{"id":35315,"date":"2024-10-01T13:48:16","date_gmt":"2024-10-01T11:48:16","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=35315"},"modified":"2024-10-01T13:48:19","modified_gmt":"2024-10-01T11:48:19","slug":"killuke-eesti-meremuuseumi-ajaloost","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2024\/10\/01\/killuke-eesti-meremuuseumi-ajaloost\/","title":{"rendered":"Killuke Eesti Meremuuseumi ajaloost\u00a0"},"content":{"rendered":"\n

Esimese Eesti muuseumide festivali 1998. aastal Narvas v\u00f5itis Eesti Meremuuseum n\u00e4itusega \u201cPurjelaev \u201cHioma\u201d esimese Eesti laevana \u00fcmber Kap Hoorni\u201d! <\/p>\n\n\n\n

\u201cT\u00e4nu Narva Muuseumi visale ja energilisele eestvedamisele ning Eesti Muuseumi\u00fchingu sisulisele ja Narva Linnavalitsuse materiaalsele toetusele toimus 28. septembril 1998 Narva linnuses esimene muuseumifestival\u201d \u2013  n\u00f5nda on kirjutanud Toomas Tamla, \u017e\u00fcrii liige, ajakirjas \u201cMuuseum\u201d  1998. aastal. <\/p>\n\n\n\n

Festival oli kavandatud konkursina, kus k\u00f5igil soovijail oli v\u00f5imalik kujundada vabalt valitud teemal mahukas n\u00e4itus. T\u00f6id hindas seitsmeliikmeline \u017e\u00fcrii, kuhu kuulusid Narva Linnavalitsuse, Eesti Muuseumi\u00fchingu ja konkursil mitteosalenud muuseumide esindajad. <\/p>\n\n\n\n

Eelk\u00f5ige oli Narva festival m\u00f5eldud n\u00e4ituste festivalina, alates teisest aastast peeti lisaks ka temaatilisi seminare. \u00dcritus kujunes traditsiooniks ja seda v\u00f5ib lugeda t\u00e4nase Eesti Muuseumide Aaastaauhindade eelk\u00e4ijaks. Suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse \u00fcrituse l\u00e4biviimiseks andis Narva Hermanni linnus oma ruumidega, sest kus mujal Eestis oleks v\u00f5imalik muuseumis eksponeerida korraga k\u00fcmmet k\u00fclalisn\u00e4itust. Esimesel aastal osales lisaks \u00fcheksale Eesti n\u00e4itusele ka Soome meremuuseum. Festivali n\u00f5ue oli, et n\u00e4ituste tekstid peavad olema nii eesti kui ka vene keeles, oluliseks peeti ka pedagoogiliste programmide olemasolu. <\/p>\n\n\n\n

Esimesel muuseumifestivalil 1998 tunnistas z\u00fcrii \u00fcksmeelselt esikoha ja 15 000-kroonise preemia v\u00e4\u00e4riliseks Eesti Meremuuseumi t\u00f6\u00f6 \u201ePurjelaev \u201eHioma\u201c esimese Eesti laevana \u00fcmber Kap Hoorni\u201c. <\/p>\n\n\n\n

Allj\u00e4rgnevalt v\u00e4ike meenutus purjelaevast ja n\u00e4itusest. <\/p>\n\n\n\n

Parklaevast \u201cHioma\u201d<\/strong> <\/p>\n\n\n\n

1848 ehitati Hiiumaal, Suursadamas 358-brutotonnine parklaev \u201eHioma\u201c. Esimestel reisidel purjetati Inglismaa ja Hispaania sadamate vahel. 3.05.1853 lahkus laev 19 mehega Inglismaale, et soodsate tuultega purjetada \u00fcle ekvaatori ja \u00fcmber Kap Hoorni neeme Atlandilt Vaiksesse ookeani. Rajutuulte ja tormide kiuste j\u00f5uti Peruusse, Callao reidile 1854. aasta veebruari alguses. Ka tagasiteel oli Kap Hoorn laevale armulik ja 1857 saabuti Hamburgi. Parklaev \u201cHioma\u201d viimane reis algas 1. detsembril 1857  Inglismaalt, Hullist Tallinna poole. Peale Tahkunat paisus tuul tormiks ning pimeduses eksis laev kursilt. 11. detsembril m\u00f5ni tund peale kesk\u00f6\u00f6d s\u00f5ideti madalikule. Laev tuli maha j\u00e4tta ja Hiiumaa uhkus j\u00e4i mere meelevalda. <\/p>\n\n\n\n

\u00dcheskoos m\u00f5eldud ja ehitatud n\u00e4itus<\/strong> <\/p>\n\n\n\n

Kuna 1998 m\u00f6\u00f6dus purjelaev \u201cHioma\u201d ehitamisest 150 aastat, tekkis Eesti Meremuuseumi direktoril Urmas Dresenil laeva meeskonnaliikme p\u00e4evikut lugedes <\/strong>idee teha n\u00e4itus laevast ja selle reisidest. <\/p>\n\n\n\n

N\u00e4ituse meeskonda kuulusid Urmas Dresen (kuraator), Roman Matkiewicz (kunstnik), Tiit Einberg, Katrin Sepalaan ja Peedu Sammalsoo. Kogu t\u00f6\u00f6 n\u00e4ituse \u00fclespaneku ja ehitusega tegi  meeskond ise. <\/p>\n\n\n\n

