{"id":29825,"date":"2022-09-02T08:02:54","date_gmt":"2022-09-02T06:02:54","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=29825"},"modified":"2022-09-02T08:17:03","modified_gmt":"2022-09-02T06:17:03","slug":"veealune-vaade-juminda-miinivaljale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/09\/02\/veealune-vaade-juminda-miinivaljale\/","title":{"rendered":"Veealune vaade Juminda miiniv\u00e4ljale"},"content":{"rendered":"\n

Vestlesime kogenud Eesti ja Soome sukeldujatega, kes on v\u00f5tnud s\u00fcdameasjaks 81 aasta eest Juminda poolsaare l\u00e4histel toimunud merelahingu tagaj\u00e4rgede uurimise. K\u00fcsimustele vastasid Immi Wallin ja Ivar Treffner. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
Immi Wallin, sukelduja ja Soome veealuste uuringute ettev\u00f5te SubZone juht<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Teil on \u00fcle 30 aasta kogemusi veealuste uuringute vallas. Kui paljud neist on seotud Baltimaade ja t\u00e4psemalt Eestiga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4nemeri on kujunenud peamiseks t\u00f6\u00f6paigaks. Siin viime vee all l\u00e4bi uuringuid nii arheoloogilistel eesm\u00e4rkidel kui ka meres teostatavate t\u00f6\u00f6de ettevalmistamiseks. N\u00e4iteks aitame hinnata veealuste s\u00fcvendust\u00f6\u00f6de, torude v\u00f5i kaablite paigaldamise ja ehitust\u00f6\u00f6de keskkonnam\u00f5ju. Eestiga seovad meid eelk\u00f5ige Muinsuskaitseameti uuringud. N\u00e4iteks oleme taganud nende teostamiseks vajalikku uurimislaeva ja k\u00fclgskaneerimise sonarit ning teinud sukeldumisi vee all toimuva dokumenteerimiseks ja laevavrakkide mudelite loomiseks. <\/p>\n\n\n\n

Koduses meres ja kaugemalgi maailmas teen ma ka palju vabatahtlikku t\u00f6\u00f6d. Tunnen suurt huvi merenduse ning uppunud laevade m\u00f6\u00f6daniku vastu, mist\u00f5ttu tegelen \u00fcsna s\u00fcstemaatiliselt vrakkide otsimise, dokumenteerimise ja tuvastamisega. Eestis v\u00f5tsin esimesena k\u00e4sile Soome reisilennuki Kaleva<\/em>otsinguid. N\u00f5ukogude v\u00e4ed tulistasid selle alla 14. juulil 1940 ja, kuna Soome tol ajal selle riigiga ei s\u00f5dinud, oli tegemist terroriaktiga. Otsisin vrakki  kuus suve ja seda lausa Ameerika \u00dchendriikide merev\u00e4e uurimislaeva Pathfinder<\/em>abil, kuid paraku pole veel seda siiani leidnud.<\/p>\n\n\n\n

Mis motiveeris uurima Juminda miinilahingu piirkonda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00fc\u00fcdes leida Kaleva<\/em> lennukit uurisin otsinguala ajalugu. Sellest selgus, et eba\u00f5nnestunud N\u00f5ukogude v\u00e4gede evakueerumine Tallinnast on j\u00e4tnud tohutult palju laevavrakke ja katastroofiliselt l\u00f5ppenud evakuatsiooni on v\u00e4ga v\u00e4he uuritud. Seep\u00e4rast niipea kui l\u00f5petasin Kaleva otsinguid v\u00f5tsin ma ette Juminda miiniv\u00e4ljal hukkunud vrakkide otsimise ja tuvastamise. Tegemist on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse s\u00fcndmusega meres\u00f5ja ajaloos.<\/p>\n\n\n\n

Mis tulemuse andsid esimesed uuringud omaaegsel miiniv\u00e4ljal? <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Laevavrakkide otsingud Juminda miiniv\u00e4ljal said alguse aastal 2006. Paraku tol ajal oli v\u00f5imalik vaid leiud kirja panna, et neid edaspidi uurida. <\/p>\n\n\n\n

