2. oktoobri S\u00f5numileht kirjutas 1997. aastal: \u201e Tallinnas Admiraliteedi basseinis v\u00f5eti eile piduliku tseremooniaga vastu 53-aastane j\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja t\u00fc\u00fcpi piirivalvelaev PVL 109 “Valvas\u201d, mis parandab laeva kapteni hinnangul piirivalve v\u00f5imalusi korraldada ja l\u00e4bi viia merep\u00e4\u00e4stet\u00f6id. Aluse kinkis Eesti Piirivalvele Ameerika \u00dchendriikide rannavalve. Endine “Bittersweet\u201d anti Eesti Kaitseministeeriumile \u00fcle 5. septembril Ameerikas Woods Hole\u2019is. “Piirivalve hakkab suuremat ises\u00f5itvat laeva kasutama v\u00e4lisvalvelaevana patrulloperatsioonides,\u201d r\u00e4\u00e4kis S\u00f5numilehele laeva “Valvas” kapten Knut Mitt. \u201dT\u00e4nu oma j\u00e4\u00e4klassile ning ehituslikele omadustele on laeva v\u00f5imalik kasutada aasta ringi.\u201d Laevas olev 20-tonnine kraana v\u00f5imaldab laeva kasutada ka varustuse toimetamiseks n\u00e4iteks saartele. Kapten Mitt, kes koos meeskonnaga t\u00f5i laeva USA-st Eestisse, r\u00e4\u00e4kis, et reisil \u00fcle ookeani n\u00e4itas laev oma h\u00e4id meres\u00f5iduomadusi. Miti s\u00f5nul j\u00e4i meeskond laevaga ka tormi k\u00e4tte. “Saime v\u00e4ga tugevat k\u00fclgtuult ning pikka aega tuli seilata udus,\u201d r\u00e4\u00e4kis Mitt. \u201dSiis saime alles siis aru, et tegu on t\u00f5esti v\u00e4\u00e4rt laevaga.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Juba varemalt 27. septembril oli laev sildunud Koplis Piirivalvesadamas, kui esimese Eesti riigilaevana \u00fcletati Atlandi ookean, mis pani Valvase meres\u00f5iduomadused t\u00f5siselt proovile, kuna satuti m\u00f5neks ajaks ka orkaan Erika meelevalda. Admiraliteedi basseinis toimunud pidulikul laeva vastuv\u00f5tul olin ka paljude kutsutute seas ja hilisemal ringk\u00e4igul laevas j\u00e4i silma palju 1940. aastatele iseloomulikke detaile, mida hilisemad moderniseerimised olid \u00f5nneks hoolikalt s\u00e4\u00e4stnud. Ei saa k\u00fcll v\u00e4ita, et oleksin siis juba salamisi m\u00f5elnud laeva v\u00f5imaliku muuseumilaevaks saamise \u00fcle, aga kui see v\u00f5imalus aastate p\u00e4rast terendas, siis meenus ikka positiivne emotsioon aastast 1997.<\/p>\n\n\n\n
Pidulikul tseremoonial Admiraliteedi basseini kaipealsel osales president Lennart Meri ja USA saatkonna ajutine asjur Walter Andrusyszyn, kes oma k\u00f5nes muuhulgas \u00fctles: \u201c Need Eesti kalurid, kes t\u00f6\u00f6tasid omal ajal N.Liidu kalalaevadel, n\u00e4gid seda laeva patrullimas George\u2019s Bank\u2019i kalastusrajoonides Alaska rannikul. Ta r\u00f5hutas, et \u00dchendriikide annetus Eestile on n\u00e4ide sellest, et USA valmistab Eestit NATO liikmeks ning kindlustab laevaga rahu ja kindlusetunnet Eesti rannikule. \u201c Pikk tee NATO liikmestaatuseni j\u00f5udis eesm\u00e4rgini 2004. aastal ja t\u00e4navu saab sellest juba kaksk\u00fcmmend aastat. 