{"id":30115,"date":"2022-10-06T08:04:34","date_gmt":"2022-10-06T06:04:34","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=30115"},"modified":"2023-02-13T15:20:57","modified_gmt":"2023-02-13T13:20:57","slug":"vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/","title":{"rendered":"Vega \u2013 \u00f5ppelaevast muuseumieksponaadiks"},"content":{"rendered":"\n

\u00d5ppepurjelaev Vega <\/em>oli \u00fcks viimaseid \u00fcheksak\u00fcmne \u00fchest Soomes puidust ehitatud kuunaritest ja barkantiinidest, mis valmisid NSV Liiduga s\u00f5lmitud rahulepingu raames. Reparatsioonide leping s\u00f5lmiti 17. detsembril 1944 Andrei \u017ddanovi<\/strong> ja peaminister J.K. Paasikivi<\/strong> poolt. Algselt n\u00e4gi see ette 300 miljoni USA kulddollari (1938. aasta kursi j\u00e4rgi) v\u00e4\u00e4rtuses erinevaid tooteid kuue aasta jooksul, mida hiljem siiski pikendati kaheksa aasta peale. Ainu\u00fcksi nii auru- kui diiselmootoriga vedureid ehitati 700. Seega laevad oli vaid \u00fcks osa v\u00e4ga rasketest reparatsioonidest (millest 20% moodustasid tervelt 535 erinevat uut laeva), ent see pani siiski ka aluse hilisemale v\u00e4ga arenenud Soome laevaehitusele.<\/p>\n\n\n\n

Purjelaevu ehitati Rauma<\/em> (F.W.Hollming \u2013 34 laeva), Turu<\/em> (Laivateollisuus \u2013 45 +1), Loviisa<\/em> (Valkon Laiva \u2013 4 laeva) ja Porvoo<\/em> (August Ekl\u00f6f \u2013 7 laeva) ellingutel. Kokku oli ehitamisega h\u00f5ivatud \u00fcle tuhande mehe, kellest paljud oli tulnud endistelt Karjala aladelt. Juba vaikselt kaduma hakanud puulaevade ehitamisoskused \u00e4ratati uuesti ellu ning tehti ka tehnoloogilisi uuendusi, n\u00e4iteks liimpuidust kaarte n\u00e4ol, kusjuures liim tarniti Ameerika \u00dchendriikidest. Vanade traditsioonide kohaselt oli korpuse veealune osa kaetud vaskplaadistusega, et takistada selle t\u00e4iskasvamist.<\/p>\n\n\n\n

Purjelaevade seeriatootmine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tegemist oli maailma suurima puidust purjelaevade seeriatootmisega, mille projekti t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja laevaehitusinsener Jarl Lindblom<\/strong>, kes oli 1939. aastal USA-s \u00f5ppinud laevade n\u00f6. masstootmist, Albin Gustafson<\/strong> ja Kaarlo Palli<\/strong>. Peamiseks t\u00fc\u00fcbiks oli kuunar, kas siis kalap\u00fc\u00fcgiks, kaubaveoks ja \u00f5ppelaevaks  ning seet\u00f5ttu olid erinevused nii purjestuse kui ka abimasinate osas. Seitseteist laeva olid barkantiinid ja m\u00f5eldud \u00f5ppelaevadeks, 27 laeval oli kahvelpurjed ja 46 bermuuda purjestusega. Mittemagneetilise korpusega uurimislaev Zarja oli algul kahvelpurjestusega, aga hiljem kandis ka bermuuda purjeid. Soomlaste v\u00e4iteil n\u00f5udsid vastuv\u00f5tjad, et igal pool oleks kasutatud laia peaga vasknaelu ning ka saunalava paigaldamiseks l\u00f6\u00f6di seep\u00e4rast ehitajate poolt sinna neid \u00f5ige ohtrasti…<\/p>\n\n\n\n

