{"id":29366,"date":"2022-07-13T14:25:06","date_gmt":"2022-07-13T12:25:06","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=29366"},"modified":"2023-02-13T15:17:41","modified_gmt":"2023-02-13T13:17:41","slug":"meremiinid-eesti-vetes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/07\/13\/meremiinid-eesti-vetes\/","title":{"rendered":"Meremiinid Eesti vetes"},"content":{"rendered":"\n

Maailma merev\u00e4ed on veealuseid l\u00f5hkekehasid kasutanud juba sajandeid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meremiinidele omast t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tet rakendati alates 16. sajandi algusest, mil hollandlased kasutasid triivivaid l\u00f5hkekehasid (p\u00fcssirohuga t\u00e4idetud anumaid) vaenlase laevade uputamiseks. Esmakordselt kasutati meres\u00f5janduses triiviva meremiini p\u00f5him\u00f5tet 1585. aastal itaallasest s\u00f5jav\u00e4einseneri Frederico Gianibelli poolt Antwerpenis silla h\u00e4vitamisel. J\u00e4rgnevalt arendati allveerelvastust t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt edasi 19. sajandil, mil insenerid konstrueerisid mitmesuguseid eksperimentaalmiine. Laialdast kasutust leidsid meremiinid n\u00e4iteks Ameerika Kodus\u00f5jas (1861-1865) ja Vene-Jaapani s\u00f5jas (1904-1905), kus neid rakendati efektiivselt sadamate kaitseks. T\u00f6\u00f6kindlate meremiinide tehnoloogia \u00fches nende massilise tootmisega arendati v\u00e4lja alles 20. sajandi alguseks.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmiseks suurema muutuste perioodiks kujunes Esimene Maailmas\u00f5da (1914-1918), kus edendati meremiinide kasutamise meetodeid ning \u00fchtlasi nende likvideerimiseks mehaaniline miinitraalimise tehnika. Selleks otstarbeks v\u00f5eti kasutusele t\u00e4iesti uus s\u00f5jalaevat\u00fc\u00fcp ehk miinitraaler. N\u00e4iteks ainu\u00fcksi Eesti vetes veesati s\u00f5ja jooksul kuni 38 000 meremiini ja nendele miiniv\u00e4ljadele s\u00f5ites hukkus \u00fcle 100 laeva. Kahe maailmas\u00f5ja vahelisel perioodil ei toimunud meremiinide arengus suuremaid muutusi ning alles Teises maailmas\u00f5jas (1939-1945) arendati v\u00e4lja p\u00f5hjamiinid \u00fches akustiliste ja magneetiliste sensoritega. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Meremiin on \u00fcheks levinumaks allveerelvastuseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meremiiniks nimetatakse l\u00f5hkekeha, mis on veeskamise tulemusena paigutatud veekeskkonda ning seej\u00e4rel j\u00e4etud ooteseisundisse. Sellise allveerelvastuse eesm\u00e4rgiks oli ja on t\u00e4nap\u00e4evalgi vastase laevade h\u00e4vitamine v\u00f5i nende liikumise takistamine kindlatel merealadel. V\u00f5rreldes teiste meres\u00f5jas kasutatud vahenditega eristub meremiin eelk\u00f5ige sellep\u00e4rast, et tema poolt p\u00f5hjustatud efekt ei ole koheselt n\u00e4htav ega m\u00f5\u00f5detav. Meremiini n\u00e4ol on tegemist allveerelvastusega, mis ootab kannatlikult vastase peal- v\u00f5i allveelaevade saabumist enda l\u00e4hedusse ning toimemehhanism aktiviseerub alles f\u00fc\u00fcsilisel kokkupuutel.<\/p>\n\n\n\n

Kontaktmiinid koosnevad tavaliselt \u00fcmarast v\u00f5i silindri kujulisest miinikerest, mille k\u00fclge on kruvitud miinisarved ehk n\u00f6 Hertzi-sarved. Miinikere k\u00fclge on vaieri (terasest kaabli) abil kinnitatud miiniankur, mis v\u00e4listab miini kontrollimatu triivimise. Merep\u00f5hja vajunud ankur v\u00f5imaldas vaieri abil veemassis positiivse ujuvusega meremiinil kerkida veepinna vahetusse l\u00e4hedusse. Tavaliselt varieerus 20. sajandi esimese poole kontaktmiini kogukaal 500-1000 kg, kere l\u00e4bim\u00f5\u00f5t 0,8-0,9 m, k\u00f5rgus koos ankruga 0,9-1,9 m ja l\u00f5hkelaeng 100-150 kg trot\u00fc\u00fcli.<\/p>\n\n\n\n

Miini l\u00f5hkelaengu k\u00e4ivitajateks ehk n\u00f6 l\u00fclititeks olid meremiinide sarved, mis \u00fcldjuhul sisaldasid endas elektrol\u00fc\u00fcdiga t\u00e4idetud klaasampulle. Selliseid miine nimetati elektrilisteks miinideks, kus plahvatus kutsusti esile elavh\u00f5beda laengu l\u00f5hkamisega elektrivoolu abil. Vastavalt miini ehitusele kasutati plahvatuse saavutamiseks veel j\u00e4rgnevaid meetodeid: mehaanilist (l\u00f6\u00f6kn\u00f5ela abil) ja keemiliselt (keemilise reaktsiooni esile kutsumisega). Kuna meremiine oli visuaalselt raske fikseerida, v\u00f5isid nad n\u00e4htamatult veepinna all ooteseisundis olla kuni mitu aastat. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Miinis\u00f5jandus on \u00fcks meres\u00f5janduse valdkondadest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud mererelvastusega oli meremiinide n\u00e4ol tegemist suhteliselt odava relvat\u00fc\u00fcbiga, mida said endale lubada nii suurriikide, kuid ka v\u00e4ikeriikide merev\u00e4ed. Samas aga arenes meremiinist 20. sajandi jooksul meres\u00f5janduse \u00fcks ohtlikumaid relvasid, hakates etendama olulist rolli meres\u00f5janduses. Tema mitmekesisus seisnes lisaks odavusele veel selles, et miine sai vastavalt vajadusele kasutada kaitse- ja r\u00fcndeotstarbeliselt.<\/p>\n\n\n\n

Meremiinide veeskamine \u00fches miinit\u00f5rjega (traalimine ja otsimine) kuulub \u00fchte meres\u00f5janduse spetsiifilisse valdkonda, milleks on miinis\u00f5jandus. Miinis\u00f5da h\u00f5lmab endast meremiinide kasutamist strateegiliselt, operatiivselt ja taktikaliselt. Tavaliselt ei veesatud miine \u00fcksikult, vaid ulatuslike miiniv\u00e4ljadena. Nende suurus, miinide vahemikud teineteisest \u00fches nende fikseeritud s\u00fcgavusega s\u00f5ltus omakorda riikide s\u00f5jalis-strateegilistest eesm\u00e4rkidest, geograafilistest erip\u00e4radest, potentsiaalse vastase liikumissuundadest ja tema v\u00f5imekusest. Miiniv\u00e4ljad jagunevad omakorda kolmeks: <\/p>\n\n\n\n