Mida saite teada viimati?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige v\u00e4rskemad uuringud said teostatud m\u00f6\u00f6dunud aastal. Tuvastasime mitu N\u00f5ukogude v\u00e4gede evakueerimise ajal uppunud laevavrakki. Osa neist polnud varem tuvastatud ja m\u00f5nede kohta oli ekslik info. N\u00e4iteks sai leitud ja tuvastatud ristleja Jakov Sverdlov<\/em> vrakk. Samas aastate eest laevana Alev tuvastatud vrakk osutus hoopiski laevaks Leeni VT-503<\/em>. Seda kinnitas vrakil n\u00e4htud laevatehase plaat, millele on m\u00e4rgitud laeva ehitanud Suurbritannia tehase nimi ja ehitusaasta. Peagi sai kinnituse, et Alev<\/em> hukkus siiski Venemaa vetes. Samuti on vrakke, millele puhul oleme sukeldudes saanud kinnituse, et need on n\u00e4iteks Fugas klassi miinijahtijad, kuid nende nime on raske pakkuda \u2013 nad n\u00e4evad v\u00e4ga sarnased v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n

Iga leiuga suurenes nn lumepalliefekt: iga sukeldumisega tuvastasime aina rohkem vrakke. Niiviisi lisandusid eelmainitutele veel n\u00e4iteks transportlaevade Luga<\/em> ja Andrei \u017ddanov<\/em> vrakid. Loodetavasti saame l\u00e4hiaastatel alustatut j\u00e4tkata, et j\u00f5uda veel suuremale selgusele, mis katastroofilise evakuatsiooni ajal toimus. <\/p>\n\n\n\n

Kui v\u00f5tta kokku seniste uuringute tulemusi, siis millist lugu avab vee all n\u00e4htav?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcdseks on Juminda miiniv\u00e4ljal kindlalt tuvastatud 16 laeva vrakki. Minu t\u00f6\u00f6 seostub neist 11-ga. K\u00f5ik senised leiud k\u00f5nelevad kohutavast trag\u00f6\u00f6diast, mille p\u00f5hjustas eelk\u00f5ige hiljaks j\u00e4\u00e4nud otsus p\u00e4\u00e4sta inimesed \u2013 paljudel laevadel polnudki v\u00f5imalust kohale j\u00f5uda. Iga laevahukk oli erinev, kuid neid \u00fchendab see, et m\u00e4rga hauda l\u00e4ksid asjatult tuhanded ohvrid. <\/p>\n\n\n\n

Millises seisukorras on vrakid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See s\u00f5ltub paljuski sellest, milliseid kahjustusi laev miinile sattudes v\u00f5i \u00f5hur\u00fcnnakus sai. M\u00f5ned vrakid on nii heas seisukorras, et laevakere on peaaegu terve ja paljud detailid on endiselt n\u00e4htaval. Osa on plahvatuste tagaj\u00e4rjel t\u00e4ielikult h\u00e4vinenud. M\u00f5ned on pooleks, kuid siiski piisavalt heas seisukorras, et neid saab tuvastada. Vraki uppumiskoha p\u00f5hi on sageli kaetud rusudega, mis on p\u00e4rit plahvatanud laevadelt.<\/p>\n\n\n\n

Enamik laevavrakke on hauaks sadadele, m\u00f5nikord isegi tuhandetele inimestele ja nende s\u00e4ilmeid on endiselt n\u00e4ha. Samuti oleme n\u00e4inud loomi, n\u00e4iteks h\u00fclgeid, kes on vrakke katvatesse kalav\u00f5rkudesse kinni j\u00e4\u00e4nud. <\/p>\n\n\n\n

Austame vrakke kui s\u00f5jaohvrite viimset puhkepaika ja m\u00e4lestusm\u00e4rki v\u00e4givaldsest s\u00f5jaajast \u2013 vrakke ei puudutata ja inimohvreid ei j\u00e4\u00e4dvustata.<\/p>\n\n\n\n

