Kunstnik sadamakail. Friedrich Tammiku kaptenipildid
15.09.2023-31.12.2023
Näituse keskmes on kadunud traditsioon – kaptenipildid. Mõneti eksitav termin tähistab kaptenite tellimusel valminud maale, millel on kujutatud neile olulisi laevu. Sellele traditsioonile pandi alus juba 18. sajandi keskel Vahemere-äärsetes sadamalinnades. Kunstnikel tuli tehniliselt täpne ja tellija nõutele vastav töö valmis saada kiiresti, sageli tuli töötada ka sadamakail. Maalid on valminud enamjaolt 1920.–1940. aastatel ning neil on kujutatud Eestist ja võõrsilt pärit purje- ning aurulaevu. Näitusel on valik kaptenipiltide maalija Friedrich Tammiku töid Eesti Meremuuseumi maalikogust, Hiiumaa Muuseumide kogust ja erakogudest.
Näituse meeskond / Exhibition team
Kuraator / Curator: Laura Jamsja
Projektijuht / Project Manager: Kadi Karine
Graafiline disain / Graphic design: Kärt Talvik (Fly Illustration OÜ)
Tõlked ja keeletoimetus / Translations and editing: Hille Saluäär, Toimetaja tõlkebüroo
Ehitus / Construction: Siltau Systems OÜ
Tehnilised lahendused / Technical solutions: Tõnis Veltman, Valter Vaht
Maalide paigaldus / Installation of paintings: Villu Plink
Trükk / Printing: OÜ Digitrükk
Turundus ja kommunikatsioon / Marketing and communication: Jaano-Martin Ots, Iris Tomson
Eriline tänu / Special thanks to: Jevgeni Pirsi, Enriko Talvistu, Peeter Talvistu, Jaanus Idla
Ruth Ristmägi, Andres Eero, Oksana Leontjeva, Sander Jürisson, Teele Saar, Feliks Gornischeff, Kadri Kuusk (SA Hiiumaa Muuseumid), Bruno Pao, Indrek Hinrikus (Tallinna Linnaarhiiv), Darja Jefimova (SA Eesti Kunstimuuseum), Rein Albri, Priit Lätti, Laura Maide, Roman Matkiewicz, Alar Truu, SA Eesti Vabaõhumuuseum Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, Raamiruum OÜ, Meeli-Heli Lepna, Urmas Dresen
Viikingid enne viikingeid. Näitus Salme laevmatustest.
16.02.2023-31.12.2023
Umbes 1300 aastat tagasi toimus Saaremaal tänapäeva Salme küla lähedal verine lahing, milles langenud skandinaavia sõjamehed maeti mererannal kahte laeva. Kui need laevad 15 aastat tagasi leiti, sai kiiresti selgeks, et tegemist on avastusega, mis sunnib meid viikingiaega uue pilguga vaatama. Saaremaa Muuseumi ja Motor OÜ koostöös loodud rändnäitusel saab tutvuda 150 originaalesemega, mis pandi Valhallas elu jätku lootvatele viikingisõdalastele hauapanustena kaasa. Nii avaneb meile pilt viikingite elust ja tavadest – millist päritolu mehed ühte sõjasalka kuulusid, milliste laevadega mereretkel käidi, mida varustusena kaasa võeti, kuidas sõditi ja võõrsil sõjaretkel olles oma hukkunuid maeti. Lennusadamas lisanduvad näitusele ligipääsetavuslahendused, mis toovad viikingite ajaloo laiema sihtgrupini.
