2024. aastal taas Tallinnasse j\u00f5udvat purje\u00f5ppe avamereregati korraldamist alustati 1956. aastal, mil ajaloolistel purjelaevadel seilati Torbayst, Suurbritanniast Lissaboni, Portugali.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Avamerev\u00f5idus\u00f5iduga sooviti hoida elus ja s\u00e4ilitada ajaloolisi purjelaevu ning meretraditsioone. Kohustuslikus korras pidi v\u00e4hemalt pool meeskonnast olema 16\u201325 aastased noored, kes saavad regatil purjetades v\u00f5imaluse omandada nii mere- kui purjetamiskogemust ning elutarkust ja oskusi meeskonnat\u00f6\u00f6ks. <\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Algselt toimus regatt kord kahe aasta jooksul ning kandis nime Operatsioon Puri. Perioodil 1973\u20132003 korraldati regatti igaaastaselt. Toona oli v\u00f5istluse nimeks peasponsori j\u00e4rgi Cutty Sark Tall Ships Race. 1992. aastal v\u00e4isas Tall Ships Races laevastik ka Tallinna.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
The Tall Ships Races on maailma suurim purje\u00f5ppelaevade regatt, mis meelitab igal aastal sadamaisse purjekaid uudistama sadu tuhandeid inimesi. Regati laevastik koosneb suurtest purjelaevadest, ajaloolistest purjekatest ning kaasaegsetest ookeanijahtidest. Igal aastal on suure laevastiku koosseis erinev, s\u00f5ltudes tihti ka n\u00e4iteks regatti v\u00f5\u00f5rustavate sadamate asukohast. Regatt koosneb 2-3 avamere v\u00f5idus\u00f5idust, kus selgitatakse v\u00e4lja laevastiku 3 kiiremat purjekat.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Regatil osaleb iga-aastaselt pea 10 000 noort 30-40 riigist. 15-25-aastased noored valitakse oma kodumaal v\u00e4lja sadade soovijate seast ning nii m\u00f5nigi neist teeb sel regatil alles oma elu esimest meres\u00f5itu. The Tall Ships Races \u00f5pperegatil osalemine annab noortele kogemused meeskonnat\u00f6\u00f6ks, paneb proovile uutes ja \u00fcllatuslikes oludes ning viib seiklustesse, kust saab oskused ja s\u00f5brad terveks eluks.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
The Tall Ships Races oli 2007. aastal nomineeritud ka Nobeli Rahupreemia kandidaadiks.*<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
The Tall Ships Races ja Eesti<\/strong><\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Viimase 40 aasta jooksul on The Tall Ships Races regattidest regulaarselt osa v\u00f5tnud ka mitu v\u00e4iksemat Eesti purjejahti, mis on koju toonud hulgaliselt auhinnalisi kohti. Esimene selliseks oli purjejaht Linda, mis 1982. aastal seilas kapten Tiit N\u00f5u juhtimisel, saades C-klassis v\u00f5idus\u00f5idul Vigost Southamptonisse 3. koha. Ka 1988. aastal saavutas Linda auhinnalise koha, v\u00f5ites kapten Riho Printsi juhtimisel v\u00f5idus\u00f5idu Karlskronast Helsingisse.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
1980. aastate keskpaigast alates saavutas TSR-il auhinnalisi kohti purjejaht Tormilind kapten Tiit N\u00f5u juhtimisel, varsti lisandus talle ka Vesta \u2013 m\u00f5lemad olid Poolas ehitatud Cetus-t\u00fc\u00fcpi moodsad ja kiired avamerejahid. Tormilind oli selle seeria seitsmes laev, saades oma nime \u00fche Eesti kuulsaima purjelaeva j\u00e4rgi. Just Cetus-t\u00fc\u00fcpi jaht oli maailmas esimene jaht, mis l\u00e4bis \u00f6\u00f6p\u00e4evas \u00fcle 200 meremiili. Tormilind j\u00f5udis Eestisse 1983. aastal Eesti Merelaevanduse tellimusel, Vesta 1985. aastal Eesti Energia initsiatiivil, esindades Kalevi Jahtklubi. Kahest s\u00f5sarjahist kujunesid j\u00e4rgnevatel aastatel Tallinna lahel toimuvatel seeriav\u00f5istlustel ja suurematel s\u00f5itudel p\u00f5hikonkurendid.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Aastatel 1984\u20131991 v\u00f5ttis Tormilind osa Cutty Sark Tall Ships\u2019 Races purjeregattidest, v\u00f5ites mitmel aastal auhinnalisi kohti. 1985. aastal v\u00f5ideti Bremerhaveni\u2013Londoni s\u00f5it, misj\u00e4rel k\u00fclastas jahti ka regati patroon prints Philip. Ka 1986. aastal v\u00f5ideti absoluutarvestuses ja oma klassis Larvik-G\u00f6teborgi s\u00f5it. Stardi andis Norra kuningas, auhinna andis G\u00f6teborgis \u00fcle Rootsi prints Bertil. Taani prints Henrik autasustas Tormilinnu meeskonda 1987. aastal p\u00e4rast auhinnalisele kohale tulekut. <\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgnevatel aastatel v\u00f5ideti omas klassis mitu auhinnalist kohta ning auhindu v\u00f5eti muuhulgas vastu ka Saksamaa Liitvabariigi presidendilt, samuti v\u00f5ideti mitu korda Bremerhaveni regatt \u2013 P\u00f5hjamere trofee. Just Tormilinnu saavutused m\u00e4ngisid olulist rolli Cutty Sark Tall Ships Races\u2019 regati tulekul Tallinna 1992. aastal. <\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Purjejaht Vesta v\u00f5istles kapten Margus Zahharovi juhtimisel 1992. aastal The Tall Ships Races purje\u00f5ppelaevastiku koosseisus, olles esimene ametlikult Eesti lippu kandev jaht sellel rahvusvahelisel regatil. Vesta saavutas sel aasta auhinnalise koha v\u00e4ga tormisel v\u00f5idus\u00f5idul Tallinnast Gdyniasse. Muuhulgas oli Vesta edukas mitmetel muudel v\u00e4iksematel regattidel.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
