Friedrich Benjamin von L\u00fctke (1797\u20121882) oli saksa p\u00e4ritolu Vene meres\u00f5itja, admiral, geograaf, Tallinna s\u00f5jakuberner ja Avanduse m\u00f5isaomanik Virumaal. Ta oli Vene geograafia seltsi \u00fcks asutajaid ja Peterburi teaduste akadeemia president. L\u00fctke osales mitmel Vene impeeriumi avastusretkel, tehes ka olulisi geograafilisi avastusi. Muuhulgas juhtis ta ekspeditsiooni Novaja Zemljale, mida on peetud \u00fcheks esimeseks teaduslikuks ekspeditsiooniks piirkonnas.<\/p>\n\n\n\n L\u00fctke Kroonlinna s\u00f5jakubernerina, 1850. aastad. Wikimedia Commons<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n L\u00fctke s\u00fcndis Peterburis ja kasvas \u00fcles vaeslapsena. P\u00e4rast isa surma sugulaste hoole all elanud L\u00fctke astus 1812. aastal, kui Napoleon tungis Venemaale, vabatahtlikult merev\u00e4kke ning osales 1813. aastal ka lahingutes Danzigi (Gdanski) all. Kuna ta paistis seal silma, autasustati teda Anna neljanda j\u00e4rgu ordeniga. Seej\u00e4rel osales ta koos oma Ferdinand von Wrangelliga aastatel 1817\u20131819 luubil Kamt\u0161atka Vene maadeavastaja Vassili Golovnini \u00fcmbermaailmareisil, mis m\u00f5jutas tugevalt tema edasist karj\u00e4\u00e4ri. Wrangelliga, kes paistis samuti silma Arktika uurimisel, sidus L\u00fctket edaspidi eluaegne s\u00f5prus.<\/p>\n\n\n\n Novaja Zemlja ekspeditsioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n Vene admiraliteet teadis 19. sajandi algul v\u00e4ga v\u00e4he Vene impeeriumi p\u00f5hjaalade f\u00fc\u00fcsilisest geograafiast. \u00dcks selliseid piirkondi oli Novaja Zemlja ning selle l\u00e4hi\u00fcmbrus. 1819. aastal saatis Vene admiraliteet kapten Andrei Lazarevi kaardistama Novaja Zemlja l\u00e4\u00e4nerannikut. Ekspeditsioon aga seatud eesm\u00e4rke ei saavutanud ja nii otsustati 1820. aastal, et piirkonda saadetakse kaardistama uus ekspeditsioon.<\/p>\n\n\n\n Vene Impeeriumi \u00fcldkaart. \u0410\u0442\u043b\u0430\u0441 \u0420\u043e\u0441\u0441\u0438\u0439\u0441\u043a\u0438\u0439 (1745)<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Vene Impeeriumi p\u00f5hjarannik. \u0420\u043e\u0441\u0441\u0438\u0439\u0441\u043a\u0438\u0439 \u0430\u0442\u043b\u0430\u0441 (1792)<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Fragment briti h\u00fcdrograafi John Purdy 1815. aasta maailmakaardist. Austraalia Rahvusraamatukogu<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Andrei Lazarevi Novaja Zemlja ekspeditsiooni \u00fcldkaart Krusensterni arhiivis. Rahvusarhiiv<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Saades \u00fcmbermaailmareisil korraliku v\u00e4lja\u00f5ppe, soovitas just Golovnin merev\u00e4eminister markii de Traversay-le L\u00fctket juhtima aastatel 1821\u20121824 toimunud ekspeditsiooni Novaja Zemlja ja Koola poolsaare rannikualade kaardistamiseks. \u00dcks esimesi L\u00fctke biograafe V. Bezobrazov on oma 1888. aasta biograafias kirjutanud, et \u00fche L\u00fctke s\u00f5bra s\u00f5nade j\u00e4rgi unistanud ta juba lapsep\u00f5lves \u201ep\u00fchendada end puhtale teadusele\u201c. Seega oli Novaja Zemlja ekspeditsioon noorele mehele unistuse t\u00e4itumiseks.<\/p>\n\n\n\n L\u00fctkele antud instruktsioonides oli kirjas, et esiteks pidi ekspeditsioon kindlaks tegema Novaja Zemlja suuruse, m\u00e4\u00e4rama t\u00e4htsamate neemede geograafilised koordinaadid ja teada saama Novaja Zemlja kaksiksaari eraldava Matot\u0161kin \u0160ari asukoha ja pikkuse. Ometigi s\u00f5ltus k\u00f5ik j\u00e4\u00e4oludest ning \u00f6eldi selgelt, et kui j\u00e4\u00e4 v\u00f5i muud segavad tegurid oleksid takistanud nende \u00fclesannete t\u00e4itmist, poleks L\u00fctke tohtinud laeva silman\u00e4htavasse ohtu seada. Kokku tegi L\u00fctke Koola