{"id":35208,"date":"2024-09-12T13:00:46","date_gmt":"2024-09-12T11:00:46","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=35208"},"modified":"2024-09-16T10:53:29","modified_gmt":"2024-09-16T08:53:29","slug":"uks-paev-triivjaamas-pohjapoolus-22","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2024\/09\/12\/uks-paev-triivjaamas-pohjapoolus-22\/","title":{"rendered":"\u00dcks p\u00e4ev triivjaamas \u201cP\u00f5hjapoolus-22\u201d\u00a0"},"content":{"rendered":"\n

Eesti polaaruurijatest \u00fcks mitmek\u00fclgsemaid oli aeroloog Rein M\u00e4nnik (1942\u20132013). Tema on seniajani j\u00e4\u00e4nud ainsaks eestlaseks, kes talvitunud nii Arktikas kui ka Antarktikas, ja pealegi korduvalt. <\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast kaht talvitumist \u2013 Schmidti neemel 1962\u20131963 ning Wrangeli saarel 1964\u20131966 \u2013 sai M\u00e4nnik v\u00f5imaluse osaleda triivjaama \u201eP\u00f5hjapoolus-22\u201c kaheksandas vahetuses 26. aprillist 1980 kuni 12. maini 1981. <\/p>\n\n\n\n

Hea dokumenteerijana istus talle pildistamine. P\u00e4rijate annetusena on Meremuuseumi fotokogusse j\u00f5udnud terve rida Rein M\u00e4nniku mustvalgeid fotosid ning v\u00e4rvilisi diapositiive nii triivjaamalt \u201cP\u00f5hjapoolus-22\u201d kui ka Antarktikast. V\u00f5tame seekord vaatluse alla m\u00f5ne triivjaamal tehtud foto, mille tagak\u00fcljel on tempel 13 \u20139 1980. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige t\u00e4htsam on jaama\u00fclem, kelleks tol korral oli Georgi Jossifovit\u0161 Kizino. N\u00e4eme teda tomateid kastmas (Foto 1). T\u00f5epoolest, isegi P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4merel triivival j\u00e4\u00e4pangal asunud uurimisjaamas kasvatati vineerist ja laudadest kokkul\u00f6\u00f6dud kastis tomateid! Huvitava merendusliku detailina torkab foto \u00fclemises paremas nurgas silma laeva seinakell \u2013 t\u00f6\u00f6kindel mehaaniline kell, mida tuli vaid kord n\u00e4dalas \u00fcles keerata. Sarnast kella kasutati N\u00f5ukogude ajal paljudel laevadel, n\u00e4iteks k\u00fclmutustraaleri “Juhan S\u00fctiste” (BMRT-333) roolikambris, t\u00e4psemalt seinal kaardilaua kohal. \u201cJuhan S\u00fctiste\u201d kell on j\u00f5udnud Meremuuseumisse (MM 3056 Aj mt 1773) ning sellega saab tutvuda Eesti muuseumide veebiv\u00e4rava kaudu, vt https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/1724441<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Ehkki \u00fclema s\u00f5na maksis jaamas nagu kapteni s\u00f5na laevas \u2013 ja eks meenuta P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4merel triivival j\u00e4\u00e4pangal asunud jaam m\u00f5neti ka laeva \u2013, ei oleks isegi jaama\u00fclemat t\u00fchja k\u00f5huga kuulatud. Triivjaamas talvitujate \u00f5nneks oli nende hulgas koguni kaks kokka, Krumin ja Dobrjakov. Viimati nimetatut n\u00e4eme liha l\u00f5ikamas (Foto 2). Ehkki suvel oli jaama varustamine ilmselt \u00fcpris hea \u2013 338 p\u00e4eva kestnud kaheksanda vahetuse ajal v\u00f5eti vastu kokku 80 lennukit \u2013, tuli talveks siiski rikkalikult toidukraami varuda. Silmame riiulis nii kolmeliitristes purkides hoidiseid kui ka mitut-mitut tosinat kanamune. <\/p>\n\n\n\n

