Teise maailmasõja ajal sõlmiti Rootsi ja Saksamaa valitsuste vahel kokkulepe, mis võimaldas Eestimaa rootslaste kogukonnal lahkuda sõjakeerises olevast Eestist. Ligikaudu kaheksast tuhandest eestirootslasest evakueerus Teise maailmasõja ajal Rootsi hinnanguliselt seitse tuhat. Lahkuti nii ametlike lubadega kui ka salaja kalapaatidega põgenedes.
Evakueeritavate eestirootslaste nimekirjade koostamisega tegelesid vennad Ivar ja Hjalmar Pöhl „Eestirootslaste ümberasumise komitee“ kaudu, üldist evakueerumist juhtis dr. Ludwig Lienhard. Rootslasteks loeti isikuid, kel oli vähemalt ühe neljandiku ulatuses Rootsi päritolu. Nõue oli „ületatav“ tõendi või raha abil. Koos eestirootslastega lahkus Rootsi hinnanguliselt üle 3000 eestlase.
Suurem ümberasumine toimus 1944. aasta suvel kolmemastilise mootorpurjekaga Juhan. Alusega tehti üheksa reisi, riskantsete olude tõttu keeldus Juhani meeskond viimast, kümnendat reisi tegemast. Viimase ametliku sõidu tegemiseks kasutati kahemastilist mootorpurjekat Triina. Laev väljus Tallinna sadamast 20. septembril 1944.
Ülerahvastatud purjekaga jõudsid Rootsi 60-70 eestirootslast ja ligikaudu 300, mõningatel andmetel suisa 500 eestlast. Eestlastest põgenike hulgas oli tuntud kultuuritegelasi, näitlejaid ja kirjanikke, näiteks August Gailit, August Mälk ja poetess Marie Under. Triina lahkumine Tallinnast oli dramaatiline: inimesi, kes mootorpurjeka pardale ei mahtunud ning sadamakaile maha jäid, oli väga palju. Triina jõudis Rootsi 22. septembril. Laeva hind kompenseeriti omanikele ning mootorpurjekas anti Nõukogude Liidu valdusesse.