Näituse koostas Saaremaa Muuseum / The exhibition was compiled by Saaremaa Museum
Esmaesitlus 21. mail 2021 Saaremaa Muuseumis Kuressaares / First presented on May 21, 2021 at Saaremaa Museum in Kuressaare
Kuraator / Curator: Marge Konsa
Projektijuhid / Project managers: Taniel Vares (Saaremaa Muuseum), Hälys Laanemäe, Maarja Tõnisson, Ott Sarapuu (Motor)
Näituse disain / Exhibition design: Kadri Kaldam, Raili Paling (KOKO arhitektid)
Graafiline disain / Graphic design: Erik Heinpalu (Motor)
Näituse teostus /Production of the exhibition: Motor (Edgar Juhkov, Olie Järvekülg, Gertu Kallas, Tiit Kotsar, Lauri Laasik, Kristiina Laurits, Annes Leht, Joosep Matjus, Ivo Metsmaa, Kertu Moppel, Margus Muld, Villu Plink, Reigo Rand, Jaana Ratas, Kristo Reisner, Veiko Salumäe, Herkki Särkinen, Helen Västrik, Piret Õunapuu)
Animafilm “Salme lahing 750 AD” / Animated film “Battle of Salme 750 AD”: tootja / producer Slow Solutions (Mattias Mälk ja Vesse Veering), produktsioon / production Velvet (Kadri Ann Mikiver ja Gunnar Hunt) Fotod ja illustratsioonid /Photos and illustrations: Marge Konsa, Jüri Peets, Garel Püüa, Maili Roio, Alar Rosentau, Kersti Siitan, Tarvi Toome, Ain Vares, Valmar Voolaid
Keeletoimetajad / Language editors: Olavi Pesti (eesti keel / Estonian), Wiedemanni tõlkebüroo (inglise keel / English), Hille Saluäär (eesti keel / Estonian)
Tõlked / Translations: Aabwell Tõlkebüroo, Tõlkebüroo Pangloss
Trükk /Printed by: Kätly Aksim ja Teele Pärna (Digitrükk)
Täname / We thank: Eero Ahonen, Raili Allmäe, Peep Jürmann, Karmo Kiilman, Priit Kivi, Liina Maldre, Reet Maldre, Mait Malmsten, Aleksandr Okunev, Jüri Peets, Mirtel Pohla, Edvards Puciriuss, Ragnar Saage, Alar Rosentau, Tõnu Veldre, Kristjan Veskus, Riho Västrik, Madlen Hirtentreu, ERR, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool.
Näituse meeskond Eesti Meremuuseumis
Projektijuht / Project Manager / Руководитель проекта выставки
Marii Väljataga (Eesti Meremuuseum)
Turunduse projektijuht / Project Manager for Marketing / Руководитель проекта по маркетингу
Iris Tomson (Eesti Meremuuseum)
Ligipääsetavus / Accessibility
Silvi Laidro, Janek Muru, Aive Peil, Jari Pärgma, Priit Põldme, Kerttu Rakke, Artur Räpp
Eriline tänu / Special thanks to / Особая благодарность
Sander Jürisson, Teele Siig, Urmas Dresen
Toetaja / Sponsor / Поддержка
EAS, Muinsuskaitseamet
Näituse täiendamist eksponeerimiseks Lennusadamas toetas Eesti Kultuurkapital
„VENEZIA – merede kuninganna“
25.03.2023 – 03.09.2023
Näitus „Venezia – merede kuninganna“ algab võrratu linna – eesti keeles tuntud ka kui Veneetsia – ainulaadse geograafia ja ajalooliste institutsioonide tutvustamisest. Sõna saavad linna tuntuimad valitsejad ja kodanikud.
Seejärel tutvume Veneetsia kui kaubanduslinnaga: just siinsed mereteed, kaubavood ja tehnoloogilised lahendused võimaldasid ajaloolisel vabariigil valitseda Vahemerd ja Siiditee idapoolseid ühendusi.
Eraldi tähelepanu all on Veneetsia merejõu süda – Arsenale. See maailma esimene moodne laevatehas suutis hiilgeaegadel toota sõjalaeva päevas.
