{"id":34913,"date":"2024-06-14T11:53:10","date_gmt":"2024-06-14T09:53:10","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=34913"},"modified":"2024-06-14T11:57:38","modified_gmt":"2024-06-14T09:57:38","slug":"ameti-ja-kutsemargid-eesti-meremuuseumi-kogus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2024\/06\/14\/ameti-ja-kutsemargid-eesti-meremuuseumi-kogus\/","title":{"rendered":"Ameti ja kutsem\u00e4rgid Eesti Meremuuseumi kogus"},"content":{"rendered":"\n
Peagi t\u00e4itub 90 aastat Tallinna Merekooli L\u00f5petanud Kauges\u00f5idu Kaptenite \u00dchingu asutamisest. Seekordses postituses vaatame \u00fcle kaptenite ameti- ja kutsem\u00e4rgid ning kutse\u00fchingute liikmem\u00e4rgid Eesti Meremuuseumi m\u00e4rgikogus. <\/p>\n\n\n\n
Ameti- ja kutsem\u00e4rgid on olemuselt eraldusm\u00e4rgid, kutse\u00fchingute m\u00e4rgid – liikmem\u00e4rgid. Enamasti on m\u00e4rgid rinnas kantavad, aga variatsioonidena v\u00f5ib olla ka l\u00f5kme- ja \u00f5lakum\u00e4rke ning \u00fchingute liikmem\u00e4rkide seas leidub ka \u00fcksikuid n\u00f6\u00f6paugum\u00e4rke. Olulised ametid, mida peeti vajalikuks eristada ja esile tuua, olid kapten ja laevamehaanik. Ametim\u00e4rgid on l\u00e4bi aegade p\u00fcsinud sarnased, kujutavad ankrut ja raamistusena ankruketti v\u00f5i otsa. Kutsetunnusena on keskel kohal kapteni m\u00e4rgil sekstant (vahel ka lisaks muud navigatsiooniriistad), mehaaniku m\u00e4rgil laeva s\u00f5ukruvi, vahel ka hammasratas. <\/p>\n\n\n\n
Kapteni kutsem\u00e4rke on Meremuuseumi kogus nii tsaari- ja n\u00f5ukogude ajast kui ka taasiseseisvumise j\u00e4rgsest perioodist. Taolisi m\u00e4rke anti v\u00e4lja kindla statuudi kohaselt, enamasti isikustatult ja nummerdatuna. Nad olid valmistatud riigi rahapaja v\u00f5i muu v\u00e4\u00e4rika teostaja poolt. Teise maailmas\u00f5ja eelse Eesti Vabariigi kapteni kutsem\u00e4rke ei ole. M\u00f5nev\u00f5rra teenis selle \u00fclesandeid Tallinna Merekooli L\u00f5petanud Kauges\u00f5idu Kaptenite \u00dchingu rinnam\u00e4rk, mis oli \u00fchtaegu kutsem\u00e4rgi tunnustega, aga siiski pigem kutse\u00fchingu liikmem\u00e4rk. <\/p>\n\n\n\n
Tallinna Merekooli L\u00f5petanud Kauges\u00f5idu Kaptenite \u00dchingu<\/strong> nimi defineerib ise selle liikmeskonda kuulujate ringi. 1919. aastal \u201eLaevanduse\u201c seltsi algatusel ja toetusel asutatud Tallinna Merekool oli kuni n\u00f5ukogude okupatsioonini Eestis ainus kaugs\u00f5idukapteni diplomit andev haridusasutus. Aastatel 1919 \u2013 1940 l\u00f5petas Tallinna Merekooli kokku 190 kaugs\u00f5idukaptenit. <\/p>\n\n\n\n Tallinna Merekooli L\u00f5petanud Kauges\u00f5idu Kaptenite \u00dching asutati 1934. aastal eesm\u00e4rgiga abistada Eesti laevandust ja ta sai tegutseda kuni 1940. aasta juunip\u00f6\u00f6rdeni. Asutamise eestvedaja ja esimees oli Evald Past, kes ise l\u00f5petas Tallinna Merekooli 1924. aastal esimeses kaugs\u00f5idukaptenite lennus. Kapten, laevandusfirmade osanik, t\u00f6\u00f6stur, mitme merendusorganisatsiooni aktiivne eestvedaja ning merenduse ajaloo uurija Past oli muuhulgas ka Eesti Meremuuseumi algatustoimkonna liige. Ta uuris ja talletas merenduse ajalugu nii autorina, kirjastajana kui ka ise muuseumi jaoks vanavara kogujana. <\/p>\n\n\n\n \u00dchingu p\u00f5hikiri registreeriti siseministeeriumi juures 