{"id":33596,"date":"2023-09-29T15:17:49","date_gmt":"2023-09-29T13:17:49","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=33596"},"modified":"2023-09-29T16:18:33","modified_gmt":"2023-09-29T14:18:33","slug":"merefoorumil-arutleti-eesti-merendussektori-konkurentsivoimelisuse-ule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/09\/29\/merefoorumil-arutleti-eesti-merendussektori-konkurentsivoimelisuse-ule\/","title":{"rendered":"Merefoorumil arutleti Eesti merendussektori konkurentsiv\u00f5imelisuse \u00fcle"},"content":{"rendered":"\n

Eile, 28. septembril kogunesid laevanduse ja meremajanduse eksperdid Eesti Meremuuseumi merefoorumile <\/strong>\u201eLaevad Eesti lipu alla \u2013 reaalsus v\u00f5i ulme?\u201c<\/strong>, et arutleda selle \u00fcle, <\/strong>mi<\/strong>lliste<\/strong> v\u00e4ljakutsete ees seisab <\/strong>kohalik<\/strong> merendussektor konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilitamisel ja suurendamisel<\/strong>.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Avas\u00f5nad \u00fctles meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes avas teema ajaloolise perspektiivi. Ta t\u00f5i esile, et s\u00f5dade vahelisel perioodil oli Eesti kaubalaevastik soodsa seadusandluse ja laevaomanikele tehtud soodustuste t\u00f5ttu pidevas kasvutendentsis. 1930. aastate l\u00f5puks oli Eesti kaubalaevastiku kogumaht 1000 elaniku kohta L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rsete riikide hulgas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal. Dresen j\u00e4tkas, et Eesti taasiseseisvumise j\u00e4rel s\u00f5itis kohaliku lipu all 80 laeva, kuid ajas on see arv j\u00e4rjest v\u00e4henenud. T\u00e4nase seisuga s\u00f5idab meie lipu all 33 laeva, mille kogumahutavus on v\u00e4hemalt 500 GT.<\/p>\n\n\n\n

Seej\u00e4rel astus lavale Eesti Meremuuseumi n\u00f5ukogu esimees ja Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger, kelle modereerimisel asusid t\u00e4nast olukorda anal\u00fc\u00fcsima Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo N\u00f5gene, Eesti Merendusn\u00f5ukoja president ja kapten Tarmo K\u00f5uts ning Kliimaministeeriumi meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus. Arutleti selle \u00fcle, mille poolest Eesti teiste mereriikide seas silma paistab. Toodi esile, et oleme Euroopa \u00fcks vanemaid mererahvaid ning t\u00e4nases maailmas v\u00f5iks olla k\u00f5nekas riigi v\u00f5imekus pakkuda personaalset l\u00e4henemist ja digilahendusi. R\u00e4\u00e4giti sellest, et oluline pole vaid riigi lipu all olevate laevade arv, vaid ka lipu kandmis\u00f5iguse kvaliteet. Arutleti 2020. aastal vastu v\u00f5etud seaduste paketi ja rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeetme \u00fcle. N\u00f5ustuti Viilipuse arvamusega, et see oli poolik ning julgustamaks rahvusvahelisi kauba- ja reisilaevandusettev\u00f5tteid Eesti lipu alla tulema, on \u00fclimalt oluline 2026. aastaks planeeritav uus pakett. Viimaks oli teemaks ka laevanduse seos julgeolekuga. K\u00f5uts t\u00f5i v\u00e4lja, et s\u00f5jalise konflikti ajal peab 40% tonnaa\u017eist teenima riiklikke huvisid ning Eesti ajalugu ja asetust silmas pidades on iga meie lipu all s\u00f5itev laev v\u00e4\u00e4rtus omaette.<\/p>\n\n\n\n

Merefoorum on j\u00e4relvaadatav meremuuseumi YouTube kanalil<\/a>.<\/p>\n\n\n\n