Eesti Meremuuseumi näitus koostöös Exponaga
Näituse kuraator: Prof Giandomenico Romanelli
Sisearhitektuur: Contemporanea Progetti, Ruumilabor
Veneetsia ja Eesti suhted läbi kunstiloo
Kuraator: Eero Epner
Näituse arhitektuur: Neeme Külm
Prototüüpimine: Kadri Villand
Teostus: Valge Kuup Studio
Graafiline disain: Mikk Heinsoo, StuudioStuudio
Lasteala
Loovjuht: Mae Kivilo
Meeskond: Irma Mets, Kristel Halman, Andres Labi
Näituse meeskond:
Näituse projektijuht: Laura Kipper, Eesti Meremuuseum
Turunduse projektijuht: Iris Tomson, Eesti Meremuuseum
Näituse tehniline juht: Tõnis Veltman, Eesti Meremuuseum
Täname: Itaalia saatkond Eestis, Kultuurkapital
Kajutivestlused Johan Pitkaga
17.02.2022–20.08.2023
Johan Pitkat (1872–1944) tuntakse kui meest, kes tegutses sihikindlalt Eesti iseseisvuse saavutamise ja kaitsmise nimel Vabadussõjas ning Teise maailmasõja ajal. Ta oli nii Eesti Merejõudude kui ka Kaitseliidu asutaja ning Allveelaevastiku Sihtkapitali esimees. Johan Pitka 150. sünniaastapäevale pühendatud näitus Lennusadamas heidabki valgust nendele olulistele aastatele tulevase kontradmirali kujunemisloos, keskendudes vahemikule 1896–1900, mil Pitka tegi noore kaugsõidukaptenina kaks reisi Ladina-Ameerikasse parklaeval Lilly. Oma mälestustes on ta sellele eluperioodile omistanud märgilise tähtsuse.
Näituse meeskond
Kuraator / Curator / Куратор
Teele Saar
Projektijuht / Project Manager / Руководитель проекта
Kadi Karine
Ruumikujundus ja graafiline disain / Interior design and graphics / Дизайн интерьеров и графика
Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Tehnilised lahendused / Technical solutions / Технические решения
Tõnis Veltman, Valter Vaht, Annes Leht
Tõlked ja keeletoimetus / Translations and editing / Переводы и литературное редактирование
Hille Saluäär, Luisa Tõlkebüroo OÜ, Hillar Kalmar, Roman Matkiewicz
Pitka hääl / Pitka’s voice / Голос Питки
Risto Vaidla
Helindus / Sound design / Звуковое оформление
Ajar Stuudiod OÜ
Subtitreerimine / Subtitles / Субтитры
Orbital Vox
Digilahendused / Digital solutions / Цифровые решения
Eero Kümnik
Videomontaaž / Video editing / Видеомонтааж
Erik Norkroos
Esemete ja allikmaterjalide ettevalmistus näituseks / Preparation of items and source materials for the exhibition / Подготовка предметов и источников к выставке
Andres Eero, Jüri Žurba, Svetlana Torba, Alo Ervin, Eve Paavel, Evelyn Silmet, Mirjam Mardi
Esemete kinnitus / Attachment of items / Фиксация экспонатов
Eve Margus, Piret Hirv
Trükk / Printing / Печать
OÜ Digitrükk
Ehitus / Construction / Строительство
Siltau Systems
Turunduse projektijuht / Project Manager for Marketing / Руководитель проекта по маркетингу
Iris Tomson
Näituse kommunikatsioon / Exhibition communication / Выставочная коммуникация
Katja Sepp
Täname / With thanks to / Выражаем благодарность
Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Hiiumaa Muuseum, Eesti Sõjamuuseum, Eesti Kultuurkapital
PÕRGU LÄÄNEMEREL. Juminda meretragöödia 1941
28.08.2021–15.01.2023
Kas teadsid, et üks ajaloo suurimaid meretragöödiaid toimus Eesti rannikuvetes? 27. augustil 1941 algas Tallinnas punavägede evakueerimine Saksamaa pealetungi eest – üle 30 000 inimese ja enam kui 200 laeva võtsid suuna Leningradi peale. Paraku sõideti otse Saksa ja Soome mereväe seatud lõksu. Juminda miinilahing oli mitu korda ohvriterohkem kui Pearl Harbour või Dunkirk, kuid ometi teatakse sellest traagilisest sündmusest teenimatult vähe. Lennusadama uus näitus „Põrgu Läänemerel“ avab 80 aasta taguse katastroofi sünget tausta, dramaatilisi sündmusi ning sellesse põrgusse sattunud inimeste ja laevade lugusid.