1997. aastal oli Valvas aga suurim Eesti kaitsej\u00f5udude laev oma 1029 tonnise veev\u00e4ljasurvega, kusjuures pikkust 54,9 m, laiust 11,3 m ja s\u00fcvist 3,7 m. Suurima laeva staatus kehtis aga k\u00f5igest kuni 2000. aastani, kui teenistusse astus Taanist kingituseks saadud Eesti merev\u00e4e staabi \u2013 ja toetuslaev Admiral Pitka. Kodusadamasse j\u00f5udmise puhul kingiti seda arvestades laeva meeskonnale suur suitsup\u00f5rsas ja ka k\u00fcmne liitrine viskipudel, mis kulus kenasti \u00e4ra, arvestades laeva 21- liikmelist meeskonda. Piirivalveameti peadirektor Tarmo K\u00f5uts toonitas oma k\u00f5nes, et kuigi laev on ehitatud 1944. aastal, on ta l\u00e4binud mitmeid rekonstrueerimisi: \u201eAlus renoveeriti p\u00f5hjalikult 1976. ning 1988. aastal, mil vahetati v\u00e4lja laevamasinad ja uuendati navigatsiooni- ja sidepidamisseadmeid. Sisuliselt on tegemist 1988. aasta laevaga, mille tehnos\u00fcsteemid t\u00f6\u00f6tavad h\u00e4sti veel v\u00e4hemalt k\u00fcmme aastat. Valvas tuli Eestisse kogu varustusega, maha v\u00f5eti vaid eriside, mida Eestis ei vajata. Laevaga anti kaasa ka kaasavara, sest Eesti saab USA-st 200 000 dollari eest tagavaraosasid tellida. Esimesed viis aastat peaksime hakkama saama\u201d. Algne plaan oli laeva kasutada maksimaalselt 2018. aastani, ent l\u00e4ks siiski teisiti. Piirivalveameti peadirektor merev\u00e4ekapten Tarmo K\u00f5uts oli koos Eero Vaarmanniga Kaitseministeeriumist laeva \u00fcleandmistseremoonial 5. septembril 1997. aastal USA Coast Guard`i baasis Woods Hole`s Massachusett `is, kus toimus riigilippude vahetus koos l\u00fchikeste k\u00f5nedega. Bittersweet`i 55-liikmelisest meeskonnast oli kohal pea kolmveerand oma komand\u00f6ri Donald E. Ouellette juhtimisel, kes andsid laeva \u00fcle Eesti 21- liikmelisele meeskonnale. Kuna tegemist oli igati v\u00e4\u00e4rika laeva \u00fcleandmisega, millel veel pealegi \u00fcle poole sajandi pikkune eeskujulik teenistus seljataga, siis oli ka regiooni USA rannavalve \u00fclema, viitseadmiral Richard L. Larrabee k\u00f5nes ka v\u00e4ike nukruse noot: \u201eT\u00e4na on t\u00f5esti m\u00f5rumagus p\u00e4ev, kui oleme tunnistajaks usaldusv\u00e4\u00e4rse s\u00f5bra lahkumisele, kui ta alustab siit teekonda uuele algusele. Semper paratus<\/em>.\u201c<\/p>\n\n\n\n Bittersweet <\/em>koos oma s\u00f5sarlaevadega s\u00fcndis Teise maailmas\u00f5ja algusaastatel ja kuigi oli tegemist p\u00f5him\u00f5tteliselt rahuaja vajadusi rahuldava t\u00f6\u00f6laevaga, siis lisati neile ka kergemat relvastust v\u00e4ikesekaliibriliste ( 50 mm ja 20 mm ) kahurite, raskekuulipildujate ja ahtris olevate s\u00fcvaveepommide veeskamist v\u00f5imaldavate raketiste n\u00e4ol. Lisaks paigaldati laevadele veel kaks n\u00f6 hiirel\u00f5ksu, tuntud USA merej\u00f5ududes nime Mousetrap <\/em>all, mis tulistasid v\u00e4lja v\u00e4ikeseid vindi p\u00f6\u00f6rlemise j\u00f5ul liikuvaid