{"id":34526,"date":"2024-04-12T18:55:32","date_gmt":"2024-04-12T16:55:32","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=34526"},"modified":"2024-04-12T19:00:21","modified_gmt":"2024-04-12T17:00:21","slug":"suurtukilaev-vambola-mudel-labis-korrastuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2024\/04\/12\/suurtukilaev-vambola-mudel-labis-korrastuse\/","title":{"rendered":"Suurt\u00fckilaev \u201eVambola\u201c mudel l\u00e4bis korrastuse\u00a0"},"content":{"rendered":"\n

Nii nagu p\u00e4ris laevad k\u00e4ivad aeg-ajalt remondis ja korrastusel, nii ka laevadest tehtud mudelid. Sel kevadel l\u00e4bis p\u00f5hjaliku v\u00e4rskenduskuuri suurt\u00fckilaeva \u201eVambola\u201c mudel.  <\/p>\n\n\n\n

Mudelite puhul kindlat kohustuslikku hooldusgraafikut ei ole ja parandus v\u00f5etakse ette enamasti seoses n\u00e4itusega. Kuna \u201eVambola\u201c l\u00e4heb pikemaks ajaks Lennusadama uuendatavasse p\u00fcsiekspositsiooni, vajasid aja, materjali v\u00e4simise ja varasema k\u00fcllalt tiheda eksponeerimise t\u00f5ttu tekkinud kahjustused k\u00f5rvaldamist ning \u00fcldilme v\u00e4rskendamist. Lisaks kinnitati mudelile tagasi paari aasta eest muuseumi j\u00f5udnud algne ahtrilipp, mille teekond muuseumi v\u00f5ttis 42 aastat kauem aega kui mudelil endal. Mudeli ehitaja poeg andis perealbumi vahel alles hoitud lipu meremuuseumile \u00fcle 2021, mudeli enda andis \u00fcle mudelimeister ise juba 1979. aastal.  <\/p>\n\n\n\n

Muuseumi hea koost\u00f6\u00f6partner, mudelimeister J\u00fcri \u017durba parandas pikipraod keres, korrastas mastid ja vandid, eemaldas lahtise ja koorunud v\u00e4rvi, pahteldas ning v\u00e4rvis kere osaliselt uuesti. Selle tarbeks tegutses m\u00e4rtsis Volta t\u00e4nava esemehoidlas h\u00fcpikt\u00f6\u00f6koda.  <\/p>\n\n\n\n

Mudel on oma 2,24 meetri pikkusega \u00fcks mudelikogu suuremaid ja kujutab 1:40 m\u00f5\u00f5tkavas Eesti Vabariiki kuni 1933. aastani teeninud s\u00f5jalaeva.  <\/p>\n\n\n\n

\u201cVambola\u201c mudeli ehitas \u201eVambolal\u201c elektrikuna teeninud Enno Talivee (1902 \u20131979) \u00fcsna noore mehena aastatel 1928 \u2013 1932. Mudeli m\u00fc\u00fcs muuseumile 1979. aastal selle valmistaja Talivee ise.  Lipu andis \u00fcle tema poeg T\u00f5nu Talivee. <\/p>\n\n\n\n

Museaal numbriga MM _ 2543 Aj mu kuulub kindlasti meremuuseumi staareksponaatide hulka. Ta oli v\u00e4ljas Paksu Margareeta vanas p\u00fcsiekspositsioonis. Seej\u00e4rel j\u00e4rjest kahel ajutisel n\u00e4ituse \u201e100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018\u201c (24.02.2018\u201313.01.2019) ning liitus poole pealt n\u00e4itusega \u201eOperatsioon Red Trek. Eesti vabaduse kaitsel\u201c (9.10.2018 \u2013 30.06.2019). P\u00e4rast seda on mudel  \u201epuhanud\u201c hoidlas.   <\/p>\n\n\n\n

Uues Lennusadama ekspositsioonis saab \u201eVambola\u201c neljak\u00fcmne kordset v\u00e4hendust n\u00e4ha endisel kaurilaval Eesti Vabariigi Merej\u00f5ududele p\u00fchendatud ekspositsiooniosas, \u00fches vitriinis koos p\u00e4ris suurt\u00fckilaev \u201eVambola\u201c metallist nimesildiga.   <\/p>\n\n\n\n