KURAATORID: Urmas Dresen, Sander Jürisson, Roman Matkiewicz, Arto Oll, Aivar Jürgenson
REŽII: Jaak Kilmi, Kiur Aarma
KUJUNDUS: Ülo-Tarmo Stöör, Katrin Sipelgas
NÄITUSE GRAAFILINE DISAIN: Daniel Villems
VIDEOMONTAAŽ – DIGIEFEKTID: Lauri Laasik
TEHNILINE LAHENDUS: Annes Leht, Tõnis Veltman
NÄITUSE ÜLESEHITUS: Veiko Mataloja
NÄITUSE PROJEKTIJUHID: Kadi Karine, Katrin Sipelgas, Kaido Pähn
TURUNDUSE PROJEKTIJUHT: Iris Tomson
Väiksed laevad, suured meistrid. Näitus mudellaevadest Lennusadamas
17.02.2022-15.01.2023
Laevamudelite ajalugu võib pidada sama pikaks kui veesõidukite oma. Seni vanimad mudelileiud pärinevad lausa 8000 aasta tagant. Laevamudelite valmistamise iidsel kunstil on olnud aja jooksul nii praktiline kui ka esteetiline väljund – neid on loodud nii usulistel, meelelahutuslikel kui ka dekoratiivsetel põhjustel. Eesti Meremuuseumi uus näitus Lennusadamas seilab läbi mudeliehituse ajaloo, tutvustades laevamudelite eri tüüpe, heites valgust nende ehitamise protsessile, tehnikatele ja vahenditele ning tehes kummarduse väikeste laevade meisterlikele loojatele. Interaktiivsel näitusel on väljas 26 laevamudelit, sh neli Eesti Meremuuseumi kogudest.
Näituse meeskond / Exhibition team / Команда выставки
Mudelimeistrid / Master model builders / Мастера судомоделизма
JURI ŽURBA, AGO KALBERG, ALEKSANDR STEPANOV, PAVEL VEDEHHIN, DMITRI JEGOROV
Kuraator / Curator / Куратор
MIHKEL KARU ( EESTI MEREMUUSEUM)
Näituse loovlahendus ja teostus / Creative solution and implementation of the exhibition / Креативное решение и реализация выставки
MOTOR OÜ
Loovjuhtimine ja näituseruumi lahendus / Creative management and interior design / Креативное руководство и решение выставочного пространства
Mae Kivilo
Graafiline disain / Graphic Design / Графический дизайн
Erik Heinpalu
Projektijuhtimine / Project Manager / Управление проектом
Sander Olo
Ligipääsetavus / Accessibility / Доступность
Aive Peil, Artur Räpp
Tõlked ja keeletoimetus / Translations and editing / Переводы и литературное редактирование
Avatar Tõlkebüroo, Hille Saluäär (Antenna Translations), Roman Matkiewicz, Olga Goldman
Turunduse projektijuht / Project Manager for Marketing / Руководитель проекта по маркетингу
Iris Tomson (Eesti Meremuuseum)
Näituse projektijuht / Project Manager / Руководитель проекта выставки
Anna Liisa Õispuu, Sander Jürisson, Teele Siig (Eesti Meremuuseum)
Eriline tänu / Special thanks to / Особая благодарность
Maie Tooming, Ott Sarapuu, Irma Mets, Tõnu Joonas, Valter Vaht, Roman Matkiewicz, Libereco OÜ,
Hannela Lippus (ERR)
Toetaja / Sponsor / Поддержка
Eesti Kultuurkapital
UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist
11.03.2021-16.01.2022
Eesti Meremuuseumi näitus Lennusadamas toob vaataja ette ühe meie andekama ja silmapaistvama mereväeohvitseri Bruno Aleksander Linnebergi elu ja valikud eelmise sajandi kõige tormisematel kümnenditel. Lisaks maailmasõdade vahelisel ajal mereväes aset leidnud sündmustele avab näitus esmakordselt ukse Eesti luuretegevuse põnevasse maailma 20. sajandi esimesel poolel.
Kuraatorid: Arto Oll PhD ja Ivo Juurvee PhD (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus)
Projektijuht: Kadi Karine
Turundus: Iris Tomson
Graafilised lahendused: Motor
Tundmatu ookean. Läänemeri maailmameres.