rakette allveelaevade kahjustamiseks. Peale s\u00f5da enamuses sellest relvastusest eemaldati, vaid v\u00e4hestel j\u00e4id alles m\u00f5ningane relvastus, s\u00f5ltuvalt laeva \u00fclesannetest v\u00f5i tegutsemise regioonist. V\u00e4ike osa nendest laevadest oli h\u00f5ivatud ka Korea s\u00f5jas ja hiljem viis laeva ka veel Vietnami s\u00f5jas, aga seda mitte otsesesse s\u00f5jategevusesse kaasatuna. Selle seeria laevad j\u00f5udsid esmakordselt rannavalve inseneride t\u00f6\u00f6lauale 1939. aasta suvel ja selleks oli algselt 177-jalane poilaev Juniper<\/em>. Pooleteise aasta jooksul aga tellijapoolsed soovid t\u00e4psustusid ning 20. jaanuaril 1941 s\u00f5lmis USA Rannavalve lepingu juba modifitseeritud 180-jalase poilaeva ehitamiseks firmaga Marine Iron and Shipbuilding Company<\/em> Duluth`is Minnesotas. Olgu mainitud, et Duluth oli suur laevaehituse keskus s\u00f5ja-aastatel, sest ellinguid oli siin kokku seitse ja nimetatud perioodil valmis siin kokku 191 erineva otstarbega laeva. Esimese uue seeria laeva kiil pandi maha juba sama aasta 31. m\u00e4rtsil ning oli tegemist j\u00e4\u00e4s s\u00f5itmist v\u00f5imaldava tugevdatud korpusega ja spetsiaalse v\u00f6\u00f6ri kujuga. Protot\u00fc\u00fcp lasti vette 25. novembril ning uue 180- jalaste klassi avalaev astus teenistusse 1. septembril 1942, saades nimeks Cactus.<\/em> Huvitaval kombel oli ka selle laeva seilamised v\u00f5rreldes oma s\u00f5sarlaevadega k\u00f5ige l\u00fchemad, sest peale 1971. aastal madalikule jooksmist otsustati raskete vigastuste t\u00f5ttu laev maha kanda. S\u00f5jaaeg sundis neid laevu aga kiirelt ehitama ja seet\u00f5ttu kogu 39- laevaline seeria (Iris klass) ehitati valmis kolme aastaga, mida polnud varemalt Ameerika \u00dchendriikide laevaehituses juhtunud. Keskmine antud seeria laevade ehitusaeg kiilu mahapanekust, kuni teenistuse alguseni oli 269 p\u00e4eva ning ka teistel modifikatsioonidel j\u00e4i valmimise periood ikkagi vaid aasta sisse. J\u00f5useade oli diisel-elektriline, mis t\u00e4hendas, et vinti k\u00e4itav elektrimootor oli \u00fchendatud kahe Westinghouse generaatoriga, millele andsid j\u00f5udu omakorda kaks Cooper-Bessemer GND-8 diiselmootorit. K\u00fctusetankide mahutavuseks oli 30 000 gallonit, mis v\u00f5imaldas \u00f6konoomsel k\u00e4igul kiirusega 8,3 s\u00f5lme liikudes l\u00e4bida 17 000 miili, 13 s\u00f5lmelise t\u00e4isk\u00e4igu puhul kahanes aga v\u00f5imekus 12 000 miilini, mis oli aga palju enam kui varasematel rannavalve laevadel. Rohkem oli ka kaasaegseid navigatsiooniseadmeid \u2013 radaris\u00fcsteem SL1 ja kajalood QBE-3A. \u00dcks suur erip\u00e4ra nende laevade ehitamise juures oli veel \u2013 need on suuresti naiste k\u00e4tet\u00f6\u00f6 l\u00e4bi valminud, kuna oli s\u00f5jaaeg ja selle piirkonna mehed oli kas rindel, merev\u00e4es v\u00f5i kaubalaevadel merel. Naistest said Duluth`i laevatehastes keevitajad, masinistid