Sarja esimene valminud purjelaev kandis nime Akademik \u0160okalski<\/em>, mis andis ka kogu seeriale nime. Osa neist laevadest viidi ka P\u00f5hja mereteed pidi Kaug-Itta, mille k\u00e4igus m\u00f5ned siiski uppusid peale j\u00e4\u00e4vangi j\u00e4\u00e4mist. Laevadele oli antud kasuliku ekspluatatsiooni ajaks 20 aastat, ent mis kergelt saadud need ka kergelt l\u00e4inud. Kasutamise k\u00e4igus l\u00f5igati osadel maha pukspriidid, kuna kaptenite arvates raskendasid need sildumist ja eemaldati ka kohalikele traditsioonidele mittevastavad WC potid, asendades need vaksali t\u00fc\u00fcpi jalaj\u00e4lgedega p\u00f5randal.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Tallinna Merekooli \u00f5ppelaev Vega aastal 1967. Allikas: Eesti Meremuuseumi kogud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Tallinna Merekooli \u00f5ppelaev<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5ppelaev Vega<\/em> ehitati Oy Laivateollisuus AB<\/em> poolt Turu Pansio ellingul ja anti tellijale \u00fcle 1952. aasta juulis ning toodi algselt Leningradi. Oktoobris saabus aga laev Tallinna ja anti \u00fcle merekoolile. Seejuures oli v\u00e4ike segadus nimega, sest algselt sooviti nimetada hoopiski Venta<\/em> (j\u00f5gi L\u00e4tis). Tallinna Merekool sai endale uhiuue ja kaasaegse \u00f5ppelaeva, kus koolitati kadette ka teistest merekoolidest.<\/p>\n\n\n\n

Vega on teadup\u00e4rast \u00fcsna populaarne nimi laevadel ning ka siin on \u00fcks ajalooline j\u00e4rjepidevus. Nimelt 1901-1902. aastatel Kabli rannas M.A. Kleini<\/strong> poolt ehitatud kolmemastiline barkantiin Taara<\/em> rekvireeriti oktoobrirevolutsiooni j\u00e4rgselt, leidis aga siiski kaubapurjekana kasutamist kuni 1925. aastani, misj\u00e4rel m\u00fc\u00fcdi merenduslike \u00f5ppeasutuste peavalitsusele. Peale aastatel 1926-1927 moderniseerimist hakkas laev kandma nime Vega<\/em> ning m\u00e4\u00e4rati Doni \u00e4\u00e4rse Rostovi merendustehnikumi \u00f5ppelaevaks. Lisaks t\u00e4itis laev edukalt filmirolli 1936. aastal linastunud filmis Kapten Granti lapsed<\/em>. Purjeka seilamised nii Mustal kui Aasovi merel ning ka Vahemerel l\u00f5ppesid t\u00f5en\u00e4oliselt 1941. aastal, kui tugevasti tormis kannatada saanuna j\u00f5udis vaevu Gelend\u017eiki sadamasse ja uppus siis kai \u00e4\u00e4res. Peale s\u00f5da ei t\u00f5stetud enam v\u00e4lja, vaid j\u00e4i kai rekonstrueerimist\u00f6\u00f6del sinna t\u00e4iteks.<\/p>\n\n\n\n

