22. augustil avab Eesti Meremuuseum Lennusadama väikeses näitusesaalis näituse „1944 – SUUR PÕGENEMINE“, mis on pühendatud 75 aasta möödumisele põgenemisest okupatsiooni eest üle mere läände.
„Näitus räägib sellest traagilisest ajaloopeatükist Eesti eri paikadest põgenenud inimeste lugude kaudu. Need lood puudutavad iga eestlast ning räägivad meie ajaloost lihtsalt, inimlikult ja kaasahaaravalt ka väliskülalistele,“ lausus Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. „Merele sel keerulisel ajajärgul pöörab tähelepanu ka kaks põgenikupaati Lennusadama püsiekspositsioonis. 7-meetrise mootorpaadiga põgenesid Juminda noormehed Teise maailmasõja hakul Soome ning aasta pärast koos perega Rootsi. Teise, vaid 4-meetrise kalapaadiga põgenesid Rootsi Saaremaa rannaküla mehed, kellest ühel õnnestus suurema paadiga Rootsi järele toimetada ka oma pere. Muuseum sai paadi annetusena 1991. aastal ning kodumaale tagasi toimetasime selle muuseumi uurimislaeva „Mare“ pardal. Alles hiljem tunti põgenikupaat ära ning selgeks sai selle aluse lugu,“ rääkis Dresen.
Audiovisuaalsel ajutisel näitusel “1944 – SUUR PÕGENEMINE” näeb ainulaadseid ja seni vähetuntud kaadreid Eestist lahkumisest ja Rootsi kohalejõudmisest. Tõsielul põhinevates audiolugudes saab kaasa elada Soome, Rootsi ja Saksamaale põgenenud seitsmele eestlasele, alates teismelistest lastest kuni sõduri, ettevõtja, mereväeohvitseri ja kirikuõpetajani. Eksponeeritud on Eesti mereväe lipp, mille võttis 1944. aastal Rootsi põgenedes kaasa Vabadusristi kavaler, mereväeohvitser Johannes Vasko.
Näituse on koostanud Krislin Kämärä Eesti Meremuuseumist koostöös režissöör Jaak Kilmi ja kunstnik Katrin Sipelgaga. Kujundus: Daniel Villems, TKR Disain OÜ.
Näitus jääb avatuks 30. juunini 2020.
Ronnie Erikssoni foto Erik Schmidti maalist „The Escape“. Eesti Rootsi Kultuuriühing