja kliimat ning sellega ka inimeste igapäevaelu. Tunni viimases osas korraldame eksperimendi, et teada saada, mis on hoovused ja kuidas need tekivad (kasutades erineva soolsuse ja temperatuuriga vett). Enne äraminekut toimub tagasisidering, kus tuletame meelde, millest muuseumitund rääkis ning mida uut teada saime.

Muuseumitunni temaatika, praktilised tegevused ja valitud aktiivõppemeetodid on eakohased, muutudes vastavalt õpilaste vanusele spetsiifilisemaks ja keerulisemaks.

Õpitulemused:

  • Õpilane nimetab enim levinud ajaloolisi ja tänapäevaseid navigatsioonivahendeid;
  • Õpilane teab, mis laev oli Kon-Tiki ning kas ja kuidas ta jõudis oma sihtpunkti;
  • Õpilane märgib koordinaatide abil kaardile Kon-Tiki teekonna;
  • Õpilane selgitab, kuidas tekivad hoovused ja püsivad tuuled;
  • Õpilane teab, millised tegurid mõjutavad tuulte teket;
  • Õpilane teab, et soolane vesi on tihedam kui mage vesi ning külm vesi on tihedam kui soe vesi;
  • Õpilane oskab selgitada, kuidas on seotud soolsuse ja temperatuuri erinevused ja hoovuste tekkimine.

Ühisosad õppekavaga: Programm lõimib geograafia, ajaloo, füüsika, keemia ja matemaatikateadmisi. Teemad: kliimat kujundavad tegurid. Temperatuuri ja õhurõhu seos. Üldine õhu- ja veeringlus. Hoovuste tekkepõhjused: soolsuse ja temperatuuri mõju vee tihedusele. Tehnoloogia areng (navigatsioonivahendite kaudu). Maadeavastused ja eksperimentaalne arheoloogia.

Sündmused

Vaata kalendrit

Korralda oma sündmus

Teeme koos sündmuse, millest räägitakse veel kaua!

Vaata lähemalt

Uudised

Lennusadama jahisadama hooaeg avatakse merepääste demoga merel

28.mai õhtul kell 19 saab näha eskaadrisõitu Lennusadamast Tallinna lahele, kus toimub päästevarustuse demo. Sündmusega avatakse Lennusadama jahisadama hooaeg ning Meremuuseumi mereteadmisi jagav ürituste sari Merd Mööda Matkama.

27. Mai

Lennusadama sünnipäeva märgib raamat vesilennukitest

12.mail avatakse peale eriolukorda taas Lennusadam. Samal päeval täitub Lennusadama 8. sünnipäev, mida tähistatakse kell 16.00 algava online raamatuesitlusega „Vesilennukid Lennusadamas“.

11. Mai

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

Tellimused:+372 620 0550 (E–R kl 9–17), v.a. riigipühadel
info@lennusadam.eu
Vesilennuki tee 6, Tallinn

Avatud iga päev 10.00-19.00. NB! 20.08 avatud 10.00-17.00

Vaata kaarti