Tallinna valge laev<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teiste \u00f5ppelaevade nimed olid: Alfa<\/em>, Georgi Ratmanov<\/em>, Horisont<\/em>, Zenit<\/em>, Ivan Mesjatsev<\/em>, Kapella<\/em>, Kropotkin<\/em>, Mendelejev<\/em>, Meridian<\/em>, Sekstan<\/em>, Sirius<\/em>, Tropik<\/em>, T\u0161aika<\/em>. R\u00f5huvas enamuses maha kantud 1960. aastate l\u00f5pul ja 1970. algul, neist siiani \u00f5nnelikult alles rekonstrueeritud laev restoranina Meridianas<\/em> (Meridian<\/em>) Klaipedas, mis k\u00fcll Kaliningradi ja Riia merekoolide kasutuselt kanti maha juba 1968. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Paljud neist \u00f5ppelaevadest seilasid kaugetel meredel ja ookeanidel, ainult Vega<\/em> purjetamised ei v\u00e4ljunud meie kodumerest kaugemale. Siiski 1962. aastal Vega<\/em> rekonstrueeriti Loksa Laevaremonditehases kapten I. N. Mezentsevi<\/strong> taotlusel mille k\u00e4igus paigaldati uus 300 HJ diiselmootor, kaks diiselgeneraatorit, uuendati kogu elektris\u00fcsteem ja kamb\u00fc\u00fcs ning paigaldati elektrik\u00fcte. L\u00e4\u00e4nemerest v\u00e4ljumise luba ikka ei saadud \u2013 ju siis otsustajate jaoks oli valge laev kodusadamaga Tallinn ikkagi liialt riskantne, et teda kaugemale lubada.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcle k\u00fcmne korra kasutati elegantset purjelaeva ka filmiv\u00f5tetel, mainitagu vaid Hamletit<\/em> ja Saladuslikku saart<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Kolm kaptenit<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcheks esimeseks kapteniks Tallinna Merekooli algusaegadel 1959. aastal oli Boris Ikonnikov<\/strong>, kes s\u00f5ja l\u00f5pul sattus sakslaste k\u00e4tte vangi, seej\u00e4rel istus kinni ameeriklaste laagris ning tagasi NL saabununa keelati meremehe ameti pidamine \u00fcldse. Hiljem rehabiliteeriti ja sai Vega<\/em> kapteniks, ent napsitanud olekus oli turris ning agressiivse olekuga ja kippus kursante peale muu s\u00f5navara ka inglise keeles s\u00f5imama.<\/p>\n\n\n\n

Vega<\/em> hilisem kapten Ants Raud<\/strong> oli siis laeval madruseks juba statsionaarse meeskonna liikmena nii nagu ka pootsman Lev Lant\u0161ov<\/strong>, kellest Eesti Meremuuseumi perioodil sai muuseumilaeva kapten. Lant\u0161ov oli tuntud oma karmi oleku poolest, kes hoidis kursante raudses haardes ja seda suhteliselt vaikse h\u00e4\u00e4lega k\u00e4sklusi jagades. Mitte kunagi ei n\u00e4inud keegi teda isegi kergelt napsitanuna.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Purje\u00f5ppelaev Vega 1970-ndatel aastatel. Allikas: Eesti Meremuuseumi kogud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Esimene muuseumilaev<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1978. aasta navigatsioon j\u00e4i Vegale<\/em> viimaseks ning 1. aprillil 1979 anti laev merekoolilt \u00fcle Eesti Riiklikule Meremuuseumile ja nii sai muuseum oma esimese muuseumilaeva. Paraku ei kujunenud mitmete asjaolude t\u00f5ttu purjelaeva haldamine muuseumile just eriti \u00f5nnestunuks ning oli ka siiski \u00fcle 1980\u2013 1990-ndatel selgel \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv projekt. Algus, nagu enamasti iga uue asja puhul, oli m\u00f5\u00f5dukalt optimistlik ning arvatavasti olid ka tolleaegsel muuseumi direktoril Ants P\u00e4rnal siiski ka mingid lubadused ministeeriumi v\u00f5i Eesti Merelaevanduse poolt edaspidise finantseerimise osas.<\/p>\n\n\n\n

