{"id":29696,"date":"2022-08-24T15:54:05","date_gmt":"2022-08-24T13:54:05","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=29696"},"modified":"2023-02-13T15:19:30","modified_gmt":"2023-02-13T13:19:30","slug":"tallinna-lahing-kahe-okupatsioonivoimu-vahel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/08\/24\/tallinna-lahing-kahe-okupatsioonivoimu-vahel\/","title":{"rendered":"Tallinna lahing kahe okupatsiooniv\u00f5imu vahel"},"content":{"rendered":"\n
Vastavalt Barbarossa plaanile, mille Natsi-Saksamaa t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja N\u00f5ukogude Liidu vallutamiseks, pidi Wehrmachti armeegrupp Nord liikuma l\u00e4bi Baltikumi, eesm\u00e4rgiks Leningradi vallutamine. Seej\u00e4rel pidanuks armeegrupp Nord liituma armeegruppidega S\u00fcd ja Mitte Moskva vallutamiseks. <\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti territoorium kuulus enne s\u00f5ja algust Balti (eri)s\u00f5jav\u00e4eringkonda. Merev\u00e4ge koordineeris Punalipuline Balti laevastik, millel olid ka oma lennu\u00fcksused. Balti laevastiku peabaas oli toodud 1940. aastal Kroonlinnast Tallinnasse. S\u00f5ja algusega seoses nimetati Balti eris\u00f5jav\u00e4eringkond \u00fcmber Looderindeks.<\/p>\n\n\n\n
S\u00f5jaseisukorraga antud v\u00f5imu teostasid Eestis Punalipulise Balti laevastiku s\u00f5jan\u00f5ukogu ja Looderinde s\u00f5jan\u00f5ukogu: esimene saartel, sadamate ja merev\u00e4ebaaside alal, sh Tallinnas, teine \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestis. Punalipulise Balti laevastiku \u00fclemjuhatajaks oli viitseadmiral Vladimir Tributs, kes oli \u00fchtlasi Tallinna baasi \u00fclem. <\/p>\n\n\n\n
S\u00f5ja esimestest p\u00e4evadest alates liikusid Saksa v\u00e4ed Baltikumis hoogsalt p\u00f5hja poole. 24. juunil h\u00f5ivati Kaunas ja Vilnius, 26. juunil Daugavpils, 1. juulil Riia. N\u00f5ukogude v\u00e4ed taganesid Eesti territooriumile. 27. juunist 1. juulini evakueeriti Balti s\u00f5jalaevastiku p\u00f5hij\u00f5ud Tallinnasse. 8. juulil h\u00f5ivasid sakslased P\u00e4rnu ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Viljandi. 9. juuli \u00f5htuks paiknes rinne P\u00e4rnu-Tartu-Emaj\u00f5e liinil. 22. juulil andis Hitler korralduse: \u201eVaenlase j\u00f5ud, mis veel tegutsevad Eestis, tuleb h\u00e4vitada. On h\u00e4datarvilik mitte lasta neil lahkuda laevadel ega murda l\u00e4bi Narva kaudu Leningradi suunal.\u201c <\/em> <\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n
Punalipulise Balti laevastiku s\u00f5jan\u00f5ukogu otsustas 15. juulil 1941 alustada ettevalmistusi Tallinna kaitsmiseks. L\u00e4henemisteed Tallinnale olid kindlustatud kaitseliiniga, mis paiknes 9-12 km kaugusel linnast. Kindlustust\u00f6\u00f6dele saadeti tuhandeid tallinlasi. Rajati ka linnasiseseid kindlustusi. Linna kaitsjatele pidid tulej\u00f5udu lisama s\u00f5jalaevad, mis man\u00f6\u00f6verdasid Tallinna lahel ja sadamas.<\/p>\n\n\n\n