17.10.2020-1.08.2021
American Museum of Natural History näitus „Unseen Oceans“.
Maailmameri katab suuremat osa maakera pinnast, kuid sellest alast on läbi uuritud veel üllatavalt vähe. Tänu uutele tehnoloogiatele teevad meie teadlased üha uusi hämmastavaid avastusi selle salapärase veealuse maailma kohta. Ameerika Loodusloomuuseumi koostatud näitus annab kaasahaarava ülevaate maailmamere uurimise hetkeseisust, tutvustades uusimat tehnikat, imelist mereloodust ning põnevate avastuste taga seisvaid teadlasi.
Eesti Meremuuseumi interaktiivne näitus “Läänemeri maailmameres” võtab appi kohalikud mereteadlased ja nende tehnika, et vastata mitme erineva nurga alt ühele suurele küsimusele: mis teeb Läänemere eriliseks? Milliseid maavarasid ja põnevaid pinnavorme peidab endas Läänemere põhi? Kes on need loomad ja taimed, kes meie kodumere ainulaadses keskkonnas hakkama saavad? Kuidas luuakse uusi ohutuid laevateid? Missuguseid teadmisi saame merepõhjas lebavatelt laevavrakkidelt? Mis jõud muudavad Läänemere vee erinevaks teistest meredest ja ookeanidest?
Kuraator: Liisa Randmaa
Kaaskuraatorid: Kai Salm (TalTech Meresüsteemide Instituut), Vladimir Karpin (Veeteede Amet), Arno Põllumäe (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut), Sten Suuroja (Eesti Geoloogiateenistus)
Projektijuht: Anna-Liisa Õispuu
Turundus: Iris Tomson
Ruumikujundus: KOKO Arhitektid
Graafilised lahendused: MOTOR
Teostus: Red Hat Group Design ja TM Development
Näituse valmimist toetasid: Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Teadusagentuur ja Kultuurkapital
1944- Suur põgenemine
22.08.2019 – 17.01.2021
Lennusadama audiovisuaalne näitus saatuse trotslikust käekäigust pärib muuhulgas: kas jääda või minna? Ja kui minna, siis kuhu ja kui kauaks? Kui lihtne on hüljata lähedasi ja kodumaad? Mis saab Eestist?
Näitus jutustas seitse põgenemislugu, mis viis eestlased Rootsi, Soome ja Saksamaale. Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurematest linnadest. Teekonnale mindi auto, hobuse ja jalgrattaga ning koguni jalgsi. Merd ületati kas väikese kalapaadiga või suuremal alusel. Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane, meri oli miinidest pungil. Saksamaale ja sakslaste okupeeritud aladele jõudis ligikaudu 42 000 ja Rootsi umbes 27 000 inimest.
Kuraator: Krislin Kämärä
Turundus: Iris Tomson
Ruumikujundus: Katrin Sipelgas
Graafilised lahendused: TKR Disain
Ajalend sadamates
7.03-30.08.2020 Lennusadamas
Mängivad pillid, kuu on vees,
siin on sadam, meremees.
(Karl Ristikivi)
Meresõit ja sadamad on muutunud koos ajaga. Mis ka ei juhtuks, jääb sadam alati paigaks, kust minnakse ja kuhu oodatakse.
Sel näitusel lendame helis ja pildis üle Eesti sadamate, et rääkida nende ajaloost ja tänapäevast.
Kuniks meri ja meresõit – ajalend sadamates jätkub.
Näituse idee autor: Urmas Dresen
Kaaskuraatorid: Andres Eero, Tiit Einberg
Projektijuht: Sander Jürisson
Turundus: Iris Tomson
Videokunstnik: Jaan Kronberg (SkyCam)
Näituse valmimist toetas: Kultuurkapital
Sex & the Sea. Näitus meremehe ihast ja igatsusest.
8.03.2019-19.01.2020 Lennusadamas
Sajandeid seisis laeva vööris käilakuju, kes ootas kannatlikult sadamakai ääres, et meremehed kodunt ära viia. Merel oldud nädalatel ja kuudel oli ta ainus naine laevas, hoides kõiki oma meelevallas. Ulgumerest sai lõuend fantaasiale, mis toitus meremehe igatsustest.