Kuna tulin \u00fcsna vahetult peale Vega<\/em> \u00fcleandmist muuseumisse t\u00f6\u00f6le, siis nagu m\u00f5ned teisedki muuseumi mehed, k\u00e4isin laeva peal vahimadruseks. T\u00e4hendas see Paljassaare sadamasopis kuude kaupa mitmete \u00f6\u00f6de veetmist laeva messis ja tekil ning \u00fchtlasi \u00fcritades ka m\u00f5nev\u00f5rra laeva hingeelust (\u00f6ised korpuse nagisemised ja tuule plagin vantides) aru saada. Minu, kui noore ja rohelise, jaoks oli Vega t\u00e4iesti korras purjelaev koos varustuse, sisustuse ja purjedega. Kamb\u00fc\u00fcs t\u00f6\u00f6tas koos elektrik\u00fcttega ning raadiotranslatsiooni v\u00f5rgust v\u00f5is vajadusel k\u00e4sklusi jagada. Laevale p\u00e4\u00e4semiseks tuli ronida \u00fcle vana aurupukseri, mille poordis seisime. Parema parda k\u00f5rval seisis kaubaaurik Koit<\/em>, ehk endine Verhojansk<\/em>, mille peal kuni mahakandmiseni toimetas Noorte meremeeste klubi. Kahe suure raudlaeva vahel olemine seal sadamasopis tundus k\u00fcll turvaline, ent siiski m\u00f5nev\u00f5rra ahistav.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Purjelaev Vega Pirita sadamas juulis 1980. Allikas: Eesti Meremuuseumi kogud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Ol\u00fcmpiaregati tuultes<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Seet\u00f5ttu oli r\u00f5\u00f5msaks uudiseks, et Ol\u00fcmpiaregati ajaks oli Vegale<\/em> ette n\u00e4htud koht purjespordikeskuse vastas olevate trib\u00fc\u00fcnide juures ja omaette koht kultuuriprogrammis. Ol\u00fcmpiaregati ajaks toodi ka ajutiselt laevale tagasi kapten Ants Raud. Enne seda tuli aga oma seniselt kohalt Pirita j\u00f5e muulide juurest \u00e4ra viia legendaarne laevrestoran Kihnu J\u00f5nn<\/em>, mis samuti sama seeria laevana kandis algselt nime Professor Rudovit\u0161 <\/em>ning oli ehitatud F.W. Hollmingi ellingul 1952. aastal. Kihnu J\u00f5nn<\/em> j\u00f5udis k\u00fcll Paljassaare sadamasse, aga ei l\u00e4inud enam palju aega, kui laev praktiliselt kai \u00e4\u00e4res korpuse seisukorra t\u00f5ttu uppus.<\/p>\n\n\n\n

Peale regatti tekkis muuseumil idee luua laevale Purjespordimuuseum<\/em>, asukohaga Pirital ning valmis ka 1980. aastal esialgne eskiis, mis n\u00e4gi ette suure avatud ekspositsioonipinna tekitamist laeva korpuse sees. Veelgi rohkem \u2013 esialgne kavand 1981. aastast, n\u00e4gi ette ka Pirita j\u00f5e paremkaldale trib\u00fc\u00fcnidest ranna poole laeva tarbeks kuivdoki rajamise. Esialgne kalkulatsioon andis maksumuseks ligikaudu 300 000 rubla ja teostusajaks kaks aastat. 1985. aastaks oli muuseumi poolt tellitud ja ka valminud kogu projektdokumentatsioon t\u00f6\u00f6projekti staadiumis, aga sellega ka rahad said otsa ning ehitamiseni ei j\u00f5utud kunagi. Hiljem tuli trib\u00fc\u00fcnide eest kolida jahisadama k\u00f5ige tagumise lainemurdja \u00e4\u00e4rde, mis oli hea sellepoolest, et laevale ei tikkunud enam \u00f5htusel ja \u00f6isel ajal persoonid, kes lootsid p\u00e4\u00e4seda restorani, aga tuulte eest oldi n\u00fc\u00fcd paraku v\u00e4hem kaitstud.<\/p>\n\n\n\n

