{"id":32557,"date":"2023-05-24T13:34:07","date_gmt":"2023-05-24T11:34:07","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=32557"},"modified":"2023-05-24T13:43:10","modified_gmt":"2023-05-24T11:43:10","slug":"uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/","title":{"rendered":"Uut kogudes ehk kuidas k\u00e4ivad kokku polaaruurimine, raadioside ja Meremuuseum"},"content":{"rendered":"\n

Paari aasta eest annetas p\u00e4rija meile komplekti seadmeid, mida kasutas sidepidamiseks Narvas aastak\u00fcmneid tegutsenud raadioamat\u00f6\u00f6r Leonid Piskunov, kelle kutsung oli ES4IQ. Sarnaseid seadmeid kasutati ka laevadel, sealhulgas isegi allveelaevadel. Kolmest erinevast raadiovastuv\u00f5tjast, kahest alaldist ja pinge stabilisaatorist ning \u00fchest toiteplokist koosneva komplekti oleme kirjeldanud muuseumide infos\u00fcsteemis, kus iga\u00fcks nende museaalidega tutvuda saab.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Raadiovastuv\u00f5tja \u0412\u043e\u043b\u043d\u0430-\u041a: https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/4349612<\/a> <\/p>\n\n\n\n

L\u00fchilaine raadiovastuv\u00f5tja \u0420-250\u041c: https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/4349623<\/a> <\/p>\n\n\n\n

Alaldi ja pinge stabilisaator: https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/4349624<\/a> <\/p>\n\n\n\n

L\u00fchilaine raadiovastuv\u00f5tja \u0420-250\u041c: https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/4349625<\/a> <\/p>\n\n\n\n

Alaldi ja pinge stabilisaator: https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/4349626<\/a> <\/p>\n\n\n\n

Raadiovastuv\u00f5tja toiteplokk: https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/4349627<\/a> <\/p>\n\n\n\n

Eelmisel aastal j\u00f5udis aktiivse kogumise teel meieni raadioamat\u00f6\u00f6r Vello Priimanni (p\u00f5hiline kutsung ES1QD) annetus: Eesti \u00fche toimekama raadioamat\u00f6\u00f6ri polaarteemaliste QSL-kaartide valik, talle omistatud diplomite ja seinaplaatide valik, kaks fotot temast koduses hobitoas. Annetatud materjalid seostuvad polaaruurimise au sees hoidmisega raadioamat\u00f6\u00f6ride rahvusvahelises ringis, t\u00e4htp\u00e4evade meenutamisele p\u00fchendatud s\u00fcndmustega, mida raadioamat\u00f6\u00f6rid t\u00e4histavad, samuti erinevate teaduslike uurimisjaamadega Antarktikas ning Arktikas, sh jaamadega, kus on t\u00f6\u00f6tanud ja talvitunud Eesti soost teadlased. Just viimane aspekt pakkus meile eriti suurt huvi, kuna Meremuuseumi juures tegutseb ka Eesti Polaarklubi, mis asutati 1. detsembril 1984. <\/p>\n\n\n\n

Polaaruurimine on \u00fcks Meremuuseumi peamisi kogumissuundi ning haruldased polaarteemalised QSL-kaardid v\u00e4\u00e4rt t\u00e4iendus meie kogule. <\/p>\n\n\n\n

Mis on \u00fcldse QSL-kaart? L\u00fchidalt on see v\u00e4liselt postkaardiga sarnanev harilikult kartongist kaart tunnistuseks kahepoolse \u00f5nnestunud sidepidamise kohta kahe raadioamat\u00f6\u00f6ri vahel. QSL-kaart on sisuliselt raadioamat\u00f6\u00f6ri visiitkaart, kus on peal tema kutsung, nimi, asukoht ning loomulikult ka raadioside toimumise aeg ning v\u00e4hem v\u00f5i rohkem tehnilisi andmeid, n\u00e4iteks kasutatud lainepikkus. Teiselt poolt on QSL-kaartide kujundus k\u00fcllaltki vaba ning v\u00e4rviline esik\u00fclg t\u00e4nap\u00e4eval enamasti kaunis nagu postkaart. M\u00f5nigi kord lisatakse tagak\u00fcljele p\u00f5nevat infot kaardil kujutatu v\u00f5i konkreetse sidepidamise tausta kohta, mis \u00e4rgitab QSL-kaarte ka s\u00e4ilitama ja teemade kaupa koguma. <\/p>\n\n\n\n

