Eesti Meremuuseumi dokumentide kogus on kapten Villem Rukki kirjutatud p\u00f5nev p\u00e4evaraamat \u201cM\u00f6\u00f6da l\u00e4inund elu Weeremesed” (MM 973 D 154), mille keskmes on muuhulgas seiklusk\u00fcllane elu purjelaeval \u201cDora\u201d. <\/p>\n\n\n\n
Kapten s\u00fcndis 6. veebruaril 1885 Jausa k\u00fclas Hiiumaal. Tegemist oli tavalise k\u00fclapoisiga, kellel oli suur huvi minna merele ning maailma avastada. Meremees on p\u00e4evaraamatus kirjeldanud oma meres\u00f5ite kolmemastilisel purjelaeval “Dora” \u00e4ra\u00fctlemata kaasahaaravalt ja ka veel hiidlaste murrakuga, mis teeb lugemise eriti l\u00f5busaks. Ajavahemik s\u00f5itudest algab 1907 ja l\u00f5peb 1910. Laeva ostis meremees Jaen Te\u00e4r Saksamaalt 1906. aastal ning oli omal ajal \u00fcks suurimaid purjelaevu Vene lipu all. Laev s\u00f5itis peamiselt Euroopa ja Ameerika vahet erinevaid kaupu vedades. Villem kirjutab p\u00e4evikus, kuidas ta l\u00e4ks juba 12-aastaselt naabrimehe seltsis Hiiumaalt Tallinnasse laeva peale ja kodust anti talle kaasa 10 kopikat saia raha. Pealinnas oli maapoisil palju vaadata, lausa nii, et suu j\u00e4i ammuli lahti ning kuidas suured Vene s\u00f5jalaevad tegid Tallinna lahel laskeharjutusi ja kui palju m\u00fcra ja k\u00e4ra oli igalpool. <\/p>\n\n\n\n
14-aastasele Villem Rukkile tuli aastal 1900 juhuslikult kiri Rootsist kapten Priidu K\u00f5mmuselt, kes kutsus ta oma laeva peale teenistusse kokapoisiks, \u00f5igemini kokaabiliseks. V\u00f5ib \u00f6elda seda, et kapten K\u00f5mmuse kirjale vastates sai alguse \u00fche Hiiumaa k\u00fclapoisi meremehe elu. Esimene pikem reis algas Stockholmist Hispaaniasse M\u00e1laga linna ja see kestis kokku 52 p\u00e4eva. Laevameeskond sattus sinna j\u00f5ulude aegu, kuid Villemi suureks \u00fcllatuseks oli see, et seal oli parasjagu suvi ning puud lehtes. Oli see vast alles avastus! Kui laevalt avanes v\u00f5imalus maale minna kohaliku eluoluga tutvuma, oli j\u00e4rgmiseks suureks avastuseks see, kuidas hiiglaslik \u00f5hupall aeti gaasi t\u00e4is ning saadeti taeva poole \u00fcles. Selline vaatepilt oli talle nii suur uudis, et inimene pilvedesse kanti.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4evikusse on Villem Rukki iga riigi kohta joonistanud selle maa lipu, kus nad parasjagu viibisid ja kirjeldused on nii v\u00e4rvikad, et lausa kutsuvad lugema. Samuti on mees juurde kleepinud purjelaevast ja meeskonnast fotosid, riikidest postkaarte ning Vene riigi, Saksa ja Eesti riigi esimesed rahad ning margid. <\/p>\n\n\n\n
1910. aastal Villem abiellus oma tulevase abikaasa Olga Mariega ja perre s\u00fcndisid pojad Baldor, Valter ja t\u00fctar Millie. Kui kapten vahepeal kodus k\u00e4is ehk maismaal, oli 1911. aastal plaan abikaasaga Tallinnasse elama tulla, kuna soovis oma \u00e4ri ehk lihapoodi hakata pidama. M\u00f5te selge ja tehtud, Villem otsustaski Hiiumaal maja ja maad maha m\u00fc\u00fca, sest oli p\u00e4he v\u00f5tnud, et \u00e4ripidamine l\u00e4heks Tallinnas h\u00e4sti. Kui kapten meres\u00f5idul ei olnud, tegi ta v\u00e4iksemaid ehitus- ja remondit\u00f6id. <\/p>\n\n\n\n