Kauaoodatud remont<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1986. aastal oli j\u00e4rgmine kitsas lootuskiir, kui muuseumil \u00f5nnestus l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida s\u00f5jalaevastiku alluvusega laevaremonditehasega nr. 7 (hilisem Tallinna Meretehas<\/em> ja praegune Noblessner<\/em>), kus saadi n\u00f5usolek paljudes kohtades \u00fcsna pehkinud ja vett l\u00e4bilaskva korpusega Vega<\/em> paigutamiseks nende ellingule. Remontimiseks aga raha polnud ja muuseum maksis vaid igakuist renditasu. Siiski 1989. aastal alustasid laeva ahtriosa rekonstrueerimisega kooperatiiv Rotalia<\/em> laevapuussepad ning krooni tulekuni investeeris muuseum remonti \u00fcle 340 000 rubla, mis oli aga kogu laeva arvestades siiski kaduvv\u00e4ike maht.<\/p>\n\n\n\n

Kuskil 1987. aasta kevadel tundis esmakordselt koos partneritega Vega<\/em> saatuse ja olukorra vastu huvi Suomenlinnas oleva Viapori Telakka ry. juhataja Richard Thompson Coon<\/strong>, kelle ideeks oli toimetada laev Soome valitsuse rahade toel sinna rekonstrueerimiseks. 1989. aasta juunis-juulis k\u00e4is ka rahvusvaheline ekspertgrupp laevaga tutvumas, kirjutati erinevaid taotlusi, ent paraku ka see algatus h\u00e4\u00e4bus vaikselt. Sama aasta 23. juunil esitas vana laevaehitusmeister Herman Sepp<\/strong> k\u00e4sikirjaliselt oma arvamuse Vega olukorra kohta ja see oli \u00fclimalt pessimistlik: \u201e V\u00e4liskesta veepealne osa on suures ulatuses k\u00f5dunenud. Osa vigaseid planke jooksevad vandiraudade alt l\u00e4bi. Uute plankude paigaldamiseks tuleb vandirauad k\u00f5rvaldada, seega tuleb mastid maha v\u00f5tta… Senine tehtu oleks v\u00f5inud l\u00e4bi viia viimases j\u00e4rjekorras ( kere tervete plankude triivimine, looskiilu vahetus, raade korrastus ). T\u00f6\u00f6d oleks vaja olnud alustada v\u00f6\u00f6ribaki tekiga, siis k\u00f5dunenud kereplangutuse vahetamisega ja k\u00f5dunenud kaarte vahetamisega. Laeva dokis viibimise ajal on m\u00e4danik laeva juures tohutult edasi l\u00e4inud.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

Prooviti veel korra leida toetust laevale rahade saamiseks p\u00f5hjendusega, et 1992. aastal toimub Tallinnas Cutty Sark Tall Ships Race<\/em> ja kahe riigi koost\u00f6\u00f6s vana purjelaeva taastamine oleks heaks n\u00e4iteks, ent mingit resultaati paraku polnud.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Eesti Meremuuseumi purjelaev Vega Meretehase slipil 30. m\u00e4rtsil 1995. Allikas: Eesti Meremuuseumi kogud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Vega Fond<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuigi \u00fcks plaan jooksis liiva, siis tegelikult juba 1993. aasta juunis sai meremuuseum kirja Soome Transpordi ja Kommunikatsiooni ministrilt Ole Norrbackalt<\/strong>, kus teavitati, et Pietarsaari<\/em> (Jakobstad) on huvitatud Vega<\/em> rekonstrueerimisest. Edasi j\u00e4rgnes juba sama aasta novembris kohtumine Tallinnas, kus Soome poolt olid kohal Pietarsaari aselinnapea Bror Hagstr\u00f6m<\/strong>, volikogu esimees Peter Bostr\u00f6m<\/strong> ja Pietarsaare muuseumi direktor Pekka Toivanen<\/strong>. Sellel kohtumisel pandi p\u00f5him\u00f5tteliselt paika, et luuakse Vega Fond, kellele tulevikus peale riikidevahelisi formaalsuseid, lepinguid ja rahastuse leidmist transpordiks, antakse laev \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