Mis ohud praegu Jumindal miiniv\u00e4ljal peituvad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sukeldujate jaoks peitub oht eelk\u00f5ige sukeldumise s\u00fcgavuses (70\u2013110 meetrit), valguse puudumises, madalas temperatuuris ja sageli halvas n\u00e4htavuses. Miine sukeldujad ohuks ei pea, sest nad ei puuduta midagi ja tuukrilaev ei ankurdu kohapeal.<\/p>\n\n\n\n

Keskkonnale on ohtlikud need vrakid, mille k\u00fctusepaagis v\u00f5i osades on endiselt k\u00fctust. Tuleb t\u00f5deda, et enamikes vrakkides n\u00e4eme k\u00fctusepiisku pinnale kerkimas. Keskkonnale v\u00f5ib ohtlik olla ka laskemoon.<\/p>\n\n\n\n

Kust saab t\u00e4psemat infot seniste uuringute tulemustest?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Juminda miiniv\u00e4ljal tehtud uuringute tulemused olen edastanud Eesti Muinsuskaitseametile. Lisaks pean ettekandeid erinevatel mereajaloo, merearheoloogia ja sukeldumise teemalistel konverentsidel ning seminaridel.<\/p>\n\n\n\n

Kellega koost\u00f6\u00f6s olete uuringuid l\u00e4bi viinud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teen koost\u00f6\u00f6d kohalike organisatsioonidega: Eestis Muinsuskaitseametiga ning Soomes Muinsuskaitseameti ja S\u00f5jamuuseumiga. Meeskonda kuuluvad eelk\u00f5ige aastatepikkuste kogemustega Soome sukeldujad. Kaleva projekti ajal ja Juminda miinit\u00f5kete vrakkide otsimise esimestel aastatel aitasid mind ka paar Eesti sukeldujat. Muudel aegadel, kui mina Juminda piirkonnas olen olnud, on nad teiste meeskondadega mujal t\u00f6\u00f6tamas k\u00e4inud. Loodan, et tulevikus saame siiski taas koost\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.<\/p>\n\n\n\n

Viljakas on olnud paar aastat tagasi tehtud koost\u00f6\u00f6 \u00fche Venemaa sukeldujate meeskonnaga. Leidsime mitu vrakki ja suutsime ka p\u00e4ris paljud neist tuvastada. Paraku ei ole me selle meeskonnaga viimased paar aastat kokku puutunud ega plaani seda enam ka teha.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ivar Treffner, sukelduja ja Eesti Meremuuseumi merearheoloogia teadur<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Aasta 2006 alguses v\u00f5tsid minuga \u00fchendust Toivo Kallas ja Ants Vist. Toivo oli teinud \u00e4ra tohutu suure t\u00f6\u00f6 ja kogunud kokku m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse hulga materjali lennuki Kaleva <\/em>hukkumise kohta. Kogutud andmete p\u00f5hjal oli ta v\u00e4lja arvutanud oletuslikud alad, kuhu lennuk oleks v\u00f5inud kukkuda. Kuna tol ajal oli meil Eestis k\u00fcll v\u00f5imekus sukelduda nendesse s\u00fcgavustesse, mis Keri saare \u00fcmbruses on, kuid sonarit meil kasutada ei olnud, p\u00f6\u00f6rdusin Immi poole. Loomulikult oli Immi huvitatud projektis kaasal\u00f6\u00f6misest ja nii me suvel merele suundusimegi. Paraku peab aga tunnistama, et peale mitut aastat otsingut ei suutnud me siiski Kalevat<\/em> leida. Kuna aga sealsamas l\u00e4hedal oli Juminda miiniv\u00e4li, siis liikuski otsingute raskuskese edasi sealsetele vrakkidele. Esimesed vrakkide koordinaadid kontrollimiseks tulid sukelduja Meelis Voevodini k\u00e4est, mis osutusid \u00fcsnagi t\u00e4pseks. Edasi hakkasime juba s\u00fcstemaatiliselt ala l\u00e4bi uurima. T\u00f5si, t\u00e4nap\u00e4eval on otsingud palju t\u00e4psemad ja eelt\u00f6\u00f6d tehakse oluliselt rohkem, kuid tol ajal me ise ka alles \u00f5ppisime.<\/p>\n\n\n\n

\n