7.-12. klassile
Kestus: kuni 90 minutit. Osa tunnist toimub õues, riietuda vastavalt.

Muuseumitunni eesmärk on tutvustada õpilastele tuulte ja hoovuste teket ning kasutamist ajaloolistel merereisidel Kon-Tiki ekspeditsiooni näitel.  

Läbi aegade on inimesed seilanud mööda meresid ja ookeane. Mis aga paneb laevad merel liikuma ja kuidas leida keset lõputut sinist välja õige tee? Tunnis selgitakse välja, kuidas temperatuur ja vee soolsus on seotud tuulte ja hoovustega, harjutatakse koordinaatide abil laeva teekonna määramist, tutvutakse Kon-Tiki eksperimentaal-arheoloogia looga ning uuritakse navigatsioonivahendite arengut. Tund algab õues.    

• Enne tundi soovitame käsitleda ilma ja kliimat mõjutavaid tegureid ning Maa kliimavöönditeks jagunemise põhjuseid. Tuletage üheskoos meelde ka oma kogemusi meresõiduga.  
• Pärast tundi soovitame lahendada ülesandeid muuseumist kaasa antud tegevuslehelt! 
• Teemaga süvitsi tegelemiseks olenemata sellest, kas külastate muuseumitundi või mitte, soovitame ka Thor Heyerdhali raamatut “Kon-Tiki Ekspeditsioon” või filmi selle raamatu ainetel. 

Muuseumitunni temaatika, praktilised tegevused ja valitud aktiivõppemeetodid on eakohased, muutudes vastavalt õpilaste vanusele spetsiifilisemaks ja keerulisemaks.

Riikliku õppekavaga kooskõlalised õpiväljundid 

• Õpilane tutvub Eesti Meremuuseumi väliekspositsiooni laevaga Valvas; 
• nimetab levinud ajaloolisi ja tänapäevaseid navigatsioonivahendeid; 
• arutleb, kuidas korraldati merereise, kui moodsaid navigatsioonivahendeid ei olnud veel leiutatud. 
• Teab, mis laev oli Kon-Tiki ning kas ja kuidas ta jõudis oma sihtpunkti; 
• teab, et Thor Heyerdhali Kon-Tiki ekspeditsioon balsapuust laevaga Lõuna-Ameerikast Vaikse-Ookeni keskossa on näide eksperimentaalarheoloogiast; 
• märgib koordinaatide abil kaardile Kon-Tiki teekonna; 
• kordab mandrite ja ookeanite nimetusi. 
• Selgitab, kuidas tekivad hoovused ja püsivad tuuled; 
• Selgitab, kuidas erinevad vee omadused (soolsus, temperatuur jms), mõjutavad püsivaid tuulesuundi ja kliimat; 
• teab, et soolane vesi on tihedam kui mage vesi, külm vesi tihedam soojast; 
• teab, kuidas on seotud temperatuur ja õhurõhk 
• viib läbi eksperimendi, mille käigus tekitab erineva soolsuse ja temperatuuri abil veekihte. 
• Analüüsib globaalse kliimasoojenemise mõju Euroopa kliimale ning elustikule Golfi hoovuse näitel.