{"id":30907,"date":"2022-12-21T13:03:53","date_gmt":"2022-12-21T11:03:53","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=30907"},"modified":"2023-02-13T15:22:38","modified_gmt":"2023-02-13T13:22:38","slug":"johan-pitkast-saab-eesti-merejoudude-juhataja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/12\/21\/johan-pitkast-saab-eesti-merejoudude-juhataja\/","title":{"rendered":"Johan Pitkast saab Eesti Merej\u00f5udude juhataja"},"content":{"rendered":"\n
Seoses Esimese maailmas\u00f5ja l\u00f5ppemisega 1918. aasta novembris pidid Saksa okupatsiooniv\u00e4ed Eestist lahkuma ning samaaegselt hakati tegema ettevalmistusi Punaarmee v\u00f5imaliku sissetungi vastu v\u00f5itlemiseks. Selles vallas kerkis energilise organiseerijana esile Kaitseliidu juhatuse esimees kaugs\u00f5idukapten Johan Pitka<\/strong>. Lisaks relvastuse ja laskemoona hankimisele organiseeris Pitka mitmesuguste v\u00e4e\u00fcksuste moodustamist ning juba 11.\u201312. novembril 1918 pidas Tallinna Laeva\u00fchisuse kaupluse ruumides meremeeste koosoleku. Olles pidanud neile s\u00fctitava k\u00f5ne, veenis ta paljusid vabatahtlikult Kaitseliiduga \u00fchinema ja asuma rannakaitset moodustama. Samuti \u00f5nnestus Pitkal veenda 15. novembril Sadamatehaste t\u00f6\u00f6lisi astuma Kaitseliitu, suruda maha kommunistide m\u00e4ssukatse suurt\u00fckilaeval \u201eLembit\u201c ning juba 30. novembril organiseerida rindele Eesti esimese soomusrongi. Sellega s\u00f5itis Pitka rindele, osaledes Punaarmee vastases v\u00f5itluses kuni 15. detsembrini Vaivara, Oru, J\u00f5hvi, Sonda ja Rakvere l\u00e4histel toimunud lahingutes. Rindel viibides hoomas Pitka s\u00f5jalise olukorra t\u00f5sidust ja pidas vaenlase pealetungi takistamiseks Eesti s\u00f5jalaevade kaasamist. Tema resoluutne seisukoht oli, et tahtmisest \u00fcksinda ei piisa \u2013 v\u00e4ltimaks Eesti Vabariigi okupeerimist Punaarmee poolt, peab tahe v\u00e4ljenduma reaalsetes tegudes. S\u00f5jaministri otsusega m\u00e4\u00e4ratigi kaugs\u00f5idukapten Pitka alates 21. detsembrist 1918 s\u00f5jalaevade \u201eLembit\u201c ja \u201eLaine\u201c \u00fclemjuhatajaks. Tal oli \u00f5igus m\u00e4\u00e4rata s\u00f5jalaevadele \u00fcksk\u00f5ik milliselt teiselt laevalt meremehi ning ta v\u00f5is kaasata s\u00f5jalistesse operatsioonidesse tsiviillaevu k\u00f5ikidest Eesti Vabariigi asutustest. Sellega oli merev\u00e4es tekkinud dualistlik juhtimine, kus Merev\u00e4e Valitsuse \u00fclem asekapten Rudolf Schiller<\/strong> tegutses sisuliselt merev\u00e4e \u00fclemana ning Merej\u00f5udude juhataja oli s\u00f5jalaevastiku operatiivjuht.<\/p>\n\n\n\n Pitka juhtimisel sekkus Eesti v\u00e4ikene s\u00f5jalaevastik kohe lahingutegevusse, tehes 23. detsembril 1918 esimese dessandi Kundasse. Nimetatud mereoperatsiooniga k\u00fclvati omajagu segadust Eestis tegutsenud Punaarmee v\u00e4eosade juhatuses, kes n\u00fc\u00fcdsest olid sunnitud osa Tallinna suunas edasitungivatest v\u00e4gedest paigutama rannakaitsele. Ajavahemikul 23. detsember 1918 kuni 17. jaanuar 1919 tehti Pitka juhtimisel P\u00f5hja-Eesti rannikule vastase tagalasse kokku 10 dessanti, mille tulemusena suudeti tagasi vallutada Narva linn. Peagi j\u00e4\u00e4tus ka Soome laht ja sellega ka Eesti merev\u00e4e lahingutegevuse esimene etapp. Seej\u00e4rel m\u00e4\u00e4ras s\u00f5jav\u00e4gede \u00fclemjuhataja kindral Johan Laidoner<\/strong> k\u00f5ik Eesti riiklikud merendusasutused \u00fches merekaitsega merej\u00f5udude juhataja Pitka alluvusse. Kontradmiral Johan Pitka juhatas Eesti Merej\u00f5udusid kuni 27. novembrini 1919, mil ta l\u00e4ks pikale tervisepuhkusele. Enda m\u00e4lestustes kirjutab ta Vabaduss\u00f5ja l\u00f5pu kohta: \u201etundsin ennast nii \u00e4ra t\u00f6\u00f6tanud ja kurnatud olevat, et paar n\u00e4dalat voodis lamasin<\/em>\u201c. <\/p>\n\n\n\n \u00dclevaate koostas Eesti Meremuuseumi teadur meres\u00f5janduse vallas Arto Oll<\/strong>. Tema koostatud \u00fclevaatega otsusest moodustada Merev\u00e4e Valitsus saate tutvuda sellel lingil<\/a>. Lennusadama vesilennukite angaaris avatud meremuuseumis ootab teid n\u00e4itus \u201eKajutivestlused Johan Pitkaga\u201c<\/a>, mis r\u00e4\u00e4gib merej\u00f5udude juhataja esimestest mereretkedest.<\/p>\n\n\n\n