{"id":29948,"date":"2022-09-09T10:48:00","date_gmt":"2022-09-09T08:48:00","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=29948"},"modified":"2023-02-14T10:25:12","modified_gmt":"2023-02-14T08:25:12","slug":"ajaloolisi-kaadreid-jaadvustanud-sadamate-insener-harald-wieckmann","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/09\/09\/ajaloolisi-kaadreid-jaadvustanud-sadamate-insener-harald-wieckmann\/","title":{"rendered":"Ajaloolisi kaadreid j\u00e4\u00e4dvustanud sadamate insener Harald Wieckmann"},"content":{"rendered":"\n

\u00d5htuti magama minnes palusin ma, lisaks isa, ema, k\u00f5igi t\u00e4dide ja onude eest palumisele, \u201eArmas Jumal, lase mul saada kapteniks\u201c. Ehkki selleks ma ei saanud, v\u00f5ttis ta mind siiski v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral kuulda, nii et ma olen kogu oma elu, kuni t\u00e4naseni mil pensionile j\u00e4in, sadamaid ehitanud ja kuni 1944. aastani Tallinna Tehnika\u00fclikoolis uuele sadama ehitajate p\u00f5lvkonnale teadmisi jaganud<\/em>.\u201c* Nende s\u00f5nadega kirjeldas oma lapsep\u00f5lve unistust insener ja foto- ning filmiamat\u00f6\u00f6r Harald Wieckmann<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Harald Wieckmann, keda s\u00f5prade seas kutsuti h\u00fc\u00fcdnimega Mutt v\u00f5i onu Mutt, s\u00fcndis 9. septembril 1892. aastal Tallinnas. Tema isa Walter Carl von Wieckmann oli kaptenina s\u00f5itnud erinevatel kaubalaevadel. Poja s\u00fcndides otsustas isa aga kapteni ametist loobuda ja asus ekspediitorina t\u00f6\u00f6le kaubakontorisse Mayer & Co. Perekond elas 1906. aastani Uus-Hollandi t\u00e4naval (praegune Tuukri t\u00e4nav). Harald Wieckmanni m\u00e4lestuste kohaselt paiknes maja sadamaraudteele sedav\u00f5rd l\u00e4hedal, et maja seina ja raudtee vahel oli v\u00f5imatu enda elu ohtu seadmata seista. Kui Harald oli 14-aastane koliti elama Medwedjewstrasse\u2019le (t\u00e4nane Karu t\u00e4nav), mis asus sadama vahetus l\u00e4heduses, kuid oli m\u00e4rksa rahulikumas keskkonnas. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Veeteede Valitsuse j\u00f5ulupidu, 5. jaanuar 1938.<\/em> Eesreas vasakult: Veeteede Valitsuse direktor Eduard Aviku abikaasa, vasakult neljas insener Harald Wiekmann. P\u00fcsti: (tema taga) dr. Roomere – sadamaarst, Roomere seljataga vasakul ameti\u00fchingu esimees Ormiste ja paremal B. Rautsmann, tema k\u00f5rval ametnik Linda Kokla, j\u00f5uluvana Salme Otstavel.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Oma t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu sageli sadama laoplatsidel viibinud Walter Wieckmann<\/strong> v\u00f5ttis poja p\u00fchap\u00e4evastele jalutusk\u00e4ikudele sadamasse kaasa, mist\u00f5ttu oli poisil juba varakult v\u00f5imalik tutvuda sadama t\u00f6\u00f6de ja toimetamistega. Wieckmann on meenutanud: Seal polnud mitte ainult palju n\u00e4ha, vaid ka kuulda, kajakate kisa, haamrite r\u00fctmiline klopsimine vastu laevaparrast rooste maha kloppimiseks, pneumaatiliste ja elektrihaamrite ennastunustav l\u00f5gin. Purjelaevadega kaasnev pigi ja t\u00f5rva l\u00f5hn on mulle eriti armas m\u00e4lestus. Ja k\u00f5ike n\u00e4htut ja kuuldut seletati mulle ning juhiti t\u00e4helepanu asjadele, mida ma ise ei m\u00e4rganud. <\/em>Endise kaptenina viis isa poja sageli ka sadamas viibivatele laevadele. Juhtus sadamas seisma m\u00f5ni laev, mille kaptenit v\u00f5i t\u00fc\u00fcrimeest isa tundis, l\u00e4ksime me pardale, sel ajal kui h\u00e4rrad vestlesid ja uudiseid jagasid, tohtisin ma siin ja seal ringi vaadata, papagoisid v\u00f5i ahve s\u00f6\u00f6ta, ja kui me maale l\u00e4ksime, anti mulle apelsini v\u00f5i banaani, mis tol ajal haruldane kaup oli.\u201c*<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Veeteede Valitsuse t\u00f6\u00f6tajad 1930. aastate keskpaigas, taustal v\u00e4liekspositsioon. Esireas paremalt kaheksas Harald Wieckmann, tema k\u00f5rval (vasakul) Veeteede Valitsuse direktor Eduard Avik ja Aviku k\u00f5rval Eesti Meremuuseumi esimene juhataja Madis Mei. <\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Wieckmann \u00f5ppis Tallinna Peetri Reaalkoolis (t\u00e4nane Tallinna Reaalkool), mille l\u00f5petas 1911. aastal. Edasine haridustee j\u00e4tkus Riia Pol\u00fctehnilises instituudis, hoolimata vahepealsetest s\u00f5ja-aastatest l\u00f5petas ta selle 1919. aastal diplomeeritud insenerina. Instituudi l\u00f5petamise j\u00e4rel asus Wieckmann juba samal, 1919. aasta, suvel Eesti Vabariigi Mereasjanduse Peavalitsuses (1929\u20131938 Veeteede Valitsus ja 1938\u20131940 Veeteede Talitus) t\u00f6\u00f6le projekteeriva insenerina. 1920. aastast alates asus ta insenerit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt \u00f5petama ka Tallinna Tehnikumis ning alates 1939. aastast Tallinna Tehnika\u00fclikoolis. 1924. aastal sai temast Mereasjanduse Peavalitsuse Projekteerimise b\u00fcroo juhataja ja 1930. aastast Veeteede Valitsuse Ehitusameti juhataja ning abidirektor. Insener Wieckmann oli \u00fcks paremaid Eesti sadamate ja nende tehniliste sisseseadete asjatundjaid. Tema eestvedamisel ja projektide j\u00e4rgi viidi 1920.-1930. aastatel l\u00e4bi enamik ehitus- v\u00f5i parandust\u00f6id Eesti sadamates. Viimaseks suuremaks ehitust\u00f6\u00f6ks kodumaal j\u00e4i 1936. aastal Tallinna sadamas valminud reisijate hoone, mis hiljem s\u00f5jategevuse t\u00f5ttu h\u00e4vis.<\/p>\n\n\n\n

\n