ja elektrikud ning s\u00f5ja l\u00f5pul oli sealsest 14 000 t\u00f6\u00f6lisest 3500 naised. Seeria laevad seilasid erinevate \u00fclesannetega nii Vaiksel kui Atlandi ookeanil arktilisest vetest subtroopikani ja mitte \u00fckski neist ei hukkunud s\u00f5jategevuse k\u00e4igus. Kaks selle seeria laeva: Spar <\/em>ja Bramble<\/em> koos m\u00f5nev\u00f5rra suurema laevaga Storis<\/em> alustasid 1. juulil 1957. aastal ajaloolist loodev\u00e4ila retke, seilates suuresti kaardistamata vetes 4500 miili l\u00e4\u00e4nest itta 64 \u2013 p\u00e4eva jooksul, olles esimesteks USA riigilaevadeks, kes selle raske teekonna l\u00f5puks ka edukalt l\u00e4bisid. Tegelikult oli ka oht, et kogu ekspeditsioon nurjub, sest Franklini v\u00e4inas j\u00e4id k\u00f5ik kolm j\u00e4\u00e4vangi, ent Spar<\/em> rammis end l\u00f5puks j\u00e4\u00e4vangist vabaks, tehes sellega ka teiste p\u00e4\u00e4semise v\u00f5imalikuks. Laev vigastas k\u00fcll m\u00f5nev\u00f5rra vinti, ent seda oli v\u00f5imalik kuigiv\u00f5rd parandada, sest pardal oli ka tuukrivarustus ja spetsiaalse v\u00e4lja\u00f5ppega mehed. Bramble <\/em>muutus peale teenistusest v\u00e4ljaarvamist 2003. aastal eraomanduses olevaks muuseumilaevaks Port Huron`is, Michiganis. 2018. aastal oli aga veel heas korras ja suhteliselt h\u00e4sti hoitud laev 1, 65 miljoni dollari eest m\u00fc\u00fcgis.Veel \u00fcks sama seeria laevadest: Sundew <\/em>j\u00f5udis muuseumilaevade hulka peale teenistusest v\u00e4ljaarvamist 2004. aastal, kui kingiti tagasi oma s\u00fcnnilinna Duluth`i. Turismitulude v\u00e4henemise t\u00f5ttu m\u00fc\u00fcs linn laeva eraisikutele, kes 2010. aastal paigutasid aluse Duluth`is paikneva Suure J\u00e4rvistu akvaariumi kai \u00e4\u00e4rde.<\/p>\n\n\n\n Ehitusnumbriga: bn-CG-172 laeva kiil pandi maha 16. septembril 1943. aastal Zenith Dredge Company<\/em> poolt Duluth`is ja lepingus registreeritud maksumuseks oli fikseeritud 926 769 dollarit. Uus 180 \u2013 jalane poilaev sai vettelaskmisel 11. novembril 1943 nimeks USCGC (Unites States Coast Guard Cutter) WLB-389 Bittersweet<\/em>, mis oli kirjutatud ahtrile ning musta korpuse peal v\u00f6\u00f6ris oli veel t\u00e4hisena suurelt valgete t\u00e4htedega kirjas: W389. Peale l\u00f5plikku valmimist ja teenistusse arvamist 11. mail 1944 m\u00e4\u00e4rati laev USA Rannavalve seitsmeteistk\u00fcmnendasse regiooni kodusadamaga Ketchikan (Alaska), kus p\u00f5hiliseks \u00fclesandeks oli pakkuda navigatsiooni tuge nii lennukitele kui laevadele l\u00e4bi raadiolokatsiooni s\u00fcsteemi ATON ning osaleda ka vajadusel merep\u00e4\u00e4ste operatsioonides. Laeva paljud kajutid mahutasid s\u00f5jaajal kuute ohvitseri ja 74-mehelise meeskonna, mis k\u00fcll alates 1960. aastatest j\u00e4i siiski keskmiselt viiek\u00fcmne piiridesse. Alaskale j\u00f5udmiseks tuli aga l\u00e4bida v\u00e4ga pikk teekond ning alustuseks j\u00f5uti 18. juunil 1944 Curtis Bay`sse Marylandis l\u00e4bi St. Lawrence j\u00f5e. 23. septembril alustati Norfolkist teekonda Panama kanali poole, mille l\u00e4bimise j\u00e4rel j\u00f5uti 23. oktoobriks San Franciscosse, seej\u00e4rel tuli Seattle ning l\u00f5puks 19. novembriks j\u00f5uti Alaskale. 