{"id":33925,"date":"2023-11-17T16:05:56","date_gmt":"2023-11-17T14:05:56","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=33925"},"modified":"2023-11-17T16:10:13","modified_gmt":"2023-11-17T14:10:13","slug":"serviis-reisilaevalt-jossif-stalin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/11\/17\/serviis-reisilaevalt-jossif-stalin\/","title":{"rendered":"Serviis reisilaevalt \u201cJossif Stalin\u201d\u00a0\u00a0"},"content":{"rendered":"\n

Eesti Meremuuseumi kogus meenutab II maailmas\u00f5ja aegset L\u00e4\u00e4nemere \u201cTitanicu\u201d hukuks nimetatud traagilist s\u00fcndmust kogum lauan\u00f5usid \u2013 taldrik, tass, koorekann ja supitirin reisilaevalt \u201cJossif Stalin\u201d. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igil esemetel on \u00fclaservas kahvatusinine rant, k\u00fcljel sinise glasuurv\u00e4rviga t\u00e4hed \u0411\u0413\u041c\u041f (<\/em>\u0411\u0430\u043b\u0442\u0438\u0439\u0441\u043a\u043e\u0435<\/em> <\/em>\u0413\u043e\u0441\u0443\u0434\u0430\u0440\u0441\u0442\u0432\u0435\u043d\u043d\u043e\u0435<\/em> <\/em>\u041c\u043e\u0440\u0441\u043a\u043e\u0435<\/em> <\/em>\u041f\u0430\u0440\u043e\u0445\u043e\u0434\u0441\u0442\u0432\u043e<\/em>) <\/em>ning kolmnurkne punalipp sirbi-vasaraga. P\u00f5hja all rohelise tr\u00fckiga Venemaa Dulevo fajansi- ja portselanivabriku tootjam\u00e4rk.  <\/p>\n\n\n\n

Teistest eraldi ja hiljem kogusse lisandunud supitirinal on n\u00e4ha \u201cparendus\u201d, mis annab tunnistust eseme hilisemast kasutusest. K\u00fcljele maalitud punalipp on terava esemega maha kratsitud. Tundub, et talu s\u00f6\u00f6gilaual igap\u00e4evakasutuses ei peetud sobilikuks punas\u00fcmboolikat sallida ning see on k\u00e4ep\u00e4rasel moel eemaldatud.  <\/p>\n\n\n\n

Tulmelegendi kohaselt kasutati supitirinat 1970. aastate l\u00f5puni ning see oli saadud s\u00f5ja ajal aurulaeva \u201cHelge\u201d v\u00f5i \u201cTriton\u201d meremeestelt vahetuskaubaks toiduainete v\u00f5i \u00f6\u00f6maja eest. Supitirin pidi aga kindlasti p\u00e4rinema mujalt, sest Balti merelaevanduse logoga serviisi kuulumine v\u00e4ikese Eesti kaubaauriku s\u00f6\u00f6gin\u00f5ude varustusse ei tundu kuigi loogiline. <\/p>\n\n\n\n

Tassi, koorekannu ja taldriku (MM 2598\/1-3 Aj e 1539\/1-3) on 1980. aastal Meremuuseumile \u00fcle andnud Ekateriina Saarnak Harjumaalt ja nende legend r\u00e4\u00e4gib selgelt kasutamisest reisilaeval \u201cJossif Stalin\u201d. Supitirin (MM 16944 Aj e) on muuseumi j\u00f5udnud 2017. aastal Saaremaalt Jaagu talust Mujaste k\u00fclas Leisi vallas.  <\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rinemist \u201cJossif Stalinilt\u201d supitirina tulemelegend otses\u00f5nu ei v\u00e4ida, kuid esemeid k\u00f5rvutades, on ilmselge, et neil on sama p\u00e4ritolu. Tundub usutav h\u00fcpotees, et n\u00f5ud on osa \u201cJossif Stalini\u201d s\u00f6\u00f6gisaali toredast varustusest ning need on saadud saagiks Lohusalu rannas madalale jooksnud laevalt v\u00f5i vahetuskaubaks veidi varem, kui alus Hanko garnisoni varustuslaevana teenis.  <\/p>\n\n\n\n

