10. aprillil algas Meremuuseumi Lennusadama merepoolse kai avariiremont
Remondi käigus täidetakse seest tühjaks uhutud sadamakais haigutavaid auke killustikuga ning kohendatakse kaitsemuuli merepoolset nõlva. Lennusadama jahisadama juht Lauri Väinsalu ütles, et sadama merepoolsed ehk C ja D kaid on tõsiselt amortiseerunud ja vajaksid suuremat remonti, kuid et sadamat ning selle merepoolset osa saaks algaval navigatsioonihooajal ohutult kasutada tuleb praegu hädapäraste töödega piirduda. Avariiremondiga peaks C kai jälle ühe hooaja vastu pidama, kui meri väga hullusti möllama ei hakka. Tööde maksumus on 14 900 eurot, millest poole eraldas kultuuriministeerium.
„Alustame kaile püstitatud ajutise aia ääres oleva augu täitmisest. Kui see tehtud, saab tehnikaga kai peale liikuda ning siis täidetakse järgmised augud. Pika noolega kopp korrastab ka merre vajunud nõlva. Muidugi on see aukude täitmine praegu hädavajalik, sest kaikohtade nappuse tõttu oleme pidanud ka nende kaide ääres kohad välja jagama ja parandamata aukudega kaile ei saa inimesi lubada. Aga tegelik olukord ei ole kiita. Merel on suur jõud ja niisama see täide sinna kauaks pidama ei jää. Piisab ühest korralikust tormist ebasoodsast suunast, kui killustik on jälle mööda merepõhja laiali,“ selgitas Väinsalu.
Sadama juhi sõnul oleks ainus lahendus uute tänapäevase sulundseinaga kaide ja lainemurdja ehitamine. Kaid ei ole Lennusadamas vaja ainult veesõidukite sildumiseks, välimiste kaide peamine ülesanne on sadama akvatooriumi kaitsmine tormilainetuse eest. Tallinna laht on sügav ning põhja- ja kirdetuultega jõuavad suure purustusjõuga lained otse Kalamaja randa.
Lennusadama vanad kaid on rajatud traditsioonilisel meetodil ehk need seisavad kividega täidetud puidust kärgkastidel. Aja jooksul on lained kai täiteks olnud pinnast sealt nii palju välja uhtunud, et sellest on moodustunud mere poole laugjas nõlv. Seest õõnsaks jäänud kai ise on niivõrd nõrk, et selle najale uut lainemurdjat ehitada ei saa, kai ei pruugi tetrapodide või graniitrahnude survele vastu pidada. Tegelikult oleks Väinsalu sõnul kaide korda tegemiseks vaja 10 miljonit.
„See remont on praegu nagu plaaster luumurrule. Aga eks me täidame auke, kuni need vajalikud miljonid leitakse,“ kommenteeris Väinsalu.
Foto: Siiri Pajo
Suurtükilaev Lembit ehitusaasta 1908 ehituskoht Sankt-Peterburg, Venemaa kiirus 12 sõlme mootor 2 aurumasinat (800 hj) pikkus 66,5 m laius 10,9 m süvis 2,2 m veeväljasurve 1100 t meeskond 148 (9-10 ohvitseri) relvastus 2×1-120 mm, 4×1-75 mm, 1×1-37 mm suurtükki ja kuni 60 meremiini 1927. aastal lammutati suurtükilaev Lembit I maailmasõja lõpus, 1918. aastal jäi Balti […]
Seoses Naissaarele rajatava Meremuuseumi uue püsiekspositsiooni ja külastuskeskusega Nargen Nord kutsub muuseum inimesi üles edastama infot Naissaare ajaloo erinevate etappide kohta. Pakkuda võib fotosid, esemeid, joonistusi, skeeme, jooniseid, projekte, kaarte, kirjeldusi, mälestusi ja muud infot.
Tellimused:+372 620 0550 (E–R kl 9–17), v.a. riigipühadel
booking@meremuuseum.ee
Vesilennuki tee 6, Tallinn
Avatud Muuseum avatud E–P 10–19; 23. & 24.6 avatud 10-17
Vaata kaarti
