{"id":31007,"date":"2022-12-30T12:54:33","date_gmt":"2022-12-30T10:54:33","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=31007"},"modified":"2023-02-13T15:23:20","modified_gmt":"2023-02-13T13:23:20","slug":"maadeavastaja-otto-von-kotzebue","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/12\/30\/maadeavastaja-otto-von-kotzebue\/","title":{"rendered":"Maadeavastaja Otto von Kotzebue"},"content":{"rendered":"\n
235 aastat tagasi, 30. detsembril 1787 (ukj.), s\u00fcndis Tallinnas kuulsa saksa n\u00e4itekirjaniku August von Kotzebue teise pojana maadeavastaja Otto von Kotzebue. Ta \u00f5ppis aastatel 1796\u20131803 Peterburi Merev\u00e4e Kadetikorpuses, misj\u00e4rel osales Vene esimesel \u00fcmbermaailmareisil Adam Johann von Krusensterni juhtimisel.<\/p>\n\n\n\n
1814. aastal soovitas Krusenstern teda riigikantsler krahv Nikolai Rumjantsevi kulul korraldatava \u00fcmbermaailmareisi juhiks, mille \u00fcheks eesm\u00e4rgiks oli avastada Loodev\u00e4il. See oli aeg, kui Arktika uurimine t\u00f5usis p\u00e4rast Napoleoni s\u00f5dasid uuesti p\u00e4evakorda. Muuseas oli ekspeditsiooni kokkupanijaks just Krusenstern, kes oli selleks ajaks Vene maadeavastuste juhtfiguur. Ekspeditsioonilaev Rjurik l\u00e4ks Peterburist Rumjantsevi palee eest teele 1815. aastal ja l\u00f5petas \u00fcmbermaailmareisi 1818. aastal. Kuigi Loodev\u00e4ila olemasolu ei suudetud t\u00f5estada, tehti selle ekspeditsiooni k\u00e4igus mitmeid avastusi ja oluliselt t\u00e4psustus Vene-Ameerika ranniku ja Vaikse ookeani keskosa kaart. T\u00e4naseni on Alaska rannikul selle ekspeditsiooni j\u00e4rgi nimetatud mitu kohta, n\u00e4iteks Kotzebue laht ja linn, aga ka Krusensterni neem.<\/p>\n\n\n\n
Eba\u00f5nnestunud Loodev\u00e4ila l\u00e4bimise katse ei andnud Kotzebuele rahu ning 1823. aastal m\u00e4\u00e4rati ta juba uue ekspeditsioonilaeva Predprijatije komand\u00f6riks. Kotzebue juhtimisel tehtud teine \u00fcmbermaailmareis pidi j\u00e4tkama esimesel ekspeditsioonil pooleli j\u00e4\u00e4nud \u00fclesannet uurida Loodev\u00e4ila, kuid uut v\u00f5imalust Kotzebue siiski ei saanud, sest keiser Aleksander I k\u00e4sk varustada ainult Vene-Ameerikat ei lubanud tal Loodev\u00e4ila uurida. Tal tuli piirduda Vene-Ameerikasse ehitusmaterjalide viimisega. K\u00fcll aga j\u00e4ttis keiser Kotzebuele vabad k\u00e4ed, et valida reisi marsruut Vaikse ookeani keskosas. Ta avastas seal mitu atolli, mh ka hiljem kuulsaks saanud Bikini atolli. Predprijatije ekspeditsiooni l\u00fchendatud reisikiri on avaldatud ka eesti keeles sarjas \u201eMaailm ja m\u00f5nda\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Selle ekspeditsiooniga l\u00f5ppes Kotzebue karj\u00e4\u00e4r maadeavastajana, ta t\u00f6\u00f6tas veel m\u00f5ned aastad merev\u00e4es, kuid t\u00f5mbus varsti tervislikel p\u00f5hjustel teenistusest tagasi. Ta tegeles Triigi\/K\u00f5ue m\u00f5isavalitsejana p\u00f5llumajandusega, kuniks 1846. aastal suri. Ta on maetud Kose kirikuaeda.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
\u00dclevaate koostas Eesti Meremuuseumi teadur Feliks Gornischeff<\/strong>.<\/em><\/p>\n\n\n\n