1984. aastal leidis allveearheoloogiaklubi “Viikar” sukelduja Rein Albri Koorküla Valgjärve põhjast 13 erinevat uppunud paati, teiste hulgas ka ühe õige arhailise ühest puust õõnestatud ruhe. Veesõiduk toodi välja, mõõdistati ja pildistati ning viidi järve põhja tagasi. Uuesti häiriti üle 300 aasta vanuse ühepuupaadi rahu 1991. aastal, mil Pärnu sadamas asuti konserveerima jõe põhjast ülestõstetud Hansa koge pardatükki. Valgjärve paat tõsteti uuesti üles ning toimetati Pärnusse, konservaatorite hoole alla. Läbivettinud ruhest sai ilus eksponaat Paksu Margareeta kõige alumisele korrusele, kus õrn eksponaat paadi mõlema otsa alla asetatud alusele toetati ning külastajatest nööriga eraldati.
Kord pidasid seda habrast veesõidukit kolm Soome prouat omapäraseks istepingiks ja asutasid end paadikerele jalgu puhkama. Ruhe ragises hirmuäratavalt, kuid pidas kuni muuseumitöötaja sekkumiseni õnneks vapralt vastu!
Hetkel on ruhe Meremuuseumi hoidlas, kuid loodetavasti saab teda meie ekspositsioonis varsti jälle näha.