Juba kolmandat korda kutsub Eesti Meremuuseum õpetajaid, muuseumite haridustöötajaid ja teisi haridushuvilisi ühiselt ajusid ragistama, et leida viise, kuidas muuseumis õppimine oleks kõigile võimalikult ligipääsetav ja tähenduslik. 2024. sügisel keskendume eestikeelsele õppele üleminevate koolide ja lasteaedade toetamisele, lõimitud aine- ja keeleõppele (LAK-õppe) ning mitmekultuurilise klassiruumi ideedele.
Oma kogemusi tulevad jagama:
- Maire Kebbinau, pikaaegne keelekümbluse eestvedaja ja tänane Avatud Kooli klassiõpetaja;
- Maiki Vanahans, mitmekultuurilise hariduse uurija, pika kogemusega õpetaja ja Sauel asuva Tuleviku Lasteaia direktor;
- Eva Ronk, endine muuseumi elamushariduse kuraator ning tänane Avatud Kooli õpetaja ja õppejuht;
- Christina Lään, Tallinna Pae Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja (eesti keeles);
- Ingar Dubolazov, Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele
ülemineku juht
- Tallinna muuseumite haridustöötajad, kes on ühiselt LAK-õppe tunde välja töötamas:
- Kristel Bultot Eesti Meremuuseumist,
- Signe Siim Eesti Kunstimuuseumist,
- Katrin Tõnisson Eesti Lastekirjanduse Keskusest.
Osalejatel on võimalik kohapeal sõlmida uusi tutvusi ja tutvustada oma asutuse tööd: eelneval kokkuleppel saab seminariruumi üles panna postreid, jagada muid materjale – sh digitaalseid (linke, õppematerjale jms), mille saadame seminari järgselt kõigile osalenutele. Päeva lõpuks loodame sõnastada ka kokkuvõtva meelespea neile, kes soovivad muuseumihariduses eestikeelsele õppele üleminekut toetada või muuseumi LAK-õppe võimekust arendada.
Seminar toimub Eesti Meremuuseumi Lennusadamas ning päeva lõpus on kõigil osalejatel võimalik käia ekskursioonil näitusel „Kuulsad mereretked“.
Lisainfo Helene Uppin; helene@meremuuseum.ee
AJAKAVA
10.30-11.00 Registreerumine ja tervituskohv
11.00 – 11.10 Sissejuhatus Helene Uppin ja Kristel Bultot
11.10 – 11.40 Keelekümblusest ja lõimitud aine- ja keeleõppest – kuidas me jõudsime siia? Maire Kebbinau
11.40 – 12.10 HTM eestikeelsele õppele üleminekust – kus me oleme? Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja
12.10 – 12.40 Mitmekesine klassiruum kui võimalus – mida silmas pidada keelerikkas õpikeskkonnas? Maiki Vanahans
12.40 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.00 Avatud Kooli õppetunnid, Eva Ronk
14.00 – 14.30 LAK-õpe koostöös muuseumiga, kooli näide, Christina Lään, Pae Gümnaasium
14.30 – 15.00 LAK-õpe muuseumis – võimalused ja väljakutsed,
Kristel Bultot, Signe Siim, Katrin Tõnisson
15.00 – 16.00 Lõpetamine, õppetundide sõnastamine
16.00 – 17.00 Ekskursioon näitusel “Kuulsad mereretked” 2 grupis
Osalustasu on 10 eurot.
Registreerumine SIIN
Seminari ettekandeid on võimalik veebis kuulata SIIT!
Esinejad endast
Maire Kebbinau
Foto: Õpetajate Leht, Raivo Juurak
“Vaatan põgusalt tagasi LAK-õppe levikule, keelekümblusprogrammidele, kuid veel enam tahan ma keelekümbluse ja muuseumide koostööst rääkida, mis on vähemalt 10 aasta pikkune koostööampsuda rida.” Mairet huvitab (ja ta soovib selle üle ühiselt mõtiskleda), kas kooli ja muuseumi koostöö suudab kustutada ranged piird formaal- ja mitteformaalhariduse vahel, nii et riikliku õppekava õpitulemusi saaks lõimitud õppes fikseerida ja arvestada. Koostöövõimalusi on ju palju: lõimitud teema ja keeleõpetuse õppekavade koostöine koostamine, muuseumide partnerkoolide võrgustik, muuseumi koolikohver, kus muuseum tuleb ka kooli külla vms. Loe lisaks: https://opleht.ee/2024/06/esimene-klass-kus-pooled-opilased-on-vene-kodukeelega/
Maiki Vanahans
“Kultuuritundliku õpetamise keskne idee on, et õppijad on teadmiste ja oskuste allikad, mistõttu on kultuuriline mitmekesisus väärtuslik õpikeskkonna ressurss, mida oskuslikult arvesse võttes saab iga õpilane tunda end väärikalt, sõltumata oma identiteedist.”