1961. aastast raadioamat\u00f6\u00f6rina tegutsenud ning praegugi aktiivne Vello Priimann on pidanud rohkem kui miljon edukat kahepoolset sideseanssi! Aastate jooksul on ta v\u00e4lja teeninud hinnalisi auhindu ning saavutanud rahvusvaheliselt k\u00f5rgeid kohti raadioamat\u00f6\u00f6ride seas, tegutsedes peamiselt lainealadel 10\u2013160 meetrit. Priimann ise peab k\u00f5ige raskemaks lainepikkust 160 meetrit, kus ta on v\u00e4lja teeninud t\u00e4iskomplekti auhindu. Sarnasel lainealal t\u00f6\u00f6tasid ka allveelaevade radistid. N\u00e4iteks olid Eesti allveelaevad \u201eKalev\u201c ja Lembit\u201c Peedu Sammalsoo andmetel varustatud Macroni-t\u00fc\u00fcpi raadiovastuv\u00f5tjatega lainepikkustega 20\u2013240 ja 200\u2013500 meetrit! <\/p>\n\n\n\n

Seega on Meremuuseumi kogus n\u00fc\u00fcd raadioseadmed, mida oskasid hinnata nii radistid laevadel kui ka hobikorras sarnasel moel morsev\u00f5tme v\u00f5i mikrofoniga sidet pidavad raadioamat\u00f6\u00f6rid, aga ka polaaruurimist t\u00e4iendava nurga alt valgustavad QSL-kaardid, millest siin esitame v\u00e4ikese valiku. <\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Leonid Piskunovi kasutatud l\u00fchilaine raadiovastuv\u00f5tja \u0420-250\u041c, lainepikkus 1,5 kuni 25,5 MHz ehk ca 11,8\u2013200 m (MM 24142 Aj mt). Foto: Andres Teiss<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
Leonid Piskunovi kasutatud l\u00fchilaine raadiovastuv\u00f5tja \u0420-250\u041c, lainepikkus 1,5 kuni 25,5 MHz ehk ca 11,8\u2013200 m (MM 24142 Aj mt). Foto: Andres Teiss<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
QSL-kaart SOVIET DRIFTING STATION “NORTH POLE-30” 4K0F, saanud Priimann 03.08.1988 N\u00f5ukogude triivjaamaga P\u00f5hjapoolus-30 peetud kahepoolse raadio\u00fchenduse eest (MM 24351 Tr). Peaaegu k\u00fcmnend varem, 1980\u20131981 talvitus triivjaamas P\u00f5hjapoolus-22 polaaruurija, aeroloog ja geograaf Rein M\u00e4nnik (1942\u20132013), kes talvitus polaaraladel korduvalt, ka Antarktisel. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
QSL-kaart SOVIET DRIFTING STATION “NORTH POLE-30” 4K0F, saanud Priimann 03.08.1988 N\u00f5ukogude triivjaamaga P\u00f5hjapoolus-30 peetud kahepoolse raadio\u00fchenduse eest (MM 24351 Tr). Peaaegu k\u00fcmnend varem, 1980\u20131981 talvitus triivjaamas P\u00f5hjapoolus-22 polaaruurija, aeroloog ja geograaf Rein M\u00e4nnik (1942\u20132013), kes talvitus polaaraladel korduvalt, ka Antarktisel. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
QSL-kaart 90th Anniversary Italian Scientific Expedition to North Pole – Airship ITALIA IB2RT 1928-2018, saanud Priimann 01.05.2018 ja 11.05.2018 peetud kahepoolse raadioside eest, millega m\u00e4lestati 90 aasta m\u00f6\u00f6dumist Nobile ekspeditsioonist. Esik\u00fcljel on kujutatud j\u00e4\u00e4murdjat “Krassin”, diri\u017eaablit Italia ja inimest raadioga t\u00f6\u00f6tamas (MM 24358 Tr). N\u00f5ukogude j\u00e4\u00e4murdjaga \u201eKrassin\u201c (kapten Karl J\u00f5gi) itaallastele appi l\u00e4inud ekspeditsioon suutis p\u00e4\u00e4stis osa Teravm\u00e4gede l\u00e4hedal alla kukkunud diri\u017eaabli Italia meeskonnast. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
QSL-kaart 90th Anniversary Italian Scientific Expedition to North Pole – Airship ITALIA IB2RT 1928-2018, saanud Priimann 01.05.2018 ja 11.05.2018 peetud kahepoolse raadioside eest, millega m\u00e4lestati 90 aasta m\u00f6\u00f6dumist Nobile ekspeditsioonist. Esik\u00fcljel on kujutatud j\u00e4\u00e4murdjat “Krassin”, diri\u017eaablit Italia ja inimest raadioga t\u00f6\u00f6tamas (MM 24358 Tr). N\u00f5ukogude j\u00e4\u00e4murdjaga \u201eKrassin\u201c (kapten Karl J\u00f5gi) itaallastele appi l\u00e4inud ekspeditsioon suutis p\u00e4\u00e4stis osa Teravm\u00e4gede l\u00e4hedal alla kukkunud diri\u017eaabli Italia meeskonnast. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
QSL-kaart Soviet antarctic station “VOSTOK” 4K1C, saanud Priimann 05.03.1985 peetud kahepoolse raadioside eest Vostoki jaamaga Antarktikas (MM 24364 Tr). Selles uurimisjaamas on talvitunud eestlasigi, k\u00f5ige kuulsusrikkamalt 27. N\u00f5ukogude Antarktika ekspeditsiooni (1981\u20131983) raames Vello Park. 12. aprillil 1982 toimunud diiselelektrijaama tulekahju Vostokis pani talvitujad v\u00e4ga raskesse seisu, millest eeskujulikult v\u00e4lja tuldi ning ellu j\u00e4\u00e4di. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
