{"id":34454,"date":"2024-04-03T19:49:37","date_gmt":"2024-04-03T17:49:37","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=34454"},"modified":"2024-04-03T19:52:54","modified_gmt":"2024-04-03T17:52:54","slug":"johan-pitkaga-seonduv-kirjavahetus-ja-dokumendid-ulo-jurima-parandusest-kanadas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2024\/04\/03\/johan-pitkaga-seonduv-kirjavahetus-ja-dokumendid-ulo-jurima-parandusest-kanadas\/","title":{"rendered":"Johan Pitkaga seonduv kirjavahetus ja dokumendid \u00dclo J\u00fcrima p\u00e4randusest Kanadas\u00a0"},"content":{"rendered":"\n

T\u00f6\u00f6 kogude ja museaalidega pole kunagi igav. Mida sageli ei ole piisavalt, on aeg. Tegelikult oleks seda tunduvalt rohkem vaja, et s\u00fcveneda aastate jooksul kogutud materjalidesse, sest paljuski tegeleme j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealse osaga.  <\/p>\n\n\n\n

2002. aastal v\u00f5eti arvele palju p\u00f5nevat materjali, muuhulgas Johan Pitkaga seonduv kirjavahetus ja dokumendid \u00dclo J\u00fcrima p\u00e4randusest Kanadas. Kahjuks ei ole teada, kelle kaudu materjalid Eestisse j\u00f5udsid ega ka seda, kuidas nad Soomest Kanadasse r\u00e4ndasid. Enamasti on tegemist k\u00e4sitsi kirjutatud \u00e4rakirjadega ja ka mitte k\u00f5ikide dokumentide koostajat ei ole teada. Ajaliselt on valdavas osas tegu materjaliga aastatest 1943\u20131944, kuid on ka \u00fcksikasjalik kirjeldus Pitka p\u00f5genemisest juulis \u2013 augustis 1940 Soome. Pitka enda poolt kirjutatud dokumendid on enamasti kirjade mustandid, \u00fcmberkirjutused v\u00f5i siis masinkirjas allkirjata koopiad, mida v\u00f5iks talle omistada. Suur osa dokumentidest seonduvad leitnant Evald Karotoomiga, kes ilmselt oli tihedates sidemetes minister Varmaga ja kes sai Pitka l\u00f6\u00f6gi\u00fcksuse \u00fcheks komand\u00f6riks. \u00dcpriski intrigeeriv on kapten Karl Talpaku kiri Johan Pitkale ning viimase vastuskirja mustand. Aga keskne roll, v\u00e4hemalt nende materjalide p\u00f5hjal, oli Johan Pitkal. Ta s\u00fcmboliseeris k\u00f5ike seda, mis oli kunagi olnud ja mida sooviti uuesti saavutada. <\/p>\n\n\n\n

Paljudes dokumentides kirjeldatakse Eestist p\u00f5genenud meeste olusid Soome sealsetes kogunemislaagrites, soomlaste (s\u00f5jav\u00e4elaste) suhtumisest p\u00f5genikesse. Olemasoleva materjali p\u00f5hjal ei olnud suhtumine just \u00fclem\u00e4\u00e4ra s\u00f5bralik. Samas tundub, et ka pagulaste endi seas puudus \u00fcksmeel. Vaated Eesti tulevikule muutusid vastavalt s\u00f5jalise olukorra muutumisele. <\/p>\n\n\n\n

Meeldetuletuseks\u00a0 mainitud v\u00f5tmetegelaste elude pidepunktid:\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Johan Pitka (1872 \u2013 1944): Vabaduss\u00f5da, 1924 koos perega Kanadasse, 1930 naasmine Eestisse, 1940 p\u00f5genemine Soome, 1944 tagasi Eestisse <\/p>\n\n\n\n

Evald Karotoom (1914\u20131946): 1938\u20131939 ajateenistus kaitsev\u00e4es, 1941 astus Omakaitsesse, 1942 Saksa SD vahistas, 03.1943 p\u00f5genes Soome ja l\u00f5i sidemed Pitkaga, 22.08.1944 Eestisse \u00fclesandega formeerida l\u00f6\u00f6gi\u00fcksus, 23.11.1944 langes vangi, 09.1946 p\u00f5genes Vorkuta vangilaagrist, tabati, tapeti. <\/p>\n\n\n\n

Karl Talpak (1905\u20131991): 1926 l\u00f5petas Eesti K\u00f5rgema S\u00f5jakooli, teenis leitnandina Kuperjanovi pataljonis, 1941 osales suves\u00f5jas, propageeris kutseealiste noorte p\u00f5genemist Soome, 1942 sakslased vahistasid, olid sunnitud vabastama, aprillis 1943 p\u00f5genes Soome, osales Jalav\u00e4er\u00fcgemendi (JR 200) loomisel ning ohvitseride v\u00e4lja\u00f5ppe korraldamisel, 1944.a. augustis Eestisse. 1944 p\u00f5genes Rootsi. <\/p>\n\n\n\n

\u00dclo J\u00fcrima (1922 \u2013 1998): 1922 Eesti \u2013 1998 Toronto <\/p>\n\n\n\n