Loe ka https://opleht.ee/2024/01/kas-oleme-valmis-opetama-uussisserandajaist-lapsi/ ja kuula: https://kuku.pleier.ee/podcast/kuue-samba-taga/180548?fbclid=IwY2xjawFd9kFleHRuA2FlbQIxMQABHf1xUZ4ya3aCqPGgqokCWEjZyZ4rrTHDca5J13jR4_9bVb2ZCcgDTVV-ug_aem_ovtlWrIEk1LhV3fg3IcMyQ
Eva Ronk
Eva Ronk, endine muuseumi elamushariduse kuraator ning tänane Avatud Kooli õpetaja ja õppejuht. Eva on LAK-õppe ja projektõppe entusiast ja koolitaja ning usub sellesse, et kui on olemas tahe ja oskused, on kõik võimalik. “Soovin anda panuse sellesse, et õpilased, keda õpetan kujuneksid avatud maailmavaatega ennastjuhtivateks täiskasvanuteks, kes teavad, kust ja kuidas erinevatele probleemidele vastuseid otsida. Leian, et õpetaja on selliste inimeste kujunemisel abistaja ja toetaja rollis ja põhitöö teevad ära õpilased ise. Selleks, et õpilane saaks õpetajalt õppida, mitte õpetust, on vaja õpetajal seda teadlikult mõista ja oma tööd vastavalt kujundada.”
Christina Lään
Enne muuseumikülastust teeme soojendust.
Kooli ja muuseumi koostöö on üks olulisemaid, rikastab koolitundi ja äratab õpilaste huvi. Tallinna Pae Gümnaasiumil on vedanud partneritega ning meie õpilased külastavad aktiivselt LAK-õppe raames muuseumi, et kinnistada teemat ja laiendada sõnavara. Kohtumisel tutvustan, kuidas meie kooli LAK-õpe ja koostöö muuseumiga on korraldatud. Tallinna Pae Gümnaasiumil on mitmekümneaastane kogemus.
Vt ka: https://drive.google.com/file/d/1gZb6xmFtvWGJn2lkuYFLYfKfedA0Nh32/view
Katrin Tõnisson
“Eestikeelsele õppele üleminek oli/on hea võimalus asuda leidma kontakti nende koolidega, kellega meil varem tihedat kokkupuudet ei olnud. Mõistan, et see kõik on väga pikaajaline protsess, aga nüüd on see protsess vähemalt käima lükatud.”
Signe Siim
Johann Köler. Kunstniku sünnipaik. 1868. Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseumi haridus- ja publikutöö arendaja. Õpetajate Lehe veergudel on tutvustanud ta KUMU haridustööd nii: „Meie pakutav tund koosneb näitusel käimise ajast ning loovtöö osast. Suudame lõimida eri õppeaineid, mis seotud õppekavaga, kinnistada teadmisi, toetame üldpädevuste omandamist. Näiteks suhtlus- ja sotsiaalpädevust arendavad muuseumitundides sagedasti kasutusel olevad rühmategevused. 2024. aastal pakub Eesti Kunstimuuseum ka lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) meetodil loodud tunde I–II kooliastmele. Visuaalsed võimalused ja käeline tegevus soodustavad keeleõpet ja muuseumikeskkonnas saab seda veelgi mängulisemalt teha.”
Kristel Bultot
“Olen haridustaustalt eesti keele filoloog ja õpetaja ning lisaks magister väikelaste hariduse ja hoolekande valdkonnas. Töökogemuselt aga olen olnud klassiõpetaja, (võõr)keeleõpetaja ja tõlkija, töötanud siin- ja sealpool piiri. Alates 2022. aastast tegutsen Eesti Meremuuseumis. Praegune üleminek Eesti haridusmaastikul ja sellega seonduvad väljakutsed kõnetavad mind tugevalt ja seetõttu pean oluliseks, et ka muuseumiharidus antud teemaga tegeleb ning koolidele-õpetajatele sõbraliku abikäe ulatab.”