{"id":35582,"date":"2024-11-15T14:07:49","date_gmt":"2024-11-15T12:07:49","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=35582"},"modified":"2025-01-06T14:35:59","modified_gmt":"2025-01-06T12:35:59","slug":"sunergiaseminari-kokkuvotted","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2024\/11\/15\/sunergiaseminari-kokkuvotted\/","title":{"rendered":"S\u00fcnergiaseminari kokkuv\u00f5tted\u00a0"},"content":{"rendered":"\n
7. novembril 2024 kogunesid ligi 40 s\u00e4rasilmset haridushuvilist Lennusadamas, et m\u00f5tiskleda, millised on muuseumite v\u00e4ljakutsed ja v\u00f5imalused eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekut toetades. Esinejate ja kuulajate seas oli rohkelt muuseumit\u00f6\u00f6tajaid, \u00fcksjagu tegev\u00f5petajaid ning ka esindaja Haridus- ja Teadusministeeriumist. Esinejad olid inspireerivad ja murelikud n\u00e4od muutusid p\u00e4eva peale \u00fcha lootusrikkamaks. <\/p>\n\n\n\n
Seminarip\u00e4eva aruteludest j\u00e4id \u00f5hku m\u00f5ned olulised m\u00f5ttekohad: <\/p>\n\n\n\n
a) Kuidas luua sildu, et \u00f5pilaste \u00f5piteed oleks t\u00f5esti \u00f5mblusteta, mitmekesised ja elukestvad? <\/p>\n\n\n\n
b) Kuidas luua l\u00f5imitud \u00f5ppekavad ja \u00fchtne programm\/koduleht k\u00f5igile? <\/p>\n\n\n\n
c) Kuidas oleks v\u00f5imalik \u00e4ratada HTM huvi \u00f5ppeprogrammide pakkujate ja nende pakutava sisu vastu? <\/p>\n\n\n\n
a) Unistame, et saaksime \u00f5petajatega LAK-\u00f5ppest rohkem \u00fchte moodi aru, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt kujuneb \u00fchtne arusaam ikkagi ainult ja ainult koost\u00f6iselt tegutsedes. <\/p>\n\n\n\n
b) Unistame koost\u00f6\u00f6st, kuid ilmselt peab leppima asjaoluga, et k\u00f5igi \u00f5petajatega ei j\u00f5ua \u00fche tihedat koost\u00f6\u00f6d teha ja peab lihtsalt alustama nendest s\u00f5pradest, kes kellegi muuseumi \u00fcmber juba on tekkinud. <\/p>\n\n\n\n
Ettekannete sisust: <\/p>\n\n\n\n
Keelek\u00fcmblusest ja l\u00f5imitud aine- ja keele\u00f5ppest \u2013 kuidas me j\u00f5udsime siia?<\/strong> <\/p>\n\n\n\n MAIRE KEBBINAU (Avatud Kool) <\/p>\n\n\n\n Maire Kebbinau on keelek\u00fcmbluse ja LAK-\u00f5ppe ideede tuntud eestvedaja Eesti haridusmaastikul. Maire t\u00f6\u00f6tab taas koolis, aga tal on ka ministeeriumi keelepoliitika valdkonnas t\u00f6\u00f6tamise kogemus. Maire ettekanne andis \u00fclevaate sellest, millal ja miks hakati Eestis tegelema keelek\u00fcmbluse ja LAK-\u00f5ppe meetoditega, kuidas neid on aastate v\u00e4ltel juurutatud ja milliste tulemustega. Maire t\u00f5i rohkelt positiivseid n\u00e4iteid, milliseid v\u00f5imalusi on m\u00e4luasutused ja keskused pakkunud koolidele keele\u00f5ppe vallas \u2013 erinevad projektid, haridusprogrammid jne. Oma inspireeriva etteaste v\u00f5ttis ta kokku tulevikuvaatega: ta n\u00e4eb edasiste sammudena sildade loomist asutuste vahel \u2013 ministeeriumid, m\u00e4luasutused, koolid. <\/p>\n\n\n\n HTM eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekust \u2013 kus me oleme?