1945. aasta m\u00e4rtsis p\u00e4\u00e4stis Bittersweeti kiire tegutsemine merre h\u00e4damaandumise teinud USA merej\u00f5udude transportlennuki meeskonna. Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pup\u00e4evadel, augustis 1945 oli laeva \u00fclesandeks eskortida konvoi ZM koosseisus \u00fcheksat n\u00f5ukogude s\u00f5jalaeva Beringi merel. Peale s\u00f5da j\u00e4i laev edasi Alaska vetesse seilama ning 1945 \u2013 1947 oli uueks kodusadamaks Kodiak, seej\u00e4rel j\u00e4lle l\u00fchiajaliselt Ketchikan ning uuesti kuni 1964. aastani Kodiak. Peale merep\u00e4\u00e4ste operatsioonide, mida tuli ette keskmiselt kord kuus, oli laeval ka oluline roll Alaska ning Aleuutide saarestiku raskesti ligip\u00e4\u00e4setavate rannikuasulate varustamisel ja ka vajadusel meditsiiniabi osutamisel. Laeval on siiani eksponeeritud \u00fches kajutis meditsiinikompleks, mis v\u00f5imaldas l\u00e4bi viia ka v\u00e4iksemaid operatsioone. 1966. ja 1967. aastal sattus Bittersweet ka madalikule, kust p\u00e4\u00e4ses ise ilma suuremate vigastusteta ka lahti, ent 1968. aastal sattus kaardistamata alal veealusele kaljule ning siis tuli juba m\u00f5ned n\u00e4dalad veeta parandust\u00f6\u00f6deks kuivdokis. Remondit\u00f6\u00f6de kulgemist j\u00e4lgiti kohalike poolt suure kaasaelamisega, sest oldi huvitatud laeva kiirest naasmisest merele. Hiljem sai kodusadamaks uuesti Ketchikan ja seda kuni 1976. aasta keskpaigani, kui Bittersweet alustas taas tagasiteed l\u00e4bi Panama kanali idarannikule, kus plaaniti Curtis Bay`s rannavalve baasis ette v\u00f5tta p\u00f5hjalik moderniseerimine. See oli osa kesksest nende aluste rekonstrueerimise programmist, mis algas juba kaks aastat varem. Peale tehnilise poole uuendamist koos t\u00e4iendavate navigatsiooniseadmetega, said renoveeritud ka meeskonna ruumid. Peale kavandatud t\u00f6id saigi uueks tugikohaks Woods Hole, kus aastate jooksul tavakohaste poilaeva t\u00f6\u00f6de k\u00f5rval tuli ette j\u00e4llegi merep\u00e4\u00e4steoperatsioone ning ka j\u00e4\u00e4murdmist Nantucket v\u00e4inas, et abistada reisipraame. 1980. aasta septembris oli tugilaevana ametis kuulsa America`s Cup<\/em> regati ajal Newport`is, Rhode Island. 1987. aasta jaanuari keskpaigas testiti talvetormides teda koos kahe teise poilaevaga, et saada tehnilisi andmeid laevade k\u00e4itumise kohta, mida v\u00f5iks \u00e4ra kasutada uute aluste projekteerimisel. 1987. aasta kevadest kuni praktiliselt teenistusest v\u00e4ljaarvamiseni 18. augustil 1997, oli Bittersweeti \u00fcheks \u00fclesandeks veel ka mereteadlaste abistamine rannikumerest proovide v\u00f5tmisel. 