\u201eVambola\u201c mudelit on laiemale \u00fcldsusele eksponeeritud juba kohe p\u00e4rast valmimist. 1934. aastal oli ta rahvale uudistamiseks v\u00e4ljas Tallinnas Harju ja R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava nurgal asunud Kapsi ja Ko tehnikakaupade poe vaateaknal.  <\/p>\n\n\n\n

P\u00e4evalehe 6. jaanuari 1934 numbris kirjeldatakse mudelit \u00fcliv\u00f5rdes: \u201e\u2026Mudeleid silmitsedes ilmneb, et \u00fcksikud osad ja seadeldused on w\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud peensustega ja \u00f5iges proportsioonis. Mudeli \u00fcksikosadest on liikuwateks helgiheitjad, kahurid, torpeedoaparaadid, rool, propellerid, paadid, k\u00fcljetrepid, paadipoomid jne. Suurt osawust ja erilist kannatlikkust on ehitajalt n\u00f5udnud laewa reelingu, blokkide ja raadioisolaatorite peensuslik w\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. Laewa mudeli ruumid, nagu lahing, ja raadiokambrikesed, k\u00f6\u00f6k jne., samuti ka helgiheitjad on walgustatawad \u201eWambola” mudeli oma j\u00f5ujaamast, milleks taskulambi patareid.\u201c <\/p>\n\n\n\n

Mudeli ehitamisest ja autorist aga antakse edasi info: \u201eMudeli kere on walmistatud kuuselaudadest. Peamise t\u00f6\u00f6riistana on \u201es\u00f5jalaewade” ehitaja kasutanud h\u00e4sti teritatud nahanuga. W\u00f5iks arwata, et mudeliehitajaks on insener w\u00f5i erialal kodune meister, kuid see arwamine ei osutuks paika pidawaks. \u201eS\u00f5jalaewade” ehitajaks on Kapsi ja Ko \u00e4ris laduhoidjana teenistuses olew Gerhard Tomasberg (Enno Talivee nimi enne eestistamist), [\u2026]. G. T. on \u201eWambola” mudeli ehitanud oma eriharrastusena. See t\u00f6\u00f6 on oma alla w\u00f5tnud ta wabad \u00f5htutunnid ligi 4 aasta kestes. T. on p\u00e4rit sadamalinnast, kuid mitte Tallinnast, waid Paldiskist. Elukutselt on ta elektrimont\u00f6\u00f6r ja teenis wabaduss\u00f5ja ajal \u201eWambolal” elektrikuna.\u201c   <\/p>\n\n\n\n

Viimane fakti ei ole siiski p\u00e4ris t\u00e4pne. Vabaduss\u00f5ja ajal oli Enno Talivee alaealine, \u201eVambolal\u201c teenis ta 1922 \u20131924.   <\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ris laev \u201eVambola\u201c, oli miiniristleja Eesti Merej\u00f5udude teenistuses aastatel 1919 \u20131933. N\u00f5ukogude Venemaa Balti laevastiku s\u00f5jalaev \u201eSpartak\u201c ehitati 1917. aastal Peterburis. Briti eskaader h\u00f5ivas aluse 1918. aasta l\u00f5pul ning andsid laeva eestlastele kasutada kuni lahingutegevuse l\u00f5puni ning 1920. aastal ametlikult Eesti riigile. 1920ndatel olid \u201eVambola\u201c ja s\u00f5sarlaev \u201eLembitu\u201c\u00a0 L\u00e4\u00e4nemere piirkonna k\u00f5ige moodsamad ja v\u00f5imekamad s\u00f5jalaevad. Allveelaevade ajastu l\u00e4henemisega seoses m\u00fc\u00fcs riik 1933. aastal m\u00f5lemad alused Peruusse. \u201eVambola\u201c sai uue nime \u201eAlmirante Villar\u201c ja teenis kuni mahakandmiseni 1954. aastal.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n