STA Estonia egiidi all on alates 2011. aastast osalenud The Tall Ships Races avamereregattidel ka purjejaht St. Iv, mille s\u00f5itude ajalugu ulatub juba 1990. aastate keskpaika. Eesti lipu all seilava purje\u00f5ppejahi St. Iv kapten Margus Zahharov ja p\u00f5himeeskond on viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul osalenud Eesti meeskonnaga The Tall Ships Races regattidel P\u00f5hjamerel, L\u00e4\u00e4nemerel, Atlandi ookeanil. <\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
St. Iv on Conrad 1200 GT, mis ehitati kaugs\u00f5itudeks 1990. aastal Joseph Conradi purjelaevatehases Poolas. Esimest korda v\u00f5istles St. Iv The Cutty Sark Tall Ships Races avamereregatil 1993. aastal ning saavutas esikoha oma v\u00f5istlusklassis. J\u00e4rgnevate aastate jooksul toodi koju mitmeid poodiumikohti P\u00f5hjamerel, Atlandil ja L\u00e4\u00e4nemerel toimunud regattidelt. Nii v\u00f5itis St. Iv 2011. aastal The Tall Ships Races regati v\u00f5idus\u00f5itudel kolmanda, teise ja esimese koha ning k\u00f5ikide v\u00f5idus\u00f5itude kokkuv\u00f5ttes \u00fcldv\u00f5idu ning t\u00f5i Eestisse The Tall Ships Races regattide C klassi \u00fcldv\u00f5idu karika Angela Cup-i. P\u00e4rast Atlandi ookeanil ja P\u00f5hjamerel toimunud regatti v\u00f5itis St. Iv koduteel ka L\u00e4\u00e4nemerel toimunud The Culture 2011 Tall Ships Regatta esimesel v\u00f5idus\u00f5idu Klaipedast Euroopa Kultuuripealinna Turusse.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
2012. aastal viis The Tall Ships Races v\u00f5istlejad seekord Atlandi ookeanile ning Eestimaa noored purjetasid Tallinnast L\u00f5una-Hispaaniasse ja tagasi koju. V\u00f5isteldi k\u00f5igil kolmel The Tall Ships Races regati v\u00f5idus\u00f5idul ning saavutati k\u00f5igil kolmel etapil teine koht. Samuti v\u00f5isteldi The Irish Sea Tall Ships Races v\u00f5istlusel, kus St. Iv sai kolmanda koha. Dublinis valis The Tall Ships Races laevastik Eesti purje\u00f5ppejahi St. Iv meeskonna 2012. aasta k\u00f5ige s\u00f5bralikumaks ja abivalmimaks meeskonnaks kogu laevastikus ja St. Ivi meeskonnale anti \u00fcle The Friendship Trophy. T\u00e4nase p\u00e4eva seisuga kuulub St. Iv nende k\u00fcmne purjeka hulka kogu maailmast, kellele on l\u00e4bi aegade see autasu osaks saanud. Regati ajal saab selle vaid \u00fcks purjekas ning tavaliselt on selleks suur purjelaev. Jahtidele on see au saanud osaks vaid neljal korral. 2013. aastal oli St. Ivi meeskond taaskord poodiumil L\u00e4\u00e4nemerel peetud The Tall Ships Races \u00f5ppepurjekate avamereregatil saavutades teise koha ning 2014. aastal v\u00f5itis St. Iv The Tall Ships Races 2014 regatil P\u00f5hjamerel \u00fcldv\u00f5idu oma v\u00f5istlusklassis.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Samuti on Eesti jahtidest osalenud Tall Ships Races regattidel Grenada 1993. aastal ja Marta 2013. aastal. Viimasel ajal on osalenud TSR-l ka Mereakadeemia jaht Tuulelind. 2021. aastal pidi TSR stardis olema kolm Eesti purjejahti \u2013 St. Iv, Vesta ja Linda, kuid kahjuks j\u00e4i regatt pandeemiast tingituna toimumata. Vesta oli ainuke Eesti alus, mis asendusregatil The Baltic Regatta k\u00f5ikidel etappidel osales, tulles Klaipeda-Szczecini etapil kolmandana \u00fcle fini\u0161ijoone, kuigi ajaparandusfaktori t\u00f5ttu poodiumile ei p\u00e4\u00e4setud. J\u00e4rgmine katse The Tall Ships Races Eestis korraldada tuleb 2024. aastal, kui regatt peaks \u00fcle 32 aasta taas Tallinnasse j\u00f5udma.<\/em><\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/07\/mm_3892_1d-700x1139.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/07\/mm_3895_41d_dt001-700x497.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/07\/screenshot-2022-07-29-at-23.00.33-700x501.png\")
![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/07\/tk_neg_021-700x456.jpg\")