QSL-kaart Soviet antarctic station “VOSTOK” 4K1C, saanud Priimann 05.03.1985 peetud kahepoolse raadioside eest Vostoki jaamaga Antarktikas (MM 24364 Tr). Selles uurimisjaamas on talvitunud eestlasigi, k\u00f5ige kuulsusrikkamalt 27. N\u00f5ukogude Antarktika ekspeditsiooni (1981\u20131983) raames Vello Park. 12. aprillil 1982 toimunud diiselelektrijaama tulekahju Vostokis pani talvitujad v\u00e4ga raskesse seisu, millest eeskujulikult v\u00e4lja tuldi ning ellu j\u00e4\u00e4di. <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
QSL-kaart UKRAINSKA ANTARKTIDA EM1HO, saanud Priimann 28.07.1997 ja 13.08.1997 peetud kahepoolse raadioside eest Vernadski jaamaga Galindezi saarel Antarktikas, kus raadiooperaatoriks oli Paul Budanov Poltaavast Ukrainas. Kaardi esik\u00fcljel on foto rannikust Antarktikas ning Ukraina lipu heiskamisest Suurbritannia oma k\u00f5rvale 1996. aastal, kui jaam m\u00fc\u00fcdi s\u00fcmboolse 1 naela eest Ukrainale (MM 24381 Tr). <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
QSL-kaart UKRAINSKA ANTARKTIDA EM1HO, saanud Priimann 28.07.1997 ja 13.08.1997 peetud kahepoolse raadioside eest Vernadski jaamaga Galindezi saarel Antarktikas, kus raadiooperaatoriks oli Paul Budanov Poltaavast Ukrainas. Kaardi esik\u00fcljel on foto rannikust Antarktikas ning Ukraina lipu heiskamisest Suurbritannia oma k\u00f5rvale 1996. aastal, kui jaam m\u00fc\u00fcdi s\u00fcmboolse 1 naela eest Ukrainale (MM 24381 Tr). <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
QSL-kaart 60 years antarctic treaty DQ60ANT German Amateur Radio Station – Special Event Call 01.06.-31.12.2021, saanud Priimann 13.09.2021, 06.10.2021, 21.10.2021, 04.11.2021, 23.11.2021 ja 14.12.2021 peetud kahepoolse raadioside eest Antarktika lepingu j\u00f5ustumise 60. aastap\u00e4eva puhul (MM 24389 Tr). <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"
QSL-kaart 60 years antarctic treaty DQ60ANT German Amateur Radio Station – Special Event Call 01.06.-31.12.2021, saanud Priimann 13.09.2021, 06.10.2021, 21.10.2021, 04.11.2021, 23.11.2021 ja 14.12.2021 peetud kahepoolse raadioside eest Antarktika lepingu j\u00f5ustumise 60. aastap\u00e4eva puhul (MM 24389 Tr). <\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Paari aasta eest annetas p\u00e4rija meile komplekti seadmeid, mida kasutas sidepidamiseks Narvas aastak\u00fcmneid tegutsenud raadioamat\u00f6\u00f6r Leonid Piskunov, kelle kutsung oli ES4IQ. Sarnaseid seadmeid kasutati ka laevadel, sealhulgas isegi allveelaevadel. Kolmest…","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":""},"categories":[93],"tags":[],"acf":[],"yoast_head":"\nUut kogudes ehk kuidas k\u00e4ivad kokku polaaruurimine, raadioside ja Meremuuseum - Meremuuseum<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Uut kogudes ehk kuidas k\u00e4ivad kokku polaaruurimine, raadioside ja Meremuuseum - Meremuuseum\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Paari aasta eest annetas p\u00e4rija meile komplekti seadmeid, mida kasutas sidepidamiseks Narvas aastak\u00fcmneid tegutsenud raadioamat\u00f6\u00f6r Leonid Piskunov, kelle kutsung oli ES4IQ. Sarnaseid seadmeid kasutati ka laevadel, sealhulgas isegi allveelaevadel. Kolmest...\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Meremuuseum\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2023-05-24T11:34:07+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-05-24T11:43:10+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/foto_1_mm_24142ajmt_1-700x467.jpg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"ly\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"ly\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/\",\"name\":\"Uut kogudes ehk kuidas k\u00e4ivad kokku polaaruurimine, raadioside ja Meremuuseum - Meremuuseum\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/foto_1_mm_24142ajmt_1-700x467.jpg\",\"datePublished\":\"2023-05-24T11:34:07+00:00\",\"dateModified\":\"2023-05-24T11:43:10+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/foto_1_mm_24142ajmt_1-700x467.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/foto_1_mm_24142ajmt_1-700x467.