Reisilaev \u201cJossif Stalin\u201d oli vastselt enne s\u00f5da valminud ning kirjelduste kohaselt koos s\u00f5sarlaeva \u201cVjat\u0161eslav Molotoviga\u201d (hilisema nimega \u201cBaltika\u201d) \u00fcks moodsamaid ja uhkemaid. Reisijate k\u00e4sutuses olid muusikasalong, raamatukogu, kinosaal ja mitu restorani. 502\u2013512 reisijakoha ja 108 meeskonnaliikmega laev oli suuruselt v\u00f5rreldav ligi pool sajandit hiljem Helsingi-Tallinna liini teenindanud parvlaevaga \u201cGeorg Ots\u201d.  <\/p>\n\n\n\n

Alus ehitati 1938\u20131940 Hollandis N.V, Nederlandsche Dok & Scheepsbouw Maatschappij Amsterdami laevatehases N\u00f5ukogude Liidu tellimusel ja oli algselt ette n\u00e4htud s\u00f5itma Kaug-Idas v\u00f5i teistel andmetel marsruudil Leningrad-London. Teise maailmas\u00f5ja algus muutis plaani ning 1941. aasta kevadest s\u00f5itis alus liinil Leningrad-Tallinn-Hanko. S\u00f5ja alates nimetati \u201cJossif Stalin\u201d \u00fcmber Punalipulise Balti S\u00f5jalaevastiku s\u00f5jav\u00e4e transpordilaevaks VT-521, mille \u00fclesanne oli teenindada Hanko merev\u00e4ebaasi.  <\/p>\n\n\n\n

Novembris 1941 otsustas Balti laevastiku juhtkond evakueerida Hanko merev\u00e4ebaasi, kus viibis 28000 merev\u00e4elast ja ca 6000 tsiviilisikut. Laevad, teiste seas ka \u201cJossif Stalin\u201d, saabusid Hankosse 30. novembril 1941. 21 laevast koosnev konvoi lahkus sealt 2. detsembri \u00f5htul.  <\/p>\n\n\n\n

\u201cJossif Stalin\u201d oli laevadest suurim ja see laaditi evakueeritavaid pilgeni t\u00e4is. Kuigi laevale ette n\u00e4htud maksimaalne kandev\u00f5ime oli vaid 620 reisijat ja meeskonnaliiget, paigutati pardale koos meeskonnaga 5600 inimest.  <\/p>\n\n\n\n

Evakuatsiooni konvoi sattus kesk\u00f6\u00f6 paiku sakslaste miinit\u00f5kkesse ning \u201cJossif Stalin\u201d pidi p\u00f6\u00f6rama  miinidest puhastatud laevateelt k\u00f5rvale, kus teda tabas j\u00e4rjest mitu miiniplahvatust. Laeva kere sai purustusi, hakkas lekkima ja alus kaldus kreeni. Lisaks tabas \u201cJossif Stalinit\u201d ka soomlaste rannakaitse suurt\u00fckituli ning tr\u00fcmmides plahvatas laadungiks olnud laskemoon. <\/p>\n\n\n\n

Ligi 1500\u20132000 inimest hukkus plahvatustes ja puhkenud tulekahjus, 1740 inimest suudeti p\u00e4\u00e4sta teistele alustele, \u00fclej\u00e4\u00e4nud j\u00e4id triivivale ja uppuvale alusele oma saatust ootama. \u00dcksi j\u00e4etud vrakk triivis aeglaselt l\u00f5una poole, kuni j\u00f5udis pooleteise kilomeetri kaugusele Lohusalu poolsaare tipust, kus ta liivasele madalikule kinni s\u00f5itis. See madalik p\u00e4\u00e4stis veel kuni 2000 inimest hukkumisest.  <\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu 1945. aasta suvel t\u00f5mmati vrakk madalikult lahti, pukseeriti keskmine osa Tallinna ning l\u00f5igati Paljassaares vanarauaks. Osa ahtrist ja v\u00f6\u00f6rist olla Lohusalu l\u00e4histel merep\u00f5hjas t\u00e4nini. <\/p>\n\n\n\n

Hanko evakuatsioonist saab lugeda l\u00e4hemalt Meremuuseumi blogist: https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/12\/10\/eesti-mehed-ja-laevad-ning-hanko-evakuatsioon\/<\/a> <\/p>\n\n\n\n

Tekst: MM koguhoidja Eve Paavel\u00a0<\/p>\n\n\n\n