Suured pildid maalis ja kalligraafilised tekstid kirjutas meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz. Tekstid olid kolmes keeles \u2013  eesti, vene, inglise. Enne n\u00e4ituse eksponeerimist Soomes lisandus tekstidele ka soome keel.  <\/p>\n\n\n\n

N\u00e4itus oli eksponeeritud Narva linnuse seitsmendal ja kaheksandal korrusel. Lisaks k\u00f5ikv\u00f5imalikule merenduslikule atribuutikale, kaptenipiltidele, oli \u00fchte nurka ehitatud ka sadamak\u00f5rts, mis oli erinevates sadamates  meremeestele vajalikuks ajaviitmiskohaks. Kuna n\u00e4itus kujunes v\u00e4ga populaarseks eksponeeriti seda lisaks Narvale 1999.a. ka Hiiumaa Muuseumis K\u00e4rdlas, P\u00e4rnu vanas aidahoones, praegune P\u00e4rnu Muuseum ja Kotka Kymenlaakso maakonnamuuseumis Soomes. N\u00e4ituse viimaseks eksponeerimiskohaks oli kodumuuseum Paks Margareeta, kus toimus avamine 19. oktoobril 1999. <\/p>\n\n\n\n

Fotod  Eesti Meremuuseumi kogust <\/p>\n\n\n\n

Foto 1 N\u00e4itus Narva linnuses 28.09.1998 MMF 1855:1 <\/p>\n\n\n\n

Foto 2 N\u00e4itus Narva linnuses 28.09.1998 MMF 1855:2 <\/p>\n\n\n\n

Foto 3 N\u00e4itus Narva linnuses 28.09.1998 MMF 1855:3 <\/p>\n\n\n\n

Foto 4 N\u00e4itus Narva linnuses 28.09.1998 MMF 1855:4 <\/p>\n\n\n\n

Foto 5 N\u00e4itus Narva linnuses 28.09.1998 MMF 1855:6 <\/p>\n\n\n\n

Foto 6 Kunstnik Roman Matkiewicz n\u00e4ituse \u00fclespanekul Hiiumaa muuseumis 03.03.1999 MMF 1858:1 <\/p>\n\n\n\n

Foto 7 N\u00e4ituse \u00fclespanek Hiiumaa muuseumis, sadamak\u00f5rtsu seinu ehitavad Urmas Dresen, Tiit Einberg, Roman Matkiewicz 03.03.1999. MMF 1858:7 <\/p>\n\n\n\n

Foto 8 N\u00e4ituse avamine Hiiumaa muuseumis : Urmas Dresen, Roman Matkiewicz, Roman Matkiewicz ja Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand 04.03.1999. MMF 1858:9 <\/p>\n\n\n\n

Foto 9 Roman Matkiewicz, Peedu Sammalsoo, Urmas Dresen, Tiit Einberg, n\u00e4ituse avamine Hiiumaa muuseumis 04.03.1999. MMF 1858:12 <\/p>\n\n\n\n

Foto 10 N\u00e4ituse avamine koos Hiiumaa muuseumi kolleegidega 04.03.1999. MMF 1858:16 <\/p>\n\n\n\n

Foto 11 Vaade n\u00e4itusele Hiiumaa muuseumis 04.03.1999. MMF 1858:2 <\/p>\n\n\n\n

Foto 12 N\u00e4ituse avamine P\u00e4rnus : Katrin Sepalaan, Roman Matkiewicz, Tiit Einberg, paremal P\u00e4rnu Muuseumi direktor Aldur Vunk 11.05.1999. Foto : Eesti Meremuuseum <\/p>\n\n\n\n

Foto 13 N\u00e4itus P\u00e4rnus, sadamak\u00f5rts. Foto : Eesti Meremuuseum 
Foto 14 N\u00e4itus P\u00e4rnus, laevaehitus. Foto : Eesti Meremuuseum <\/p>\n\n\n\n

Foto 15 \u00dcldvaade n\u00e4itusele P\u00e4rnus. Foto : Eesti Meremuuseum <\/p>\n\n\n\n

Foto 16 N\u00e4ituse meeskond, Tiit Einberg, Roman Matkiewicz, Peedu Sammalsoo, Katrin Sepalaan, Urmas Dresen n\u00e4ituse avamisel Eesti Meremuuseumis, Paksus Margareetas 19.10.1999. Foto : Eesti Meremuuseum <\/p>\n\n\n\n

Foto 17 N\u00e4ituse kuraator, meremuuseumi direktor Urmas Dresen koos meeskonnale kingitud laevarotiga 19.10.1999. Foto : Eesti Meremuuseum <\/p>\n\n\n\n

Foto 18 Katrin Sepalaan seismas n\u00e4ituse meeskonna poolt Paksu Margareeta kivip\u00f5randale ehitatud sadamasillal 19.10.1999. Foto : Eesti Meremuuseum <\/p>\n\n\n\n

Foto 19 N\u00e4ituse avamisel laulavad sadamasillal merelaule Marko Matvere ja V\u00e4ikeste L\u00f5\u00f5tspillide \u00dching. 19.10.1999. Foto : Eesti Meremuuseum <\/p>\n\n\n\n

Foto 20 N\u00e4ituse infovoldik, kujundas kunstnik Roman Matkiewicz, 1999 <\/p>\n\n\n\n

Foto 21 N\u00e4ituse infovoldik, kujundas kunstnik Roman Matkiewicz, 1999 <\/p>\n\n\n\n