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Uut kogudes ehk kuidas k\u00e4ivad kokku polaaruurimine, raadioside ja Meremuuseum\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/\",\"name\":\"Meremuuseum\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4\",\"name\":\"ly\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Uut kogudes ehk kuidas k\u00e4ivad kokku polaaruurimine, raadioside ja Meremuuseum - Meremuuseum","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Uut kogudes ehk kuidas k\u00e4ivad kokku polaaruurimine, raadioside ja Meremuuseum - Meremuuseum","og_description":"Paari aasta eest annetas p\u00e4rija meile komplekti seadmeid, mida kasutas sidepidamiseks Narvas aastak\u00fcmneid tegutsenud raadioamat\u00f6\u00f6r Leonid Piskunov, kelle kutsung oli ES4IQ. Sarnaseid seadmeid kasutati ka laevadel, sealhulgas isegi allveelaevadel. Kolmest...","og_url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/","og_site_name":"Meremuuseum","article_published_time":"2023-05-24T11:34:07+00:00","article_modified_time":"2023-05-24T11:43:10+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/foto_1_mm_24142ajmt_1-700x467.jpg"}],"author":"ly","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"ly","Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/","name":"Uut kogudes ehk kuidas k\u00e4ivad kokku polaaruurimine, raadioside ja Meremuuseum - Meremuuseum","isPartOf":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/foto_1_mm_24142ajmt_1-700x467.jpg","datePublished":"2023-05-24T11:34:07+00:00","dateModified":"2023-05-24T11:43:10+00:00","author":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/#primaryimage","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/foto_1_mm_24142ajmt_1-700x467.jpg","contentUrl":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/foto_1_mm_24142ajmt_1-700x467.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2023\/05\/24\/uut-kogudes-ehk-kuidas-kaivad-kokku-polaaruurimine-raadioside-ja-meremuuseum\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/meremuuseum.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Uut kogudes ehk kuidas k\u00e4ivad kokku polaaruurimine, raadioside ja Meremuuseum"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/","name":"Meremuuseum","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4","name":"ly","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/"}]}},"author_meta":{"display_name":"ly","author_link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/"},"featured_img":null,"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false,"small":false,"custom-size":false,"post-preview":false},"uagb_author_info":{"display_name":"ly","author_link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Paari aasta eest annetas p\u00e4rija meile komplekti seadmeid, mida kasutas sidepidamiseks Narvas aastak\u00fcmneid tegutsenud raadioamat\u00f6\u00f6r Leonid Piskunov, kelle kutsung oli ES4IQ. Sarnaseid seadmeid kasutati ka laevadel, sealhulgas isegi allveelaevadel. Kolmest...","coauthors":[],"tax_additional":{"categories":{"linked":["<a href=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/category\/teaduspostitused\/\" class=\"advgb-post-tax-term\">Teaduspostitused<\/a>"],"unlinked":["<span class=\"advgb-post-tax-term\">Teaduspostitused<\/span>"]}},"comment_count":"0","relative_dates":{"created":"Posted 1 aasta ago","modified":"Updated 1 aasta ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on 24. mai 2023","modified":"Updated on 24. mai 2023"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on 24. mai 2023 13:34","modified":"Updated on 24. mai 2023 13:43"},"featured_img_caption":"","series_order":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32557"}],"collection":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32557"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32557\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":32597,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32557\/revisions\/32597"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32557"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32557"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32557"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}