Peale krooni tulekut teatud m\u00e4\u00e4ral siiski kuni 1996. aastani ahtriosa kallal toimetati, maksti t\u00f6\u00f6tasu, ellingumaksu ja kulutatud elektri eest ning 1996. aasta 1. septembriks oli kulutusi tehtud \u00fcle 450 000 krooni. Juba m\u00f5nda aega enne seda oli aga juba selge, et selliste tempodega ja rahastusega j\u00f5uab laev ellingul seistes \u00fchest otsast rohkem h\u00e4vineda kui teiselt poolt rekonstrueeritakse. Seet\u00f5ttu oli muuseumi poolseks ainukeseks ratsionaalseks variandiks tegutseda selle nimel, et Vega<\/em> j\u00f5uaks Pietarsaarde, kus oli olemas t\u00f5sine huvi laeva p\u00e4\u00e4stmiseks.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks 26. novembril 1996. aastal lubas Vabariigi Valitsus ministeeriumil laev soomlastele loovutada. 7. detsembril 1996. aastal kirjutati Meremuuseumis alla purjelaeva Vega <\/em>v\u00f5\u00f5randamise leping, mille allkirjastasid Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeeriumi kantsler Toivo Kuldsepp<\/strong> ja Vega Fondi<\/em> poolt Bror Hagstr\u00f6m. Sellele otsusele eelnesid k\u00fcllaltki pikad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ja l\u00f5putud koosk\u00f5lastamised ning ka laeva ettevalmistamine transpordiks, kuna vette ei olnud v\u00f5imalik Vegat<\/em> lasta ning laev pidi liikuma transportpraamile olemasolevate ellinguvankrite peal.<\/p>\n\n\n\n

