12. mail avatakse Lennusadamas Eesti Meremuuseumi 90. tegutsemisaastale pühendatud juubelinäitus „ALGUS. Eesti Meremuuseum 1935–1940“, mis viib külastajad ajastutruule elamusrännakule muuseumi sünniaegadesse. Näitus jääb avatuks 11. jaanuarini 2026.
Meremuuseumi juhi Urmas Dreseni sõnul andis 1930. aastatel sihtasutuse Eesti Meremuuseum sünniks tõuke siinsete meremeeste soov talletada oma meremeheelu ja -seikluseid. “Muuseumi loomist ajendasid Sadamatehase ladude revideerimisel välja tulnud ajalooliselt väärtuslikud esemed ja soov säilitada meresõitu puudutavaid materjale. Juubelinäitus viib külastaja ajastutruule elamuslikule rännakule Meremuuseumi sünniaegadesse ja mõtestab merendusajaloo talletamise olulisust Eesti kui mereriigi identiteedis,“ ütleb Eesti Meremuuseumi pikaaegne juht ja üks näituse kuraatoritest Urmas Dresen.
Tallinna sadamas asunud Eesti Meremuuseumi tarbeks kohandatud laohoone ruumides avati 1935. aastal väljapanek, mille keskmes olid mudelid, maalid, fotod ja arvukad merendusega seotud esemed. “Kuna suur osa toona välja pandust on tänaseni säilinud, saame muuseumi algusaastate tegevust elavas sadamakeskkonnas tutvustada väga ajastutruult,“ lisab Dresen.
Juubelinäitus toob muuseumi kogudest välja põnevamad pärlid
“Väljapanekus on muuseumi esimese direktori Madis Mei oma kätega meisterdatud laevamudel ja Eesti muuseumite kogudes ainulaadne merelooma luust tehtud laevamudel,“ toob Dresen näiteid eksponeeritavatest laevamudelitest.
Lisaks saab näha 1932. aastal Hiiumaal Ristnas uppunud purjeka lippu ja näituse tunnusvisuaalil kujutatud 1935. aastast pärinevat tuukriülikonda. “Tuuker on Meremuuseumi üks päris esimesi eksponaate, mis muidu tervitab külastajaid meie Paksu Margareeta püsiekspositsioonis,“ ütleb Dresen.
Ajastuhõnguline elamus mitmele meelele
Kaasaegsete lahenduste abil luuakse külastajale võimalus kogeda toonast muuseumi sünnihetke võimalikult ajastutruult ja mitme meelega. “Esimeses ruumis on näiteks kasutatud spetsiaalset valguslahendust, kus saab omaaegse muuseumihoone miniatuurse maketti taustal kogeda ajastuhõngulist must-valget ruumi,“ selgitab Dresen.
Eesti Meremuuseumi loomine sattus merendusmuuseumide asutamise kõrgaega Euroopas. “Sel ajal hakkasid purjelaevu asendama aurulaevad ja nii tekkiski vajadus seda eelnevat perioodi talletama hakata. Kui Eesti Meremuuseum avati 1935. aastal, siis maailma suurim meremuuseum National Maritime Museum Greenwichis asutati näiteks kaks aastat hiljem“ ütleb Urmas Dresen kokkuvõtteks.
Näitus on Lennusadamas külastajatele avatud 12. maist 2025 kuni 11. jaanuarini 2026.
Tuukri teekonda Paksust Margareetast Lennusadamasse saab näha SIIT.
NÄITUSE MEESKOND
Kuraatorid: Urmas Dresen, Mihkel Karu
Museaalide ettevalmistus näituseks: Ruth Ristmägi, Andres Eero, Alo Ervin, Laura Jamsja, Oksana Leontjeva, Meeli-Heli Lepna, Eve Paavel, Evelyn Silmet
Esemete installeerimine: Villu Plink
Maalide klaasimine ja raamimine: Joon Stuudio OÜ
Keeletoimetus: Hille Saluäär
Tõlge inglise keelde: Toimetaja tõlkebüroo
Tehnilised lahendused: Helina Torv, Valter Vaht, Tõnis Veltman
Muuseumiharidus: Helene Uppin, Kristel Bultot, Carmen Kõrvek
Digigiidi lahendused: Kadi Karine
Hanke korraldus: Maie Tooming
Näituse turunduse projektijuht: Iris Tomson
Näituse projektijuht: Anna-Liisa Õispuu
Näituse kunstilise lahenduse väljatöötaja ja teostaja Velvet meeskond
Näituse kontseptsioon ja kujundus, 3D-mudelid, maketi mudel, turundusmaterjalide kontseptsioon: Keijo Kraus (Velvet)
Sisu- ja loovtekstid: Gunnar Hunt (KAGU_the_agency)
Näituseruumi ehitustööd ja tootmine: Andres Ojasu (Trage OÜ)
Turundusmaterjalid, trükimaterjalid, taustajõud: Andrus Lember (Velvet), Magnus Haravee (Velvet)
Maketi ja maketi sisu miniatuuri looja: Joanna Juhkam (Loome Luup OÜ)
Produtsent ja projektijuht: Kristo Pajus (Velvet)
Arhiivimaterjalid: SA Eesti Meremuuseum, Rahvusarhiiv
Muusika digitaliseerija: Valdo Praust
Eriline tänu: Eesti Meremuuseumi kolleegid, Kaur Järve, Mihkel Sild, Rando Saar
Toetaja: Eesti Kultuurkapital