16. augustil vallutasid sakslased Narva. N\u00f5ukogude v\u00e4ed, mis asusid Tallinnas ja selle \u00fcmbruses ning L\u00e4\u00e4ne-Eesti saartel, osutusid \u00e4ral\u00f5igatuks \u201esuurest maast\u201c, st N\u00f5ukogude v\u00e4gedest Venemaal. Tallinn oli sakslaste piiramisr\u00f5ngas: mere kaldal Tallinnast idas paiknes 254. jalav\u00e4ediviis, Tallinnast kagus 61. jalav\u00e4ediviis ja Tallinnast l\u00f5unas 217. jalav\u00e4ediviis. <\/p>\n\n\n\n
Tallinna kaitse juhiks m\u00e4\u00e4rati Punalipulise Balti laevastiku juhataja viitseadmiral Vladimir Tributs. Tallinna kaitsjaid oli \u00fcle 20 000: mitmed laskurdiviisid, suurt\u00fckiv\u00e4e\u00fcksused, lisaks Eestist ja L\u00e4tist v\u00e4rvatud h\u00e4vituspataljonlased. Suurem osa Tallinna kaitsjaid olid merev\u00e4elased. Neid saadeti Tallinnat kaitsma ka maarindele. Merelt kaitsesid Tallinna s\u00f5jalaevad.<\/p>\n\n\n\n
20. augustil algas lahing Tallinna p\u00e4rast. Saksa v\u00e4ed tungisid peale idast, l\u00f5unast ja edelast. 23. augustil l\u00e4henesid Saksa diviisid Tallinna kaitseliinile, kaitsjad kandsid suuri kaotusi. 25. augustil esitas Balti s\u00f5jalaevastiku s\u00f5jan\u00f5ukogu liige diviisikomissar N. K. Smirnov N\u00f5ukogude s\u00f5jalaevastiku juhtkonnale ettekande raskustest Tallinna kaitsmisel: relvastuse v\u00e4hesus, s\u00f5durite v\u00e4simus, puudus komand\u00f6ridest laevastikus, kohaliku elanikkonna halb suhtumine s\u00f5jav\u00e4elastesse, \u201ekaitseliitlaste\u201c tegevuse aktiveerumine, eesti rahvamiilitsa meeleolude muutumine ja kohalike v\u00f5imude abitus sellega v\u00f5itlemisel.<\/p>\n\n\n\n
Sakslased hakkasid suurt\u00fckkidest tulistama reidil seisvaid N\u00f5ukogude s\u00f5jalaevu. N\u00f5ukogude v\u00e4gedel polnud mingit v\u00f5imalust maismaa kaudu v\u00f5i piki rannikut ida poole l\u00e4bi murda. Hakati tegema ettevalmistusi evakueerumiseks laevadel. 26. augusti varahommikul palus Loodesuuna s\u00f5jan\u00f5ukogu N\u00f5ukogude armee \u00fclemjuhatuselt luba lahkuda meritsi Tallinnast Kroonlinna. M\u00f5ne tunni p\u00e4rast saadi Stalini ja Molotovi allkirjadega luba Tallinn maha j\u00e4tta. Hommikul kell 11 andis Loodesuuna s\u00f5jan\u00f5ukogu Balti laevastiku s\u00f5jan\u00f5ukogule korralduse Tallinnast lahkumiseks. Ettevalmistuste tegemiseks j\u00e4i aega kaks p\u00e4eva \u2013 Balti laevastiku s\u00f5jan\u00f5ukogu hinnangul poleks olnud v\u00f5imalik vaenlast kauem kinni pidada. Neile j\u00e4rgnesid traagilised s\u00fcndmused, mida t\u00e4nap\u00e4eval meenutame Juminda meretrag\u00f6\u00f6diana.<\/p>\n\n\n\n
Juminda meretrag\u00f6\u00f6diast leiab rohkem infot<\/strong><\/p>\n\n\n\n
K\u00f5nealustest s\u00fcndmustest Eesti vetes r\u00e4\u00e4gib n\u00e4itus \u201cP\u00f5rgu L\u00e4\u00e4nemerel. Juminda meretrag\u00f6\u00f6dia 1941\u201c, mida saate k\u00fclastada Lennusadamas 15. jaanuarini 2023. T\u00e4psema info leiate SIIT<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<\/figure>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/08\/alumine-pilt-700x322.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n