1935. aasta 30. aprillil. Liikmetel oli \u00f5igus kanda \u00fchingu rinnam\u00e4rki. Roman Tavasti kujundatud m\u00e4rk on h\u00f5bedast, kujutab ettepoole kumerduvat poolkera mandrite kontuuridega. M\u00e4rgi \u00fclaosasse on lisatud v\u00e4ljaulatuvana viikingilaeva kujutis, allosas keskel on kollasest metallist vapikilp, sammuvad l\u00f5vid kaetud sinise emailiga. <\/p>\n\n\n\n Meremuuseumi m\u00e4rgikogus on arvel kolm Tallinna Merekooli L\u00f5petanud Kauges\u00f5idu Kaptenite \u00dchingu rinnam\u00e4rki. Neist esimene (MM _ 425 Aj mk 324) j\u00f5udis kogusse juba 1959. aastal, veel enne Eesti meremuuseumi ametlikku taastamist. M\u00e4rk oli v\u00e4lja antud kapten Rudolf Treimanile. \u00dchingu liikmem\u00e4rgi MM _ 1791\/2 Aj mk 1148\/2 teeb eriliseks see, et ta kuulus \u00dchingu auesimehele August Gustavsonile. Muuseumile annetas selle kapten Gustavsoni poeg, ajaloolane Heino Gustavson 1965 . aastal. Kolmas m\u00e4rk (MM _ 14426 Aj mk) kuulus p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da Kanadas Torontos elanud kapten Jako Luidele. Meremuuseumisse j\u00f5udis see tema j\u00e4reltulijate kaudu. <\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige vanemad kapteni kutse- ja eraldusm\u00e4rgid Meremuuseumi m\u00e4rgikogus on Vene keiserliku laevastiku kaugs\u00f5idukapteni rinnam\u00e4rk MM _ 2847\/892 Aj mk. Seda t\u00e4iendab Tsaari-Venemaa kaubalaevastiku ohvitseri krael\u00f5kme m\u00e4rk MM _ 2161\/1 Aj mk 1341\/1. Tsaariaegne kapteni m\u00e4rk kujutab Halli ankrut, ankruketti ja navigatsiooniriistu \u2013 sekstant, sirkel, pikksilm. <\/p>\n\n\n\n Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kapteni rinnam\u00e4rk on valgest metallist mitmekihiline, tagak\u00fcljel keermestatud kinnituskruvi. Vapikilbi kujuline alus on emailitud horisontaalselt liigendatud kolmev\u00e4rviline sini- must- valge, allosas ankru k\u00e4pad. Vapikilbi allosa \u00fcmbritsevana on alusele monteeritud h\u00f5bedased tammevanikud ja vapikilbi keskele sekstant, \u00fclaosas raamistatud otsaga. M\u00e4rgi kujundas 1993. aastal Villu J\u00e4rmut ja esimeste m\u00e4rkide valmistaja oli ARS Juveel. Meremuuseumi kogus on selliseid kutsem\u00e4rke kolm, neist \u00fcks isikustamata muuseumile s\u00e4ilitamiseks antud eksemplar (MM _ 3995\/1 Aj mk) ja kaks isikustatud m\u00e4rki, mis on kuulunud endisele Veeteede Ameti Meremeeste diplomeerimise ja registri b\u00fcroo juhatajale kapten Eino Otsale (MM _ 19908 Aj mk) ja teine parvalaevade \u201eGeorg Ots\u201c ja \u201eTallink\u201c kaptenile Aivo Pitkile (MM _ 24573 Aj mk). <\/p>\n\n\n\n N\u00f5ukogudeaegne kapteni kutsem\u00e4rk on metallist a\u017euurne mitmekihiline ovaalne m\u00e4rk. Kujutab admiraliteediankrut, mida \u00fcmbritseb ankrukett, \u00fclaosas sirp ja vasar. Ankrus\u00e4\u00e4rele on monteeritud kuldne sekstant. Valmistati nad riigi rahapajas. Meremuuseumi kogusse kuulub seitse m\u00e4rki, neist MM _ 2847\/259 Aj mk on isikustamata, \u00fclej\u00e4\u00e4nute omanikud on teada: MM _ 3423\/3 Aj mk 1895\/3 P\u00f5hja Mereteede \u00fclem, Tallinna Merekooli l\u00f5petanud Kirill T\u0161ubakov, MM _ 4984 Aj mk Haldor Tammerik, MM _ 5370 Aj mk ja MM _ 19910 Aj mk Eino Ots, MM _ 24574 Aj mk ja MM _ 24575 Aj mk, Aivo Pitk. Viimaselt m\u00e4rgilt puudub sirp ja vasar. Kuna