Tänavune Eesti Meremuuseumi konverents tõi esmakordselt kokku meresõjaajaloolased Soomest, Suurbritanniast, Taanist, Saksamaalt, Poolast, Leedust, Lätist ja Eestist. Järgmisena avaldavad nad ühise artiklikogumiku regiooni merekaitse kujunemise teemal.
„Tugev merekaitse eeldab selle ajaloo tundmist. Nagu ka teistes valdkondades, mida rohkem arvestame seniste kogemustega, seda vähem ebaõnnestume järgnevates otsustes. Toimunud konverents aitas vaadata ühiselt perioodi kahe möödunud maailmasõja vahel, mil tänapäevane merekaitse alguse sai. Sama pühendunud uurimist vajavad ka järgnevad ajajärgud, sealhulgas Balti riikide iseseisvumise taastamisest saati,“ ütles konverentsi avakõnes Eesti Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.
Konverentsi „Läänemere regiooni mereväed maailmasõdade vahelisel perioodil: sõjalaevastikud, organisatsioonid ja merekaitse strateegiad 1918-1939“ algatas ning viis läbi Eesti Meremuuseum.
„Uurides Eesti merenduse ajalugu ei saa me meresõjandust käsitlemata jätta. Teaduslike uuringute seisukohalt on tegemist ühe keerukama valdkonnaga. Sellele pühendatud konverentsiga avasime uue perspektiivi. Esiteks, kinnitasime, et ka meresõja ajaloo vallas oleme võimelised tegema koostööd akadeemilisel ja rahvusvahelisel tasemel. Teiseks, oleme nüüd veelgi rohkem avatud võimalustele jätkata merekaitse ajaloo uurimist,“ sõnas Eesti Meremuuseumi teadusjuht Hele Kiimann.
Tallinnas 1. juunil toimunud konverents oli esimene taoline Balti riikides. Sellel esinenud eksperdid kavatsevad teha koostööd ka tulevikus.
„Konverentsiga ületasime suure barjääri – leidsime suhtluseks ühise keele. Senised uurimused on peamiselt läbi viidud eri piirkondades emakeeles. Järgmisena avaldame teaduslike ettekannete baasil akadeemilise artiklikogumiku. Selle keskmes saab olema Läänemere regiooni merekaitse kujunemise ajalugu ning kogumik valmib tuleva aasta esimeses pooles. Meresõjanduse ajaloole pühendatud konverentsi eduka läbiviimisega oleme kindlasti astunud suure sammu teadusmaastikul edasi ning nüüdsest saab antud valdkonnaga minna juba järgmistele tasanditele,“ kinnitas Eesti Meremuuseumi teadur meresõjanduse vallas Arto Oll.
Konverentsil osalesid Mikko Meronen (MA, Soome meresõjanduse ajaloo kuraator Soome meremuuseumis Forum Marinum), Michael Hesselholt Clemmesen (MA, brigaadikindral (erus), vanemteadur Taani Kuninglikus Kaitsekolledžis), professor Michael Epkenhans (PhD), professor Krzysztof Kubiak (PhD, Jan Kochanowski Ülikool Kielce`s), professor Ēriks Jēkabsons (PhD, Läti Ülikool), Matthew Heaslip (PhD, Meresõjanduse ajaloo õppejõud Portsmouthi Ülikoolis), Juha Joutsi, (kuraator Soome Sõjamuuseumis), Martin Kelly (MA, Portsmouthi Ülikool), professor Maciej Franz(PhD, Adam Mickiewiczi Ülikool Poznań`is), Arto Oll (PhD, Eesti Meremuuseumi teadur) ja Romualdas Adomavičius (MA, Leedu Meremuuseumi direktori asetäitja ja peavarahoidja).
Ettekannete teemad on avaldatud Eesti Meremuuseumi kodulehel ning neid saab järele vaadata sellel lingil.
Teise päeva kokkuvõte leitav SIIT
Fotod: Eesti Meremuuseum, Kalev Lilleorg
