Varasemates Juminda miinilahingu teemalistest postitustes oleme muuhulgas maininud ka seda, et laevade liikumine ning nende hukkumine 1941. aasta suvel ei leidnud aset vaid augusti viimastel p\u00e4evadel. Ilmselt tuntuim enne 28.-29. augustil toimunud Tallinna evakuatsiooni teele asunud alus, mis sihtkohta ei j\u00f5udnud, oli kaubaaurik \u201eEestirand\u201c. \u0160otimaal Dumbartonis A. McMillan & Son laevatehases 1910. aastal ehitatud laev sai 24. augustil 1941 Prangli l\u00e4histel lennukipommi tabamuse ja hukkus. Tol ajal oli see Eesti suurim laev. Erinevatel andmetel viibis laeva pardal 3500\u20134800 inimest.<\/p>\n\n\n\n \u201eEestiranna\u201c laevamudel, mida saab n\u00e4ha Paksus Margareetas. Allikas: Eesti Meremuuseumi kogud.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kapten Boris Nelke<\/strong> hinnangul oli \u201eEestiranna\u201c pardal umbes 3800 inimest, valdavalt mobiliseeritut, kellest 3247 j\u00f5udis eluga Pranglile. Saare randa uhutud 44 surnukeha maeti Prangli saarele. Paljud \u00fcle parda h\u00fcpanud korjati peale teistele Kroonlinna suundunud laevadele. Peale inimeste olla laeva pardal olnud ka Eesti Kunstimuuseumi kogust hulgaliselt teoseid, mis olid m\u00e4\u00e4ratud evakueerimisele Leningradi. Selle kunstikogu saatus on t\u00e4naseni teadmata. 1946. aastal t\u00f5steti vrakk \u00fcles ja pukseeriti Paljassaarde, kus see paari aasta jooksul vanarauaks l\u00f5igati.<\/p>\n\n\n\n Hospidalilaeva \u201eSibir\u201c pardal elas meretrag\u00f6\u00f6dia \u00fcle ka Georg Ots<\/strong><\/p>\n\n\n\n Teiseks suuremaks hukkunud laevaks, millel oli samuti palju mobiliseeritud eestlasi, oli transpordilaev \u201eSibir\u201c, mis asus Tallinnast teele 18. augustil k\u00fcmnekonna laevaga konvois. V\u00e4idetakse, et viimaseks reisiks oli laev markeeritud Punase Risti m\u00e4rkidega, kuna t\u00e4itis hospidalilaeva funktsioone. Juminda miiniv\u00e4li \u00f5nnestus laevadel tervena l\u00e4bida, kuid Suursaare l\u00e4hedal sai \u201eSibir\u201c Saksa lennukitelt pommitabamuse. Laev k\u00fcll ei uppunud kohe, kuid tekkinud paanikas h\u00fcppasid paljud \u00fcle parda, samuti sai palju pardal olnud haavatuid hukka tulekahjus. Praegustel andmetel viibis laeva pardal 890 haavatuid ja 410 tsiviilelanikku, kellest eluga p\u00e4\u00e4ses vastavalt umbes 600 ja 300 inimest.<\/p>\n\n\n\n Tuntuim eestlasest mobiliseeritud \u201eSibiri\u201c pardal oli kahtlemata laulja Georg Ots<\/strong>. Teatud side on antud laeva ja Georg Otsaga ka meie muuseumi sadamas seisval j\u00e4\u00e4l\u00f5hkujal \u201eSuur T\u00f5ll\u201c \u2013 nimelt \u201ekehastub\u201c ta Georg Otsast k\u00f5neleva filmi \u201eGeorg\u201c (2007) algul \u201eSibiriks\u201c. Filmi tegijad on sealjuures ka v\u00e4ga t\u00e4helepanelikult j\u00e4\u00e4dvustanud paljude mobiliseeritute jt laevadele asunute m\u00e4lestustest l\u00e4bi jooksva detaili \u2013 jalgratta sisekummi, millest loodeti abi saada laeva v\u00f5imalikul uppumisel.<\/p>\n\n\n\n \u201eSibiri\u201c pardal olnud mobiliseeritute seas oli ka laulja Georg Ots. Allikas: Eesti Meremuuseumi kogu.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Jalgratta sisekummi mainib oma m\u00e4lestustes ka \u201eSibiri\u201c pardal olnud Heino Niidas<\/strong>, kes jagas oma meenutusi intervjuus Vallo Kelmsaarele<\/strong>. Toona 18-aastane olnud Niidas k\u00f5neleb \u201eSibirilt\u201c p\u00e4\u00e4semisest:<\/p>\n\n\n\n \u201e\u00dcks pomm kukkus laeva maha, \u00fcks kukkus laeva keskele ja kolmas lendas \u00fcle. Kui esimene pomm laeva tabas, siis laev v\u00f5patas ja hakkas v\u00e4lja tulema valget suitsu. No ja siis l\u00e4ks paanika lahti, hakati p\u00e4\u00e4stepaati alla laskma. Mina ronisin ka \u00fchte p\u00e4\u00e4stepaati. No mina tean, kuidas madrused ei tundnud seda asja. Madrused hakkasid paati alla laskma ja nii \u00f5nnetult, et \u00fcks ots ees – j\u00f5udis veepiirile ja j\u00e4rsku p\u00e4ra j\u00e4i \u00fcles, nina l\u00e4ks vette ning kohe pooleldi vett t\u00e4is.