{"id":30650,"date":"2022-11-30T09:35:34","date_gmt":"2022-11-30T07:35:34","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=30650"},"modified":"2023-02-13T15:21:39","modified_gmt":"2023-02-13T13:21:39","slug":"jaamurdja-wainamoinen-eesti-lipu-alla-tulek","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/11\/30\/jaamurdja-wainamoinen-eesti-lipu-alla-tulek\/","title":{"rendered":"J\u00e4\u00e4murdja \u201eW\u00e4inam\u00f6inen\u201c Eesti lipu alla tulek"},"content":{"rendered":"\n
Eesti ja N\u00f5ukogude Venemaa vahelise Tartu rahu lepinguga j\u00e4id Eesti riigile k\u00f5ik 24. veebruaril 1918 Eesti sadamates v\u00f5i territoriaalvetes asunud Vene laevad. Nende hulka kuulus j\u00e4\u00e4murdja \u201eW\u00e4inam\u00f6inen\u201c (hilisem \u201eSuur T\u00f5ll\u201c)*. Saksa okupatsiooni (1918) ja Vabaduss\u00f5ja (1918-1920) ajal olid mitmed laevad sattunud teiste riikide omandusse. 1920. aasta oktoobris s\u00f5lmitud Soome ja N\u00f5ukogude Venemaa rahulepingu alusel n\u00f5udis aga Venemaa k\u00f5iki soomlaste k\u00e4es olevaid endisi Vene laevu endale tagasi. <\/p>\n\n\n\n
Ehkki Eesti v\u00e4lispoliitika taotles h\u00e4id suhteid k\u00f5ikide Venemaa koosseisust iseseisvunud nn \u00e4\u00e4reriikidega, siis pani tekkinud olukord kahe riigi diplomaatilised suhted proovile. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised j\u00e4\u00e4murdja tagastamiseks Eestile algasid 1921. aasta alguses ja esialgu kestsid need kahe riigi vahel \u00fcsna rahulikult. P\u00e4rast 1922. aasta talve, mis osutus viimase 50 aasta r\u00e4ngimaks, muutusid Eesti seisukohad j\u00e4\u00e4murdja osas otsustavamaks. Kogu Eesti v\u00e4liskaubandusest toimus 1920.-1930. aastatel 97% meritsi ja vaid 3% maismaa kaudu, seet\u00f5ttu oli riigi suurimal j\u00e4\u00e4murdjal erakordselt t\u00e4htis roll \u2013 hoida v\u00e4liskaubandust aastaringselt toimivana. 23. novembril 1922 saadi kokkuleppele, et Soome annab j\u00e4\u00e4murdja esmalt tagasi Venemaale ja seej\u00e4rel antakse laev hiljemalt 30. novembril Eestile \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n
28. novembri hommikul kell 6 asus j\u00e4\u00e4murdjal \u201eTasuja\u201c kapten Ernst Attemanni (1863-1942) juhtimisel Helsingi poole teele 36-liikmeline laeva meeskond. 30. novembril anti laev Helsingi sadamas Eesti meeskonnale \u00fcle ja laeva ahtrisse t\u00f5mmati sini-must-valge lipp. P\u00e4rast kaks aastat kestnud diplomaatilisi vaidlusi Eesti ja Soome vahel, j\u00f5udis j\u00e4\u00e4murdja \u201eW\u00e4inam\u00f6inen\u201c kapten Ernst Attemanni juhtimisel 1922. aasta 7. detsembril Tallinna sadamasse.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
* Saksamaal Stettini Vulcan-Werke laevatehases valmis 1914. aastal Vene Kaubandusministeeriumi tellimusel Tallinna sadamale j\u00e4\u00e4murdja, mis esialgu sai nimeks \u201eTsar Mihhail Fjodorovit\u0161\u201c. Veebruarirevolutsiooni j\u00e4rel, 1917. aastal, sai laev endale uue nime \u2013 \u201eVol\u00f5nets\u201c, uue nime all j\u00f5udis j\u00e4\u00e4murdja s\u00f5ita pisut v\u00e4hem kui aasta. 1918. aasta m\u00e4rtsis kaaperdasid laeva Soome vabadusv\u00f5itlejad ja see sai Soome rahvuseepose \u201eKalevala\u201c peategelase j\u00e4rgi nime \u201eW\u00e4inam\u00f6inen\u201c. P\u00e4rast Eestile tagastamist kandis j\u00e4\u00e4murdja aastatel 1922-1941 nime \u201eSuur T\u00f5ll\u201c.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
\u00dclevaate koostas Eesti Meremuuseumi teadur Teele Saar.<\/em><\/p>\n\n\n\n K\u00f5nealune Eesti Vabariigi lipp on s\u00e4ilinud t\u00e4nap\u00e4evani. N\u00e4ete seda j\u00e4\u00e4murdjal \u201eSuur T\u00f5ll\u201c, mida saate k\u00fclastada ja kasutada s\u00fcndmuspaigana<\/a> Lennusadamas.<\/em><\/p>\n\n\n\n