{"id":29878,"date":"2022-09-06T07:15:12","date_gmt":"2022-09-06T05:15:12","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=29878"},"modified":"2023-02-13T15:19:55","modified_gmt":"2023-02-13T13:19:55","slug":"esimene-umbermaailmareis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/09\/06\/esimene-umbermaailmareis\/","title":{"rendered":"Esimene \u00fcmbermaailmareis"},"content":{"rendered":"\n

Samal ajal kui Tallinnas ehitati Paksu Margareeta suurt\u00fckitorni ja Hiiumaal K\u00f5pu tuletorni ning Euroopas toimus reformatsioon, leidis aset ajaloo esimene \u00fcmbermaailmareis, kui Portugali p\u00e4ritolu meres\u00f5itja Fern\u00e3o de Magalh\u00e3es juhtis Hispaania lipu all toimuvat ekspeditsiooni. 6. septembril 2022 m\u00f6\u00f6dub 500 aastat maailma esimese \u00fcmbermaailmareisi tagasij\u00f5udmisest koju.<\/p>\n\n\n\n

Olgugi, et ekspeditsiooni liider Magalh\u00e3es hukkus 27. aprillil 1521 Mactani lahingus Filipiinidel ja \u00fcmbermaailmareisi viis l\u00f5puni Juan Sebasti\u00e1n Elcano, on ajalukku l\u00e4inud peamiselt siiski Magalh\u00e3esi nimi. Sellel on ka arusaadavad p\u00f5hjused, kuna just Magalh\u00e3es oli ekspeditsiooni idee autor, kes n\u00e4gi uusi soodsaid v\u00f5imalusi Kagu-Aasia suunalisel kaubandusel. Olles Portugali alamana osa v\u00f5tnud erinevatest ekspeditsioonidest, millega Portugali kuningas tahtis kindlustada Aasia ja Aafrika suunalise kaubandusmonopoli (v\u00fcrtsid), oli Magalh\u00e3esil \u00fcpris hea \u00fclevaade maailmas toimuvast. Teatavasti olid toonased maailma suurv\u00f5imud Portugal ja Hispaania omavahel rivaalid ning kui Magalh\u00e3esil tekkisid Portugali kuningaga erimeelsused ning too keeldus Magalh\u00e3esi ettepanekust avastada uusi kaubateid, l\u00e4ks Magalh\u00e3es Hispaania kuninga jutule, kes toetas tema m\u00f5tet ning andis talle igale avastatud kaubateele k\u00fcmneaastase monopoli.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Fern\u00e3o de Magalh\u00e3esi portree. Allikas: Wikimedia Commons, The Mariner’s Museum Collection, Newport News, VA, USA.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Niisiis asuski Magalhaes viie laevaga 1519. aasta 20. septembril Hispaaniast Sanl\u00facar de Barramedast teele. Tema lipulaevaks oli Victoria, kahemastiline karakk, millel pikkust umbes 20 meetrit ja meeskonnaliikmeid 55. Kokku osales ekspeditsioonil 270 meest, peamiselt hispaanlased, mis tekitas portugallasest Magalh\u00e3esile omajagu probleeme, n\u00e4iteks tuli maha suruda m\u00e4ss. P\u00e4rast talvitumist Argentiinas veebruarist augustini 1520 avastati ja l\u00e4biti novembris 1520 v\u00e4in, mis hiljem sai oma nime Magalh\u00e3esi j\u00e4rgi, kandes seda t\u00e4naseni. Sellega sai ekspeditsioonist esimene seltskond eurooplasi, kes Vaiksesse ookeanisse j\u00f5udnud. Sellele j\u00e4rgnes kuudepikkune purjetamine, mille k\u00e4igus pidi meeskond toime tulema riknenud toiduga, n\u00e4lja ja skorbuudiga. Esimest korda saadi jalad maale alles 6. m\u00e4rtsil 1521 Guamis. Seej\u00e4rel maabuti kuu aega hiljem juba Filipiinidel. Nagu eelpool mainitud, hukkus Magalh\u00e3es aprillis 1521, kui p\u00e4rast Filipiinide Hispaania omaks kuulutamist proovis ta kohalikele peale suruda ristiusku. J\u00e4rgnenud konflikti k\u00e4igus tabas Magalh\u00e3esi m\u00fcrginool, mille tagaj\u00e4rjel ta hukkus.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Saksa kartograafi Sebastian M\u00fcnsteri Tabula Novarum Insularum aastast 1540 on \u00fcks esimesi kaarte, mis kujutab Vaikset ookeani ja Magalh\u00e3esi v\u00e4ina. Allikas: Wikimedia Commons.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Ekspeditsiooni viis l\u00f5puni Juan Sebasti\u00e1n Elcano, kes j\u00f5udis tagasi Sanl\u00facar de Barramedasse 6. septembril 1522. P\u00e4rast Magalh\u00e3esi surma oli viiest laevast alles j\u00e4\u00e4nud vaid lipulaev Victoria, mis j\u00f5udis koju k\u00f5igest 18 meeskonnaliikmega.<\/p>\n\n\n\n

Aastatel 1519\u20131522 toimunud \u00fcmbermaailmareisi, mille 500. aastap\u00e4eva on viimaste aastate jooksul mitmel pool suurejooneliselt t\u00e4histatud, peamiseks t\u00f5demuseks oli see, et Maa on \u00fcmmargune. Lisaks sellele nimetas Magalh\u00e3es Vaikse ookeani Vaikseks ookeanist just seet\u00f5ttu, et tema sealviibimise ajal valitses maailma suurimal ookeanil enamjaolt vaikne ilm. Magalh\u00e3esi v\u00e4in L\u00f5una-Ameerika tipus j\u00e4i aastasadadeks peamiseks teeks, miskaudu laevadega Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeanisse purjetati. Lisaks kinnitas Magalh\u00e3esi ekspeditsioon, et l\u00e4\u00e4ne suunas \u00fcmber maailma purjetades kaotatakse ajas \u00fcks p\u00e4ev, mist\u00f5ttu tekkis vajadus kuup\u00e4evaraja j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Flaami kartograafi ja geograafi Abraham Orteliuse Vaikse ookeani kaart aastast 1589, mille keskmes on kujutatud Magalh\u00e3esi laeva Victoria. Allikas: Wikimedia Commons.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u00dcmbermaailmareis, millest j\u00e4i j\u00e4rgi mitmeid kirjalikke allikaid, sai eeskujuks mitmele j\u00e4rgnevale ekspeditsioonile ning laiendas senist maailmapilti oluliselt, andes globaliseerumisele ja maadeavastustele uue t\u00f5uke ning avas eurooplastele Vaikse ookeani.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast hispaanlasi viisid oma \u00fcmbermaailmareisi l\u00e4bi ka inglased (1577\u20131580, Sir Francis Drake), hollandlased (1598\u20131601, Olivier van Noort), prantslased (1766\u20131769, Louis Antoine de Bougainville) ning venelased (1803\u20131806, Adam Johann von Krusenstern). K\u00f5ik need \u00fcmbermaailmareisid kandsid endaga ka teisi eesm\u00e4rke, nagu ka Magalh\u00e3esi oma.<\/p>\n\n\n\n

Eesti keeles saab Magalh\u00e3esist lugeda mitmest raamatust ning artiklist:<\/p>\n\n\n\n