<\/strong> <\/p>\n\n\n\n INGAR DUBOLAZEV (Haridus- ja Teadusministeerium) <\/p>\n\n\n\n Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika valdkonna esindaja Ingar Dubolazev selgitas protsessi, kuidas hakkavad siiani vene \u00f5ppekeelega koolid aastate jooksul j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u00fcle minema eesti \u00f5ppekeelele. Samuti andis ta \u00fclevaate, millisele tasemele muu emakeelega lapsed koolis eesti keeles j\u00f5uavad, ning r\u00e4\u00e4kis ka raskustest, mida kogetakse ministeeriumis info edastamisega koolidesse vajalikele inimestele ja nende kaasamisse. Ta kinnitas, et ka ministeeriumi silmis on muuseumidel kui formaal\u00f5ppe toel oluline koht keele\u00f5ppeprotsessis. V\u00e4idetavalt vaadatakse eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku tegevuskava iga-aastaselt \u00fcle ning seminarist osav\u00f5tnuid huvitavale k\u00fcsimusele: kas ka muuseumid sinna tegevuskavva mahuvad ja seega saavad \u00f5iguse riigipoolsele toetusele, vastas Ingar, et kindlasti on muuseumide koht selles kavas ja peaks tulevikus saama ka toetatud koolituste osas. <\/p>\n\n\n\n Mitmekesine klassiruum kui v\u00f5imalus \u2013 mida silmas pidada keelerikkas \u00f5pikeskkonnas?<\/strong> <\/p>\n\n\n\n MAIKI VANAHANS (Tuleviku Lasteaed, Tartu \u00dclikool) <\/p>\n\n\n\n Maiki Vanahans, kes on Tuleviku Lasteaia direktor ja ka Tartu \u00dclikooli alushariduse nooremlektor, keskendus oma ettekandes keele\u00f5petuse k\u00f5rval \u00fcliolulistele elementidele \u2013 \u00f5ppija kultuuritaustale ja mitmekultuurilisele klassiruumile. Iga \u00f5pilasega tuleb kaasa tema kultuuriline pagas, mis ei ole kohe selgelt n\u00e4htav ja millega monokultuursest keskkonnast p\u00e4rit inimesed ei oska tegeleda v\u00f5i piisavalt m\u00e4rgata. Et teada, kuidas keele\u00f5ppijale lapsele l\u00e4heneda ja temaga t\u00f6\u00f6tada, peaksime end kurssi viima tema kultuuritaustaga. Kultuuritundliku \u00f5petamise esimene samm on aga iseenda kultuuripagasi, \u201cn\u00e4htamatu seljakoti\u201d sisu uurimine. Millised on meie eelarvamused ja arusaamad, mis meid t\u00f6\u00f6s m\u00f5jutavad? Kultuuritundlikult \u00f5petades taipad \u00fcsna pea, et ei ole olemas klassit\u00e4it lapsi, kes oleksid t\u00e4pselt sama kultuuritaustaga, isegi kui nad r\u00e4\u00e4givad sama keelt \u2013 kultuur on palju rohkem kui keel. Ka formaalharidusele tugi pakkuvatel m\u00e4luasutustel on see oluline teema, mida teadvustada oma haridust\u00f6\u00f6s. <\/p>\n\n\n\n Avatud Kooli \u00f5ppetunnid<\/strong> <\/p>\n\n\n\n