Meri loob uue reaalsuse, kus põimuvad fantaasia ja eksootilistes sadamates ees ootav tegelikkus. Meile avanev maailm oma ausate ülestunnistuste ja ajalooliste esemetega on korraga poeetiline ja praktiline, müstiline ja triviaalne.
Seda asustavad kõrvuti sensuaalsed näkineiud ja põrgupiinu põhjustavad suguhaigused. Neid tundeid on meremehed kogenud ja kirjeldanud läbi aegade. See ühtaegu nii argine kui ka ajatu maailm võib meidki kauaks painama jääda.
Eesti näitust täiendas installatsioon „Kiri pudelis“.
Autor: Saskia Boddeke, Luperpedia Foundation
Näituse projektijuhid: Annette Mosk (Luperpedia Foundation), Mihkel Karu, Teele Siig, Ruth Ristmägi
Turunduse projektijuht: Iris Tomson
Turundusgraafika: TuumikTäname partnereid Eestist: Teaduskeskus AHHAA, Saaremaa muuseum, Hiiumaa muuseum, TÜ Ajaloomuuseum, TÜ Loodusmuuseum, Tervishoiumuuseum, Järvamaa muuseum;
Soomest: Soome Meremuuseum, Merikeskus Wellamo, Merikeskus Forum Marinum, Ålands Sjöfartsmuseum, Purjelaivakonttori, Suomen Siirtolaisuusmuseo, Luonnontieteellinen keskusmuseo Luomus;
Hollandist: Hollandi Meremuuseum, Zuiderzee Museum, Fries Scheepvaart Museum;
Rootsi Meremuuseum;
Taani Meremuuseum;
eraisikud meilt ja mujalt.
Operatsioon Red Trek. Eesti vabaduse kaitsel
9.10.2018 – 30.06.2019
Lennusadama elamusruumis avatud näitus räägib pingelistest Eesti Vabadussõja alguskuudest merel.Näitusel saab kaasa elada eestlaste palvel appi tulnud admiral Edwyn Alexander-Sinclairi juhitud Briti eskaadri tegevusele alates ohtliku teekonna algusest novembris 1918 kuni tegevuseni Soome lahel jaanuaris 1919. Näitusel oli kasutatud seni avaldamata materjale, mis annavad aimu ka laiemalt Vabadussõja alguskuude keerulisest ja kohati isegi kaootilisest olukorrast. Mereväe tegevuse taustal näeme Suurbritannia poliitilist tahet avalikult toetada Baltimaade iseseisvuspüüdlusi.
Kuraator: Arto Oll
Projektijuht: Teele Siig
Ruumikujundus: Kärt Maran
Graafilised lahendused: Tuumik Stuudio
Turundus: Marge Rahu
Partnerid: Briti saatkond Tallinnas, Eesti Sõjamuuseum, Imperial War Museum
100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018
24.02.2018–13.01.2019
Näitus oli osa Eesti Vabariik 100 ametlikust programmist.
Mereriigi saatus on vältimatult seotud tema laevadega. Need viisid ära ja tõid tagasi, päästsid ja pagesid, märkisid sõja puhkemist ja rahu algust, kehastasid õnne ja südamevalu – olid elulise tähtsusega nii riigile kui ka tema inimestele.
Eesti Vabariigi sünnist kuni 100. aastapäevani viinud pöördeline sündmustik peegeldub ka meie laevade saatuses. Meremuuseumi näitus „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918–2018“ toob need haaravad ja erakordsed lood meie ette.
Meie laevade lugu on kogu Eesti lugu. Ajavete tõusud ja mõõnad on meid toonud just siia. Kiilu all on juba 100 aastat.
Näituse idee autor: Urmas Dresen
Projektijuhid: Herke Kukk, Teele Siig
Kuraatorid: Mihkel Karu, Feliks Gornischeff, Arto Oll, Teele Saar
Turundus: Iris Tomson
Ruumikujundus: Ruumilabor
Graafilised lahendused: Polaar Studio
Näituse valmimist toetas: Kultuurkapital
Allveearheoloogia elamusruum
Elamusruum oli avatud: 06.12.2017- 23.09.2018
Kuidas laevavrakke ja veealuseid objekte leitakse ja uuritakse? Mida üks allveerobot näeb ja teha suudab? Selleks et teada saada, ei pea ise vee alla sukelduma.
