Suurtükilaev Lembit
ehitusaasta 1908
ehituskoht Sankt-Peterburg, Venemaa
kiirus 12 sõlme
mootor 2 aurumasinat (800 hj)
pikkus 66,5 m
laius 10,9 m
süvis 2,2 m
veeväljasurve 1100 t
meeskond 148 (9-10 ohvitseri)
relvastus 2×1-120 mm, 4×1-75 mm, 1×1-37 mm suurtükki ja kuni 60 meremiini
1927. aastal lammutati suurtükilaev Lembit
I maailmasõja lõpus, 1918. aastal jäi Balti laevastiku koosseisu kuulunud suurtükilaev Bobr Turu sadamas jäävangi ning toimetati saksa väeosade poolt Tallinna. Sama aasta detsembris võtsid eestlased laeva taganevatelt saksa vägedelt üle, nimetasid Lembituks ja seadsid lahingukorda. Eesti merejõudude koosseisus osales Lembit lahingutegevuses juba 23. detsembril 1918 toimunud Kunda dessandis.
Läbi terve Vabadussõja oli Lembit Eesti sõjalaevastiku juhtlaev, mis osales praktiliselt kõikides Johan Pitka juhitud mereoperatsioonides. Soome lahe jäätumise perioodil ehk 1919. aasta märtsis transporditi Lembitu 120 mm suurtükk koos meeskonnaga lausa Narva rindele, kus abistati kaitsel olnud jalaväeosadel tõrjuda Punaarmee rünnakuid. Märkimist väärib ka Lembitu sissetung Daugava jõesuudmesse 1919. aasta juulis, kus lahingutegevuse käigus suudeti hävitada kaks Landeswehri välipatareid.
Lembit oli viimane sõjategevuses osalenud Eesti sõjalaev, tulistades 1919. aasta novembris–detsembris Punaarmee positsioone Narva-Jõesuu läheduses.
Pärast Eesti Vabadussõda kasutati suurtükilaeva Lembit peamiselt mereväe kadettide õppelaevana. 1921. aasta suvel tehti laevaga Eesti merejõudude esimene ametlik visiit välisriikidesse, mille raames külastati Läti ja Poola sadamaid. Marsruudi Tallinn–Kuressaare–Riia–Kuressaare–Liepāja–Danzig–Tallinn läbimiseks kulus Lembitul kokku 22 päeva. See oli piisavalt pikk reis, et ühtlasi pakkuda mereväe kadettidele arvestatavat merepraktikat. Lisaks oli sel reisil ka poliitiline tähendus, mille raames tutvuti potentsiaalsete liitlaste Läti ja Poola merejõududega.
Lembitul vahetati 1922–1923. aastal välja mõlemad 120 mm suurtükid, mis asendati 102 mm suurtükkidega. Ühtlasi võeti laevalt maha 120 mm suurtükikilbid, millest üks asub tänaseni Eesti Meremuuseumi Lennusadama ekspositsioonis.
1922. aasta mais käis riigivanem Konstantin Päts Lembituga riigivisiidil Soomes.
1920. aastate alguseks oli Lembit juba niivõrd vananenud sõjalaev, et sellele ei olnud otstarbekas kapitaalremonti teha. Alus arvatigi 1927. aastal sõjalaevastiku koosseisust välja ning lõigati Sadamatehastes vanarauaks.
Mudeli saamise lugu:
Muude laevamudeli meistrist, kellega varasem Meremuuseum koostööd tegi, tihti kuulsime tallinlase Vladimir Temnikovi nime üliägedate (täpsusega ja pisidetailide rohkete) sõjalaevade mudelitest. Tekkis mõte jäädvustada Eesti Merevägi ajalooliste fotode kõrvale ka võtmelaevade mudelitena, pöördudes just selle (paljude laevamudelistide poolt mudelite ehitamise Guruna nimetud) Meistri juurde. See oli eriti tähtis, sest Meremuuseumis olevate sõjalaevade tehasemudelite ja ülisuure miiniristleja mudeli juurde peaks looma täiesti uue laevamudelite liini. Vladimirilt tulidki väga professionaalsed küsimused meile: kas tahame briti admiraliteedi või sakslaste koolkonna mudelid tellida, rääkimata täpsustavate detailide kohta värvides, tekki kattest, ja üksikute detailide kohta…
Nüüd võib öelda, et suurtükilaeva „Lembit“uga alustasime EW sõjalaevade mudelite joone ülesehitamisega. Kõik nüüd tellitud sõjalaevade mudelid Meister Temnikovi käest tulevad ühes mõõtkavas 1:75 ja neid saab tõe poolest imetleda (siin tekkis mõte, et tulevikus neile lisada „liitreaalsus“ sellisel viisil, et võttes kätte tahvelarvuti saad seda sama mudeli zuumida päris suurelt, et näha kõikvõimalikud peened mehhanismid ja relvastust (näiteks suurtükkide lukkud vms)…
Ja täna meie unistused läksidki täite!
Head imetlemist kõikidele mereajaloo huvilistele!
Vladimir Temnikovi värske mudeli fotode kõrval on tänane foto õnnelikest Meremuuseumi kolleegidest ja Meistrist keskel, kes kaua tehtud ja oodatud kaunikest „Lembit“u kätte said. Palju õnne meile kõikidele ning silmarõõmu ja tõelise mudelimeistriklassi imetlemist!