<\/em><\/p>\n\n\n\n Ma siis vaatasin, et mis n\u00fc\u00fcd teha, poolest saadik on paat vee sees, sellega enam midagi teha pole. V\u00f5tsin siis pintsaku seljast ja kingad \u00e4ra ja lasin ennast vette ujuma. Aga kuhu ma ujun niimoodi. Aga seal laeva \u00fcmber igasugust prahti ujus veepinnal, mida visati \u00fclevalt alla: laudu, planku, kaste.<\/em><\/p>\n\n\n\n \u00dcks mees ujub minu k\u00f5rval. Vot niisugused momendid j\u00e4\u00e4vad meelde, uhub minu k\u00f5rval jalgratta lohv t\u00e4ispuhutult \u00fcmber kere. Mina v\u00f5tsin ka sellest \u00fche k\u00e4ega kinni, aga siis m\u00f5tlesin, et see hoia \u00fchtegi meest veepinnal, mis ta siis kahe mehega teeb? Lasin sellest lahti ja siis \u00fche lauat\u00fcki k\u00fclje alla, niimoodi natuke julgem. Ujusin eemale ja tuli \u00fcks kolme meetrine plank, sain selle rinna alla. No siis oli t\u00e4itsa julge olla, see kandist tugevasti. Natukese aja p\u00e4rast \u00fcks teine mees tuli teise otsa peale, siis olime kahekesi seal.<\/em><\/p>\n\n\n\n Tuul oli, laine oli, katsusime ikka hoida n\u00e4gu vasta lainet, mitte kukalt. Sest kui n\u00e4gu oli vastu lainet, siis hoidsid hinge kinni kui laine tuli. Aga \u00fctleme nii, et ikka r\u00fc\u00fcpasime merevett sisse ka. K\u00f5ige hullem oli, et vesi oli k\u00fclm juba. Tuli kallale ja mis k\u00f5ige hullem \u2013 j\u00f5ud kadus \u00e4ra, k\u00fclma t\u00f5ttu ei j\u00f5udnud end enam kinni hoida.<\/em><\/p>\n\n\n\n Seal oli kaks traalerit, mis miine ennem traalisid ja siis kiirkaatrid, kolm-neli, mis saatsid meie laevu \u2013 \u201eSibir\u201c ja \u201eUral\u201c, mis olid m\u00f5lemad haavatuid t\u00e4is. Ja siis ma vaatan, et juba kaks kaatrit ei ulatunud meieni ja kolmas kaater, mis k\u00f5ige kaugemal oli \u2013 kui see meist ka n\u00fc\u00fcd m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb, siis on meiega k\u00f5ik. Ometigi j\u00f5udis see meie l\u00e4hedale ja sealt ulatas \u00fcks madrus mulle ridva, et \u201ev\u00f5ta kinni\u201c. V\u00f5tan kinni \u2013 k\u00e4si ei hoia ritva. K\u00fclm oli niiv\u00f5rd m\u00f5junud juba lihastes, et ei hoia (kinni). Siis viskasid k\u00f6ie ja l\u00f5in hambad k\u00f6ie sisse, hambad olid k\u00f5ige tugevamad ja niimoodi t\u00f5mmati mind sinna pardale. Kui juba parda ligidale sain, siis v\u00f5tsid k\u00e4est kinni, t\u00f5mbasid kaatri pardale. Ega ma p\u00fcsti ei j\u00f5udnud t\u00f5usta, k\u00e4pukil l\u00e4ksin kajuti luugi juurde ja hakkasin trepist alla end laskma. Jalad sain alla lasta ja olin kolaki all maas, k\u00e4ed enam kinni ei pidanud, k\u00fclm oli oma t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teinud.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n Juminda meretrag\u00f6\u00f6diast leiab rohkem infot<\/strong><\/p>\n\n\n\n K\u00f5nealustest s\u00fcndmustest Eesti vetes r\u00e4\u00e4gib n\u00e4itus \u201cP\u00f5rgu L\u00e4\u00e4nemerel. Juminda meretrag\u00f6\u00f6dia 1941\u201c, mida saate k\u00fclastada Lennusadamas 15. jaanuarini 2023. T\u00e4psema info leiate sellel lingil<\/a>.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/08\/pilt-1-17-08-2022-700x352.png\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/08\/pilt-2-17-08-2022-700x954.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/08\/tunnuspilt-17-08-2022-700x394.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n