Näitus on põnev ja kaasahaarav – külastaja saab suurtel puutetundlikel projektsioonipindadel tutvuda merearheoloogia tööetappidega ning U-Cati saavutustega. Esmakordselt on Eesti muuseumimaastikul võimalik kohapeal ise värvimisleht värvida ja see 4D skanneriga sisse skaneerida. Seejärel ilmub joonistus seinaprojektsioonile ning seda on võimalik liigutada.
Näituse idee autorid: Liilia Laulik ja Krislin Kämärä
Kuraatorid: Krislin Kämärä ja Priit Lätti
Tehniline teostus: TM Development
Graafilised lahendused: Ruum 414
Näituse valmimist toetasid: Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium
Mayday.Mayday.Mayday
24.03.2017-14.01.2018
Näitus valmis laiahaardelises koostöös Eesti merepääste valdkonna juhtivate ekspertide ning vastutavate institutsioonidega.
Kuidas käituda merel ja mere ääres? Mida teha, kui oled hätta sattunud? Kes sulle appi tuleb?
Nendele ja paljudele teistele küsimustele saad vastused uuelt käed-külge näituselt Lennusadamas. Tutvu merepääste ajaloo ja tänapäevaga, kuula päästjate endi lugusid ning uuri tõelist päästekopterit ja muud varustust hädasolija aitamiseks.
Näitusel saad ka kogemuse, kuidas merel ja rannas teadlikumalt käituda, milliseid valikuid on erinevates situatsioonides võimalik teha ning mis toimub kriisiolukorras inimese peas ja kehas. Oma lugusid räägivad parvlaeva Estonia katastroofist eluga pääsenud.
Projektijuht ja kuraator: Karen Jagodin
Näituse eksperdigrupp: Arto Oll (Eesti Meremuuseum); Politsei- ja Piirivalveamet: Ivar Treffner, Kristo Kotkas, Evelyn Leinbok; Päästeamet: Indrek Ints, Janek Innos; Veeteede Amet: Andres Kõnd, Katriin Pellä; Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste: Madis Rehepapp, Rene Allik; Päästeliit: Kaido Taberland, Artur Talvik; Madis Lembit (Tallink); Henry Seemel (G4S)
Turundus: Marge Rahu
Ruumikujundus: Laika, Belka & Strelka
Graafilised lahendused: Exporabbit / Pult
Viikingid: elu legendide taga
13. august 2016 – 15. jaanuar 2017
Näitusel eksponeeritud leidude seas on suur valik relvasid ja võidetud aardeid, mis annavad tunnistust viikingite sõjakusest ja vallutamistungist, kuid see pole kaugeltki nende kogu lugu. Arenenud käsitöö, peenutsevad kuld- ja hõbeehted, Araabia päritolu mündid ning oskuslikult sepistatud relvad viitavad arenenud sepakunstile ja kauplemistele naabermaadega. Näitusel on eksponeeritud üle 500 viikingiaegse leiu. Originaalesemete seas on nii münte, relvi, majapidamistarbeid, talismane, luid kui laeva detaile, mis asetavad täiesti uude valgusesse levinud teadmised viikingitest, nende kaubavahetusest, sõjakusest, maagiast, uskumustest ja igapäevaelust. Näituse on koostanud Rootsi Ajaloomuuseum.
Võidujooks maailma lõppu
29. august 2015 – 3. aprill 2016
Näitus kirjeldab maadeavastuse ajaloo üht kõige dramaatilisemat peatükki: Lõunapooluse vallutamise lugu. Norra maadeuurija Roald Amundsen ja Briti mereväeohvitser Robert Falcon Scott alustasid oma ekspeditsioone 1911. aastal peaaegu üheaegselt.