1991. aasta aprillist maini osales Bittersweet ainukese USA riigilaevana ka rahvusvahelises j\u00e4\u00e4patrullis Grand Banks piirkonnas. US Coast Guard arvas 1990. aastatel teenistusest v\u00e4lja neliteist Iris- klassi 180 \u2013 jalast poilaeva ja k\u00fcmme aastat hiljem veel seitse. 2002. aastal oli selle seeria laevu kasutusel USA-s veel vaid kaheksa ja seda nii \u00f5ppe- kui toetuslaevadena. V\u00e4ga v\u00e4hesed siiski lammutati, sest hea mere \u2013 ja t\u00f6\u00f6kindluse p\u00e4rast leidsid nad oma koha ja uue elu l\u00e4bi programmi: Foreign Military Sales Program<\/em>, kui siirduti USA m\u00f5istes s\u00f5bralike riikide lippude alla. Eestiga kokku oli neid riike tervelt kaheksa: Kolumbia, Dominikaan (kaks laeva), El Salvador, Ghana (kaks laeva), Nigeeria (neli laeva), Panama ja Filipiinid, kelle laevastikud said enda kasutusse moderniseeritud Iris- klassi poilaevad ning andsid neile ka uued nimed. Enamuses on nende eksistents n\u00fc\u00fcdseks k\u00fcll l\u00f5ppenud, aga m\u00f5ned \u00fcksikud on ikka veel vee peal.<\/p>\n\n\n\n Valvas anti k\u00fcll \u00fcle vastavalt USA seadustele Eesti Kaitseministeeriumile, kes laeva aga kohe seej\u00e4rel andis Eesti Piirivalve kasutusse, kus sai uueks pardanumbriks PVL \u2013 109. Peale moderniseerimist oli laeva kaks diiselmootorit v\u00e4lja vahetatud uute 2 x 750 hj vastu (Electro Motive Division)<\/em> ning sama puudutas ka kahte 2 x 490 kW Westinghouse generaatorit koos sama firma 1200 hj peaelektrimootoriga. Relvastusse kuulus n\u00fc\u00fcd ka 1 x 2 25 mm automaatkahur 2M3. Esimestel aastatel oli Valvas abiks ka P\u00e4rnu lahes j\u00e4\u00e4murdmisel (omas j\u00e4\u00e4klassi 1A Super ( 150 cm ), aga oli suuremate kaubalaevade jaoks ikkagi liiga kitsas ja ka masinate v\u00f5imsus j\u00e4i selleks t\u00f6\u00f6ks siiski n\u00f5rgaks. Vaieldamatult \u00fcks meeldej\u00e4\u00e4vamaid s\u00fcndmusi oli, kui 25. augustil 1999. aastal president Lennart Meri ja Poola president Aleksander Kwa\u015bniewski j\u00e4lgisid Valvase pardal merep\u00e4\u00e4steman\u00f6\u00f6vrit P\u00e4rnu lahel ja hiljem toimus laeva suurel avatud v\u00f6\u00f6ritekil vastuv\u00f5tt kaheksak\u00fcmnele k\u00fclalisele. BALTRONi \u00f5ppuste k\u00e4igus t\u00e4itis ta 2000. aastal merev\u00e4e staabi \u2013 ja varustuslaeva rolli, osales mitmetes patrullides ning ka Vaindloo saare juures 2006. aastal kaubalaeva Runner 4 p\u00e4\u00e4steoperatsioonil. Samal aastal osales Valvas koos paljude teiste laevadega esimesel Eesti V\u00f5idup\u00fcha mereparaadil 23. juunil Saaremaal. Vana laev n\u00f5uab aga oma ja ka Eesti Piirivalve poolt rekonstrueeriti laeva Euroopa Liidu V\u00e4lispiirifondi raames. Aeg teeb l\u00f5puks oma armutud korrektiivid ning seoses tehnika vananemisega, \u00fclalpidamiskulude suurenemisega ja uute laevade peale tulekuga ( Kindral Kurvits ) v\u00f5eti Valvas aktiivsest kasutusest maha juba alates 