tundub, et see on tahtlikult eemaldatud, v\u00f5imaldab see teha oletuse, et m\u00e4rki kasutati 1990. aastate algul enne EV kapteni ametim\u00e4rgi kasutuselev\u00f5ttu. <\/p>\n\n\n\n Lisaks ametlikele, statuudi alusel v\u00e4lja antavatele kapteni kutsem\u00e4rkidele on Meremuuseumi kogus veel m\u00f5ned nn erijuhtumid. N\u00f5ukogude ajast p\u00e4rit ameti- ja kutsem\u00e4rgi tunnustega eraldusm\u00e4rgid on NSV Liidu Kalandusministeeriumi sadamakapteni rinnam\u00e4rk (MM _ 2847\/975 Aj mk) ja jahikapteni rinnam\u00e4rk (MM _ 2847\/1042 Aj mk). Kui enamasti on Leningradi Merekaubasadama kapten Lev Burakilt 1982 saadud hiiglasliku laevandusteemalise m\u00e4rgikollektsiooni esemed isikustamata, siis viimati nimetatud jahikapteni m\u00e4rgi kohta on teada, et see on antud Lev Burakile endale p\u00e4rast jahikapteni eksami sooritamist 1965. a. <\/p>\n\n\n\n Kapteneid \u00fchendavate kutse\u00fchingute m\u00e4rke on taasiseseisvumise j\u00e4rgsest ja n\u00f5ukogude perioodist. Eesti Kaptenite Klubi (EKK) on Eesti Vabariigi vanim meremeeste organisatsioon, moodustatud veel enne taasiseseisvumist 1988. aasta suvel. Kaptenite klubi rinnam\u00e4rk on vapikilbi kujuline, kaetud vertikaalsuunaliselt liigendatud kolmev\u00e4rvilise sini-must-valge emailiga, keskel kapteni eralduspaelad. Selliseid rinnam\u00e4rke on kaks, \u00fcks neist on kuulunud kapten Uno Laurile (MM _ 14395 Aj mk) ja teine Aivo Pitkile (MM _ 24583 Aj mk). <\/p>\n\n\n\n NSVL Kaptenite Klubi rinnam\u00e4rk on must-kuldne, kujutab kapteni \u00f5lakut, loorberioksaga ja venekeelse tekstiga \u201eKaptenite Klubi\u201c. Kogus on ta esindatud kahe esemega, \u00fcks isikustamata (MM _ 2847\/12 Aj mk\/12), teine kuulus Kirill T\u0161ubakovile (MM _ 3423\/12 Aj mk 1895\/12). <\/p>\n\n\n\n Lisaks on kutse\u00fchingute liikmem\u00e4rkidest Meremuuseumi kogus ka 1990. aastatest Eesti Meremeeste Liidu liikmem\u00e4rk (MM _ 4991 Aj mk). Praegune Eesti Meremeeste Liit on 2018. aastal asutatud seltsing, mis tegutseb meremehi \u00fchendavate kutseorganisatsioonide katusorganisatsioonina, kuhu kuuluvad Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit ja Eesti Laevamehaanikute Liit. Selle eelk\u00e4ija on 1989. aastal asutatud mittetulundus\u00fching Eesti Meremeeste Liit Eesti merenduse arendamiseks ja propageerimiseks ning eesti merekeele hoidmiseks. <\/p>\n\n\n\n Fotod: <\/p>\n\n\n\n Foto 1 Tallinna Merekooli L\u00f5petanud Kauges\u00f5idu Kaptenite \u00dchingu liikmem\u00e4rk <\/p>\n\n\n\n Foto 2 Tallinna Merekooli L\u00f5petanud Kauges\u00f5idu Kaptenite \u00dchingu p\u00f5hikiri (MM _ 2963:6 D) <\/p>\n\n\n\n Foto 3 Tallinna Merekooli kauges\u00f5idukaptenite esimene lend 1924. Evald Past tagareas vasakult teine. Foto: J. ja P. Parikas (MMF _ 361:1) <\/p>\n\n\n\n Foto 4 Vene keiserliku laevastiku kaugs\u00f5idukapteni rinnam\u00e4rk <\/p>\n\n\n\n Foto 5 Tsaari-Venemaa kaubalaevastiku ohvitseri krael\u00f5kme m\u00e4rk <\/p>\n\n\n\n Foto 6 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kapteni rinnam\u00e4rk <\/p>\n\n\n\n Foto 7 NSVL kaugs\u00f5idukapteni rinnam\u00e4rk <\/p>\n\n\n\n Foto 8 Eesti Kaptenite Klubi rinnam\u00e4rk <\/p>\n\n\n\n Foto 9 NSVL Kaptenite Klubi rinnam\u00e4rk <\/p>\n\n\n\n Foto 10 MT\u00dc Eesti Meremeeste Liit liikmem\u00e4rk <\/p>\n\n\n\n