„Võidujooks maailma lõppu“ kirjeldab ja kujutab kummagi meeskonna varustust ja taktikat, aga ka igapäevaelu, mõtteid ja meeleolusid. Näha saab Scotti ja Amundseni baaslaagrite osalisi rekonstruktsioone, unikaalseid fotosid, jooniseid ja paljut muud.
Näituse on korraldanud American Museum of Natural History, Musée des Confluences ja Royal British Columbia Museum.
Lisaks Lõunapooluse vallutamisele tutvustab näitus Antarktika loodust ja teadusele pühendatud tänapäeva. Jäisel mandril on käinud ka paljud Eestist pärit inimesed: nende kunagisi ja tänaseid tegemisi kirjeldab põhjalik väljapanek, mille on loonud Eesti Meremuuseum.
Kuraatorid: Mihkel Karu, Feliks Gornischeff
Konsultandid: Katrin Savomägi, Urmas Dresen, Enn Kreem, Enn Kaup, Erki Tammiksaar, Rip Bulkeley
Projektijuht: Herke Vaarmann
Turundus: Ann Virkus
Ruumikujundus: Liis Lindvere (KOKO arhitektid)
Näituse valmimist toetasid: Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeerium, Floorin Põrandad
Ujub või upub
12. veebruar – 26. juuli 2015
See käed-külge koguperenäitus tutvustab veemaailma loodusjõude ja nendega seotud värvikaid lugusid mereajaloos. Näitusekülastajad saavad tekitada laineid ja veekeeriseid, juhtida laevu läbi lüüside, päästa end uppuvalt laevalt ja teha palju muud põnevat. Väljapanek on valminud Eesti Meremuuseumi ja Teaduskeskus AHHAA koostöös.
Näituse idee autorid: Ott Sarapuu (Eesti Meremuuseum) ja Andres Juur (Teaduskeskus AHHAA)
Projektijuhid: Karen Jagodin, Anna-Liisa Õispuu (Eesti Meremuuseum), Mehis Tuisk (Teaduskeskus AHHAA)
Kuraatorid: Priit Lätti (Eesti Meremuuseum) ja Mihkel Sild (Teaduskeskus AHHAA)
Eksponaatide teostus: Teaduskeskus AHHAA
Näituse valmimist toetas: Eesti Teadusagentuur
Meri riidekapis. Näitus merest ja moest
20. september 2014 − 18. Jaanuar 2015
Näitus merest ja moest
“Meri riidekapis” on näitus rõivastest, merest ja moest. Räägime tormiriiete arengust, triibusärgist ja merevahustest õhtukleitidest. Lisaks põnevad lood suplusriietest, mereväevormidest ja laste madrusekostüümidest. Näitusesaalides jagub avastamist nii moehulludele, lastele kui ka tõelistele merekarudele!
Projektijuht: Herke Vaarmann
Kuraatorid: Aet Alev (Eesti Kunstiakadeemia), Krislin Kämärä, Teele Saar
Turundus: Triin Männik
Ruumikujundus: KAOS Arhitektid OÜ
Graafilised lahendused: Velvet OÜ
TITANIC: lugu, leiud, legendid
15. november 2013 – 31. märts 2014
Näituse kümnes ruumis on kokku üle 200 originaalse detaili nii laevast ja selle sisustusest kui ka kunagiste reisijate isiklikke esemeid. Titanicu pardale ja tema ajastusse aitavad sisse elada esimese klassi laevakoridori, erinevate klasside kajutite ja muidugi kuulsamast kuulsama peatrepi rekonstruktsioonid.
Titanicu näitus jutustab loo luksuslikust merepealsest paleest ja inimkonna usust tehnilisse progressi, parema elu otsingutest ja teekonnast teadmatusse – see on lugu, milles on nii kuumavat romantikat kui jäist traagikat. Tuntud aurik on küll juba ammu sügaval Atlandi põhjas, kuid tema müsteerium näib olevat uppumatu.
Näitus jõuab Eestisse USA näituseproduktsioonifirma Premier Exhibitions Inc. vahendusel.
Projektijuhid: Inga Jaagus ja Ott Sarapuu
Kuraatorid: Krislin Kämärä, Priit Lätti
Turundus: Ann Virkus
Tunnustused: Turunduse MuuSa ehk aasta turundaja 2014