Font size

Line height

Contrast

Other

Liitu uudiskirjaga

    Kiirteed ookeanis

    Koht: Lennusadama angaar ja väliala

    Sihtrühm: 7.-9. kl

    Kestus: kuni 90 minutit

    NB! Selle Lennusadama muuseumitunni esimene pool toimub väljas, palun riietuge ilmale vastavalt! 

    Muuseumitunni eesmärkon tutvustada õpilastele tuulte ja hoovuste teket ning kasutamist ajaloolistel merereisidel Kon-Tiki ekspeditsiooni näitel, samuti anda ülevaade navigatsioonivahenditest.   

    Läbi aegade on inimesed seilanud mööda meresid ja ookeane. Mis aga paneb laevad merel liikuma ja kuidas leida keset lõputut sinist välja õige tee? 

    Muuseumitund tutvustab hoovusi, nende rolli kliima kujundamisel ja meresõitudes. Meresõitude raames räägime ka tehnoloogia arengust – navigatsioonivahenditest läbi aegade -, sellega tutvume Lennusadama välialal ja kunagise piirivalvelaeva ja praeguse muuseumilaeva Valvase pardal.

    Angaaris sees olles meenutame navigatsioonivahendeid ja tuleme hoovuste teema juurde. Tutvume eksperimentaalarheoloogia valda kuuluva Kon-Tiki looga, mille käigus harjutame ka koordinaatide abil teekonna määramist. Tunnis selgitame välja, kuidas temperatuur ja vee soolsus on seotud tuulte ja hoovustega ning teeme katse, mis näitab meile hoovuste tekkimise mehhanisme. 

    Leiame ka seose hoovuste, inimtegevuse ja keskkonnaprobleemide ning keskkonnahoiu vahel – mida on võimalik teha olukorra parendamiseks ja mille abil. 

    • Enne tundi soovitame käsitleda ilma ja kliimat mõjutavaid tegureid ning Maa kliimavöönditeks jagunemise põhjuseid. Tuletage üheskoos meelde ka oma kogemusi meresõiduga.   
    • Pärast tundi soovitame lahendada e-koolikoti Meremuuseumi kontol olevaid ülesandeid
    • Teemaga süvitsi tegelemiseks olenemata sellest, kas külastate muuseumitundi või mitte, soovitame ka Thor Heyerdahli raamatut “Kon-Tiki Ekspeditsioon” või filmi selle raamatu ainetel.  

    Õpitulemused

    Õpilane:
    1) nimetab ajaloolisi ja tänapäevaseid navigatsioonivahendeid kui näidet tehnoloogia arengust;
    2) teab, mis laev oli Kon-Tiki (selle ekspeditsiooni lugu kui näidet eksperimentaalarheoloogiast) ja oskab leida teekonna märkides koordinaate;
    3) oskab selgitada hoovuste teket ja mõistab vee füüsikaliste omaduste seost tuulte ja hoovustega ning kliimaga;
    4) oskab selgitada keskkonnaprobleemide, inimtegevuse ja hoovuste seost ja pakub välja lahendusi.

    Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

    Save preferences More info