2011. aastast, v\u00f5ib-olla ka m\u00f5nev\u00f5rra varem. T\u00e4psemalt v\u00e4ljendudes oli laev aktiivses reservis, mis t\u00e4hendas et oli pidevalt mehitatud ning masinad olid merelemineku valmiduses. Politsei \u2013 ja Piirivalveameti Laevastiku talitusega sai 2013. aasta mais \u2013 juunis informatsiooni vahetatud laeva v\u00f5imaliku edasise k\u00e4ek\u00e4igu osas, aga muuseumi poolt veel midagi kindlat polnud. Sama aasta augusti l\u00f5pup\u00e4evadel sai Valvase peal, mis seisis Piirivalvesadamas S\u00fcsta t\u00e4naval, k\u00e4idud veel muuseumirahvaga tutvumisk\u00e4igul. Peale pikka kaalumist ja kalkuleerimist meenus ikkagi ka veel esialgne positiivne emotsioon ning 2014. aasta 29. aprillil tegi meremuuseum ametliku p\u00f6\u00f6rdumise Kultuuriministeeriumi kantslerile laeva \u00fcleandmise kohta. Tuleb tunnistada, et b\u00fcrokraatia pool l\u00e4ks sedapuhku \u00fcsna sujuvalt, sest juba 19. juunil samal aastal tegi Vabariigi Valitsus otsuse Valvase \u00fcleandmise kohta Siseministeeriumi haldusalast Kultuuriministeeriumile ning 4. juulist on minister Urve Tiiduse k\u00e4skkiri nr. 197 laeva \u00fcleandmise kohta Eesti Meremuuseumile. Paraku ei oska ma hetkel kommenteerida, kas see, et ministri k\u00e4skkiri sai vormistatud just Ameerika \u00dchendriikide iseseisvusp\u00e4eval oli puhas juhus v\u00f5i just meelega valitud kuup\u00e4ev. Valvase saabumine oma uude kodusadamasse sai teoks 11. juulil kui selle pikaaegne komand\u00f6r Peeter Vesselov laeva, mis oli praktiliselt t\u00e4isvarustuses, Lennusadama kai \u00e4\u00e4rde juhtis. T\u00e4navu v\u00f5ime me seet\u00f5ttu t\u00e4histada laeva kaheksak\u00fcmnendat s\u00fcnnip\u00e4eva ja \u00fchtlasi ka k\u00fcmne aastast perioodi muuseumilaevana.<\/p>\n\n\n\n P\u00f6\u00f6rdudes tagasi laeva vastuv\u00f5tu tseremoonia juurde 1. oktoobril Admiraliteedi basseinis, kus president Lennart Meri \u00fctles oma k\u00f5nes: \u201eN\u00fc\u00fcd hakkab ta (Valvas) teenima Eesti Vabariiki, ta hakkab teenima Eesti Vabariigi puutumatust, s\u00f5ltumatust, iseseisvust. See t\u00e4hendab, temaga koos on L\u00e4\u00e4nemerele tulnud rohkem stabiilsust, rohkem enesekindlust. L\u00e4\u00e4nemeri avaneb maailmale, L\u00e4\u00e4nemeri j\u00e4\u00e4b avatuks maailmale. L\u00e4\u00e4nemeri hakkab teenima Euroopat kui Euroopa sisemeri, mis on avatud k\u00f5igile tema ranna\u00e4\u00e4rsetele riikidele k\u00f5igi riikide kasuks, k\u00f5igi riikide koost\u00f6\u00f6ks. Valvas, valva ja Valvas, murra ka j\u00e4\u00e4d. Sest ka seda sa oskad teha, sest ka seda tuleb teha L\u00e4\u00e4nemerel. Murra ka poliitilist j\u00e4\u00e4d!\u201c\u00a0 Tahes tahtmata kumab siit omap\u00e4rasel kombel l\u00e4bi presidendi etten\u00e4gelik soov v\u00f5i n\u00e4gemus, mis t\u00e4naseks on teostunud, sest L\u00e4\u00e4nemerest ongi n\u00fc\u00fcdseks saanud NATO sisemeri.<\/em><\/p>\n\n\n\n Tekst: Urmas Dresen<\/p>\n\n\n\n