EVA RONK (Avatud Kool) <\/p>\n\n\n\n Eva Ronk Avatud Koolist k\u00f5neles kogemustest ja \u00f5ppetundidest kakskeelse kooli ideede elluviimisel. Avatud Koolis on siiani olnud kaks \u00f5ppekeelt, eesti ja vene, ning sellesse kooli panevad oma lapsi ka mitmete teiste rahvuste esindajad just multikultuurse keskkonna t\u00f5ttu. Eva andis \u00fclevaate nendest LAK-\u00f5ppe meetodi p\u00f5hipunktidest, mida kasutatakse Avatud Koolis. Samuti r\u00e4\u00e4kis ta v\u00e4ljakutsetest ja raskustest, mis kooli 7-aastase tegevusaja jooksul on ette tulnud ja v\u00f5imalikest muutustest tulevikus. Ta m\u00f6\u00f6nis, et kahesuunaline keelek\u00fcmblus osutus raskemaks, kui algul arvati ja oluline roll on selles keelekontekstil. \u00d5ppek\u00e4igud on keele\u00f5ppijale lapsele seega olulised oma allikal\u00e4heduse ja autentse (keele)keskkonna t\u00f5ttu. <\/p>\n\n\n\n LAK-\u00f5pe koost\u00f6\u00f6s muuseumiga<\/strong> <\/p>\n\n\n\n CHRISTINA L\u00c4\u00c4N (Tallinna Pae G\u00fcmnaasium) <\/p>\n\n\n\n Christina L\u00e4\u00e4n on ajaloo\u00f5petaja Tallinna Pae G\u00fcmnaasiumis, mis on Tallinnas h\u00e4id tulemusi n\u00e4itav keelek\u00fcmblust viljelev kool. Christina on ka tegus liige ajaloo- ja \u00fchiskonna\u00f5petajate seltsis ning ta on \u00fchtlasi Eesti esimene muuseumipedagoog, kui selline ametikoht Vaba\u00f5humuuseumis 30 aastat tagasi loodi. Seega oskas Christina oma esinemises suurep\u00e4raselt m\u00f5ista m\u00e4luasutuste rolli \u00f5ppet\u00f6\u00f6 rikastajatena ning keele\u00f5ppe v\u00f5imaldajatena autentses keskkonnas. Christina andis v\u00e4ga haarava pildi oma \u00f5petajat\u00f6\u00f6st mitte-eesti emakeelega \u00f5pilastega – milliseid meetodeid ja vahendeid ta kasutab ja kuidas see keelt \u00f5ppivat \u00f5pilast abistab. Keelek\u00fcmblust l\u00e4biviivas ja LAK-\u00f5ppe meetodit kasutavas koolis peavad keele- ja aine\u00f5petajad tegema t\u00f5sist sisulist koost\u00f6\u00f6d ja oma t\u00f6\u00f6s s\u00f5ltuvad nad teineteisest, jagades oma valdkonna teadmisi. Christina arvab, et muuseumid on tegelikult valmis keelt \u00f5ppiva lapsega t\u00f6\u00f6tamiseks, n\u00fc\u00fcd peaksid ka koolid j\u00e4rgi tulema. <\/p>\n\n\n\n LAK-\u00f5pe muuseumis \u2013 v\u00f5imalused ja v\u00e4ljakutsed<\/strong> <\/p>\n\n\n\n KRISTEL BULTOT (Eesti Meremuuseum), SIGNE SIIM (Eesti Kunstimuuseum) JA KATRIN T\u00d5NISSON (Eesti Lastekirjanduse Keskus) <\/p>\n\n\n\n Kolme m\u00e4luasutuse haridusprogrammide ja -t\u00f6\u00f6ga tegelevad Kristel, Signe ja Katrin tutvustasid kohalolijatele LAK-\u00f5ppe meetodit kasutavaid haridusprogramme, mida need kolm organisatsiooni noorele keele\u00f5ppijale praegu pakuvad: igas muuseumis\/keskuses on eri sisuga tund, aga sihtgrupp on sama: 1.