Triivjaamas talvituti siiski eelk\u00f5ige teadust\u00f6\u00f6 tegemiseks. Triivjaama \u201cP\u00f5hjapoolus-22″ grupipildil 17. aprillist 1981 silmame meteorolooge, aerolooge, h\u00fcdrolooge, magnetolooge, ionosf\u00e4\u00e4ri uurijaid, aga lisaks juba nimetatud ametimeestele ka radiste, mehaanikuid, samuti loodusteadlasi, keda fotol p\u00e4rjatud tiitliga “Loodus” (\u201c\u041f\u0440\u0438\u0440\u043e\u0434\u0430\u201d \u2013 vene keeles). Selgitust vajab venekeelne ametinimetus \u0410\u041f\u041f\u0418, mis on omistatud kahele mehele. Tegu on l\u00fchendiga, mis t\u00e4hendab autonoomset satelliitidelt saadava informatsiooni vastuv\u00f5tupunkti (\u201c\u0430\u0432\u0442\u043e\u043d\u043e\u043c\u043d\u044b\u0439 \u043f\u0443\u043d\u043a\u0442 \u043f\u0440\u0438\u0435\u043c\u0430 \u0441\u043f\u0443\u0442\u043d\u0438\u043a\u043e\u0432\u043e\u0439 \u0438\u043d\u0444\u043e\u0440\u043c\u0430\u0446\u0438\u0438\u201d). Seega need kaks inimest, T\u0161apin ja Karasev, tegelesid informatsiooni vastuv\u00f5tmisega tehiskaaslastelt (Foto 3). <\/p>\n\n\n\n

Jaamas oli ruumi v\u00e4he, kohati t\u00f6\u00f6tati nagu moodsas avatud kontoris. Pildil hoiab telefonitoru ionosf\u00e4\u00e4ri uurija Pugat\u0161ev (Foto 4). <\/p>\n\n\n\n

Ligi 30 meest triivival j\u00e4\u00e4pangal tsivilisatsioonist kaugel ei ole naljaasi. Arstiabi l\u00e4heb ikka vaja, ja arst peab kohapeal olema. 13. septembril 1980 n\u00e4eme teda oma kabinetis (Foto 5). <\/p>\n\n\n\n

Ja ehkki k\u00f5iksugu teaduslikku aparatuuri parandasid sisuliselt k\u00f5ik, kes v\u00e4hegi oskasid, muidugi ka Rein M\u00e4nnik, siis suuremat tehnikat nagu traktorid ja jaama diiselgeneraator hooldasid kaks mehaanikut, Teplov ja Lebedev (Foto 6). <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik t\u00f6\u00f6d aga ei olnud kaugeltki tubased. M\u00f5istagi pidid meteoroloogid regulaarselt ilmaandmeid m\u00f5\u00f5tmas k\u00e4ima, samuti oli asja uksest v\u00e4lja aeroloogidel. Eraldi tasub v\u00e4lja tuua, et spetsiaalne grupp akvalangiste sukeldus j\u00e4\u00e4alusteks vaatlusteks. Vaadati, mis j\u00e4\u00e4 all s\u00fcnnib! Vasakul seisab abiline, temast paremal kaks kergetuukri \u00fclikonnas akvalangisti. Esiplaanil on mootorsaan kirjaga \u201c\u0421\u041f-23\u201d (\u201cP\u00f5hjapoolus-23\u201d). Miks aga on suurema numbriga ning loogika j\u00e4rgi hilisemale triivjaamale kuulunud mootorsaan v\u00e4iksema numbriga triivjaamas? Selgitus on lihtne. \u201eP\u00f5hjapoolus-22\u201c triiv kestis nimelt k\u00f5ige kauem ning oli k\u00f5ige pikem, \u00fcheksa vahetust v\u00e4ltasid peaaegu k\u00fcmme aastat: 13.09.1973 \u201308.04.1982. Triivjaam \u201cP\u00f5hjapoolus-23\u201d avati aga 5. detsembril 1975 ning suleti p\u00e4rast kolmanda vahetuse l\u00f5ppu 1. novembril 1978. Kusjuures tolle kolmanda, viimaseks j\u00e4\u00e4nud vahetuse \u00fclem oli seesama Kizino. K\u00fcllap v\u00f5eti mootorsaan triivjaama \u201cP\u00f5hjapoolus-23\u201d mahaj\u00e4tmisel kaasa ning viidi triivjaama \u201cP\u00f5hjapoolus-22\u201d. T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib ka signaallipp Alfa<\/em> pildi paremas servas. Merenduses kasutatava rahvusvahelise signalisatsioonikoodi j\u00e4rgi on selle t\u00e4hendus \u201cMul on tuuker vees, hoidke minust eemale ja liikuge aeglaselt\u201d (Foto 7). <\/p>\n\n\n\n