Kuna vahepeal oli j\u00f5udnud Tallinna Meretehase<\/em> tavap\u00e4rane veeskamise elling juba omakorda sedav\u00f5rd amortiseerida, et ligi 600 tonnise laeva transpordiks, tuli rajada \u00fcle naaberkai ajutine r\u00f6\u00f6bastee. Enamus neist probleemidest lahenes ja 17. juunil 1997. aastal alustas Vega<\/em> Tallinnast spetsiaalsel praamil oma pikka teekonda Pietarsaarde.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4naseks on selge, et esialgsed plaanid laeva meres\u00f5iduk\u00f5lblikuks muuta olid liialt optimistlikud ja osutusid liialt kalliteks. Seega minnakse aeglaselt aga j\u00e4rjekindlalt edasi laeva rekonstrueerimisega muuseumieksponaadiks. Juba mitmed aastad on Vega<\/em> olnud turvaliselt spetsiaalselt laeva jaoks ehitatud hallis, kus saab sellega soovi korral ka tutvuda. Kuna toetutakse peamiselt vabatahtlikele, siis protsess j\u00e4tkub veel pikalt, aga laev on ikkagi p\u00e4\u00e4stetud.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclevaate koostas Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5ppepurjelaev Vega oli \u00fcks viimaseid \u00fcheksak\u00fcmne \u00fchest Soomes puidust ehitatud kuunaritest ja barkantiinidest, mis valmisid NSV Liiduga s\u00f5lmitud rahulepingu raames. Reparatsioonide leping s\u00f5lmiti 17. detsembril 1944 Andrei \u017ddanovi ja peaminister…","protected":false},"author":5,"featured_media":30128,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":""},"categories":[93,2],"tags":[],"acf":[],"yoast_head":"\nVega \u2013 \u00f5ppelaevast muuseumieksponaadiks - Meremuuseum<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Vega \u2013 \u00f5ppelaevast muuseumieksponaadiks - Meremuuseum\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"\u00d5ppepurjelaev Vega oli \u00fcks viimaseid \u00fcheksak\u00fcmne \u00fchest Soomes puidust ehitatud kuunaritest ja barkantiinidest, mis valmisid NSV Liiduga s\u00f5lmitud rahulepingu raames. Reparatsioonide leping s\u00f5lmiti 17. detsembril 1944 Andrei \u017ddanovi ja peaminister...\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Meremuuseum\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2022-10-06T06:04:34+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-02-13T13:20:57+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"2560\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1440\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"ly\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"ly\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"11 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/\",\"name\":\"Vega \u2013 \u00f5ppelaevast muuseumieksponaadiks - Meremuuseum\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg\",\"datePublished\":\"2022-10-06T06:04:34+00:00\",\"dateModified\":\"2023-02-13T13:20:57+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg\",\"width\":2560,\"height\":1440},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Vega \u2013 \u00f5ppelaevast muuseumieksponaadiks\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/\",\"name\":\"Meremuuseum\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4\",\"name\":\"ly\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Vega \u2013 \u00f5ppelaevast muuseumieksponaadiks - Meremuuseum","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Vega \u2013 \u00f5ppelaevast muuseumieksponaadiks - Meremuuseum","og_description":"\u00d5ppepurjelaev Vega oli \u00fcks viimaseid \u00fcheksak\u00fcmne \u00fchest Soomes puidust ehitatud kuunaritest ja barkantiinidest, mis valmisid NSV Liiduga s\u00f5lmitud rahulepingu raames. Reparatsioonide leping s\u00f5lmiti 17. detsembril 1944 Andrei \u017ddanovi ja peaminister...","og_url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/","og_site_name":"Meremuuseum","article_published_time":"2022-10-06T06:04:34+00:00","article_modified_time":"2023-02-13T13:20:57+00:00","og_image":[{"width":2560,"height":1440,"url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"ly","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"ly","Est. reading time":"11 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/","name":"Vega \u2013 \u00f5ppelaevast muuseumieksponaadiks - Meremuuseum","isPartOf":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg","datePublished":"2022-10-06T06:04:34+00:00","dateModified":"2023-02-13T13:20:57+00:00","author":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/#primaryimage","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg","contentUrl":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg","width":2560,"height":1440},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/10\/06\/vega-oppelaevast-muuseumieksponaadiks\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/meremuuseum.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Vega \u2013 \u00f5ppelaevast muuseumieksponaadiks"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/","name":"Meremuuseum","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4","name":"ly","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/"}]}},"author_meta":{"display_name":"ly","author_link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/"},"featured_img":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg","uagb_featured_image_src":{"full":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg",2560,1440,false],"thumbnail":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg",150,84,false],"medium":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg",300,169,false],"medium_large":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg",768,432,false],"large":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg",1024,576,false],"1536x1536":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg",1536,864,false],"2048x2048":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg",2048,1152,false],"small":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg",120,68,false],"custom-size":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-scaled.jpg",1920,1080,false],"post-preview":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/vega-tunnuspilt-480x270.jpg",480,270,true]},"uagb_author_info":{"display_name":"ly","author_link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"\u00d5ppepurjelaev Vega oli \u00fcks viimaseid \u00fcheksak\u00fcmne \u00fchest Soomes puidust ehitatud kuunaritest ja barkantiinidest, mis valmisid NSV Liiduga s\u00f5lmitud rahulepingu raames. Reparatsioonide leping s\u00f5lmiti 17. detsembril 1944 Andrei \u017ddanovi ja peaminister...","coauthors":[],"tax_additional":{"categories":{"linked":["<a href=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/category\/teaduspostitused\/\" class=\"advgb-post-tax-term\">Teaduspostitused<\/a>","<a href=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/category\/uudised\/\" class=\"advgb-post-tax-term\">Uudised<\/a>"],"unlinked":["<span class=\"advgb-post-tax-term\">Teaduspostitused<\/span>","<span class=\"advgb-post-tax-term\">Uudised<\/span>"]}},"comment_count":"0","relative_dates":{"created":"Posted 2 aastat ago","modified":"Updated 1 aasta ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on 6. okt. 2022","modified":"Updated on 13. veebr. 2023"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on 6. okt. 2022 08:04","modified":"Updated on 13. veebr. 2023 15:20"},"featured_img_caption":"","series_order":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30115"}],"collection":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30115"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30115\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30133,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30115\/revisions\/30133"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/30128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30115"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30115"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30115"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}