-4. klassi \u00f5pilased, kelle eesti keele tase on A1-A2. Samuti r\u00e4\u00e4kisid esinejad l\u00e4hemalt v\u00e4ljakutsetest, muredest, aga ka eduelamustest, mida keele\u00f5ppesuunaline tegevus on kaasa toonud. \u00dcheks suureks v\u00e4ljakutseks ongi sihtgrupini – \u00f5petajate ja \u00f5pilasteni – j\u00f5udmine ja nendele info edastamine s\u00f5numiga: \u201coleme siin teie jaoks olemas, et teid abistada keele \u00f5ppimisel\u201d. Samuti on aktuaalne teema programmide l\u00e4biviijate koolitus, et arendada muuseumi\u00f5petaja oskusi sellise spetsiifikaga tunni l\u00e4biviimiseks. Selle osas loodavad ka muuseumid riigipoolsele toetusele. Eduelamuseks v\u00f5ib lugeda tegutsemisr\u00f5\u00f5mu, mida paljud lapsed tunnis \u00fcles n\u00e4itavad, ning \u00f5petajate t\u00e4nus\u00f5nu ja siiani v\u00e4ga positiivset tagasisidet. <\/p>\n\n\n\n Lugemissoovitusi, meetodeid ja muid ressursse: <\/p>\n\n\n\n Mida siis ikkagi eesti keelt alles \u00f5ppiva lapsega t\u00f6\u00f6tades kindlasti meeles pidada?<\/strong> <\/p>\n\n\n\n Keele\u00f5ppe tuntud eestvedaja Maire Kebbinau tutvustab kohalolijale Eesti kogemust keelek\u00fcmbluse ja LAK-\u00f5ppe vallas ning n\u00e4itab, kui eripalgeline on LAK-\u00f5pe. <\/p>\n\n\n\n Kultuur on enamat kui keel. Kultuuritundliku \u00f5petamise esimene samm on \u00f5petaja iseenda kultuuripagasi, \u201cn\u00e4htamatu seljakoti\u201d sisu uurimine, selgitab Maiki Vanahans oma ettekandes. <\/p>\n\n\n\n \u00d5petaja Christina L\u00e4\u00e4ne kasulikud n\u00f5uanded keele\u00f5ppija lapsega t\u00f6\u00f6tamiseks nii muuseumipedagoogidele kui kaas\u00f5petajatele. <\/p>\n\n\n\n Muuseumitundides kasutame keele\u00f5ppija jaoks palju autentset keskkonda ja n\u00e4itlikustavaid tarvikuid. Lihtsate vahenditega saab tunnile juurde anda palju. Vasakult paremale: Katrin T\u00f5nisson (ELK), Signe Siim (EKM), Kristel Bultot (EMM). <\/p>\n\n\n\n Ingar Dubolazev Haridus- ja Teadusministeeriumist t\u00f5des, et muuseumide haridust\u00f6\u00f6 keelelise \u00fclemineku raames vajaks samamoodi riigipoolset tuge.<\/p>\n\n\n\n Kahesuunaline keelek\u00fcmblus on v\u00e4ljakutse ja selle edukus s\u00f5ltub keelekeskkonnas viibimise v\u00f5imalustest, seega on \u00f5ppek\u00e4igud m\u00e4luasutustesse oluline osa \u00f5ppimisprotsessis, t\u00f5des Eva Ronk Avatud Koolist. <\/p>\n\n\n\n Vastamata k\u00fcsimusi veel leidub, aga n\u00f5u ja teadmiste jagamine on \u00fcheks oluliseks alustalaks koost\u00f6\u00f6 ja sildade loomisel. <\/p>\n\n\n\n Meremuuseumi vaatepunktist sai ettekannete ja \u00fchist arutluste k\u00e4igus s\u00fcnergia koosolnute vahel kenasti loodud. <\/p>\n\n\n\n Fotod: Joosep K\u00e4\u00e4n<\/p>\n\n\n\n Seminari saab j\u00e4rgi vaadata siit:<\/p>\n\n\n\n\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n