Milline aga n\u00e4gi v\u00e4lja see jaam \u201cP\u00f5hjapoolus-22\u201d? Sellestki on mitmeid fotosid. Jagame siin \u00fcht, mille tagak\u00fcljel on tempel 13 \u20139 1980. P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4merel triivivale j\u00e4\u00e4pangale ei rajatud nii v\u00f5imsaid hooneid kui ehitati n\u00e4iteks Antarktikas. Kokku oli tolles triivjaamas 26 majakest, neist 16 eluhooned. Pildi esiplaanil on suur antenn, tagapool erinevad hooned (Foto 8). <\/p>\n\n\n\n

Meremuuseumi fotokogusse kuuluvad Rein M\u00e4nniku fotod sorteerisid ja kirjeldasid Polaarklubi tegevjuht Katrin Savom\u00e4gi ja Meremuuseumi kuraator-koguhoidja Alo Ervin. <\/p>\n\n\n\n

Blogipostituse pani kirja Alo Ervin, kasutades selleks ka Katrin Savom\u00e4e artiklit Rein M\u00e4nnikust. <\/p>\n\n\n\n

Lisalugemist <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Katrin Savom\u00e4gi. Polaaruurija Rein M\u00e4nnik. \u2013 22. aprill 2021, GO Reisiajakiri 88, vt  https:\/\/reisikirjad.gotravel.ee\/ajakiri\/polaaruurija-rein-mannik\/<\/a> <\/p>\n\n\n\n

Foto 1. Jaama\u00fclem Kizino kastab tomateid. Foto: Rein M\u00e4nnik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20755. <\/p>\n\n\n\n

Foto 2. Kokk Dobrjakov l\u00f5ikab liha. Foto: Rein M\u00e4nnik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20757. <\/p>\n\n\n\n

Foto 3. P\u00f5hjapoolus-22 ekspeditsiooni kaheksanda vahetuse liikmed. Tagak\u00fcljel tempel 17 -4 81. Meremuuseumi fotokogu MM F 20747. <\/p>\n\n\n\n

Foto 4. Telefonil ionosf\u00e4\u00e4ri uurija Pugat\u0161ev, kaks meest veel t\u00f6\u00f6tamas. Foto: Rein M\u00e4nnik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20762. <\/p>\n\n\n\n

Foto 5. Arst Zahharenko oma kabinetis. Foto: Rein M\u00e4nnik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20764. <\/p>\n\n\n\n

Foto 6. Mehaanikud Teplov ja Lebedev t\u00f6\u00f6tamas. Foto: Rein M\u00e4nnik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20766. <\/p>\n\n\n\n

Foto 7. Kaks kergetuukrit valmistuvad sukelduma, kolmas mees abistamas, esiplaanil mootorsaan, mille j\u00e4rel kelgul lehvib Alfa lipp. Foto: Rein M\u00e4nnik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20794. <\/p>\n\n\n\n

Foto 8. Jaama \u00fcldvaade, esiplaanil suur antenn. Foto: Rein M\u00e4nnik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20782. <\/p>\n\n\n\n