poolsaare p\u00f5hjaranniku ja Novaja Zemlja uurimiseks aastatel 1821\u20131824 neli ekspeditsiooni. Ekspeditsiooni peakorteriks oli Arhangelsk. Esimene reis toimus 1821. aastal \u00fclesandega m\u00e4\u00e4rata kindlaks Matot\u0161kin \u0160ari v\u00e4ina t\u00e4pne asukoht, see l\u00e4bida ja j\u00f5uda Kara merre. L\u00fctke pidas oma esimest retke eba\u00f5nnestunuks, kuna Matot\u0161kin \u0160ari t\u00e4pne asukoht j\u00e4i m\u00e4\u00e4ramata. Ta andis admiraliteedile aru oma ekspeditsiooni tulemustest, kuid tema \u00f5nneks otsustati detsembris j\u00e4tkata Novaja Zemlja uurimisega. L\u00fctke sai teise v\u00f5imaluse.<\/p>\n\n\n\n L\u00fctke teekond Novaja Zemlja l\u00e4\u00e4nerannikul aastatel 1821\u20131823. \u0427\u0435\u0442\u044b\u0440\u0451\u0445\u043a\u0440\u0430\u0442\u043d\u043e\u0435 \u043f\u0443\u0442\u0435\u0448\u0435\u0441\u0442\u0432\u0438\u0435 \u0432 \u0421\u0435\u0432\u0435\u0440\u043d\u044b\u0439 \u041b\u0435\u0434\u043e\u0432\u0438\u0442\u044b\u0439 \u043e\u043a\u0435\u0430\u043d \u0432 1821\u20141824 \u0433\u043e\u0434\u0430\u0445 (1828)<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n 29. juunil 1822 v\u00e4ljus Friedrich Benjamin von L\u00fctke Arhangelskist Novaja Zemlja ekspeditsiooni teisele retkele. Talle antud \u00fclesande kohaselt uuris ta enne Novaja Zemljale minekut Vene Lapimaa rannikut Barentsi mere \u00e4\u00e4res Koola poolsaarel P\u00fchast neemest Koola j\u00f5e suudmeni, sest j\u00e4\u00e4 Novaja Zemlja l\u00e4hedal ei sulanud enne juuli l\u00f5ppu. Lapimaa ranniku kaardistamine kestis kuni 13. augustini, mille k\u00e4igus j\u00f5udis L\u00fctke Koola laheni, p\u00e4rast mida v\u00f5eti suund Novaja Zemljale.<\/p>\n\n\n\n L\u00fctke seilas kaugemale p\u00f5hja poole kui 1821. aastal \u2013 p\u00f5hjalaiuseni 76\u00b035\u00b4 \u2013, kuhu j\u00f5udis 25. augustil. Ta ise k\u00fcll arvas esialgu, et on j\u00f5udnud \u017delanija- ehk Soovineemeni, millest Hollandi meres\u00f5itja Willem Barents 1595. aastal \u00fcmber s\u00f5itis, kuid nii see ei olnud. Ekslikku arvamust p\u00f5hjustas laevalt n\u00e4htud p\u00f5hjapoole j\u00e4\u00e4v meri ning l\u00f5una- v\u00f5i kagusuunda kalduv kallas \u2013 tegelikult oldi Nassau neemel. J\u00e4\u00e4olud sundisid L\u00fctket tagasi p\u00f6\u00f6rduma Matot\u0161kin \u0160ari suunas. Juba 1. septembril saatis L\u00fctket edu, kuna tal \u00f5nnestus seekord Matot\u0161kin \u0160ari t\u00e4pne asukoht kindlaks teha ja kaardile kanda. Seej\u00e4rel kaardistati veel Novaja Zemlja l\u00e4\u00e4nerannikut kuni Me\u017edu\u0161arski saareni, enne kui 11. septembril tagasiteed Arhangelskisse alustati. Retk oli \u00f5nnestunud, sest j\u00e4\u00e4d oli v\u00e4he ja tuuleolud ka head, ainsaks miinuseks oli asjaolu, et Novaja Zemlja l\u00f5unaosa j\u00e4i uurimata. 18. septembril j\u00f5uti tagasi Arhangelskisse, millega l\u00f5ppes L\u00fctke teine retk.<\/p>\n\n\n\n 1822. aasta ekspeditsiooni tulemusel koostati esimesed t\u00f5ep\u00e4rased kaardid Novaja Zemlja l\u00e4\u00e4neranniku kohta ning ka Admiraliteet pidas seekordset retke \u00f5nnestunuks, L\u00fctke \u00fclendati 1823. aastal kaptenleitnandiks. Suures osas 1822. aasta \u00f5nnestumise t\u00f5ttu sai L\u00fctke ka j\u00e4rgneval kahel hooajal Novaja Zemlja piirkonda uurida.<\/p>\n\n\n\n Kolmas reis algas Arhangelskist 1823. aasta juuni l\u00f5pus ja selle peaeesm\u00e4rk oli kaardistada rannikut Koola j\u00f5e suudmest edasi kuni Vene piirini Norraga ehk R\u00f5bat\u0161i poolsaareni. Teine eesm\u00e4rk oli kaardistada Novaja Zemlja l\u00f5unasaart ja Kolgujevi saart. V\u00f5imaluse korral tuli kontrollida ka \u017delanija neeme t\u00e4pset asukohta, mis j\u00e4i 1822. aastal tegemata. L\u00fctke j\u00f5udis Kusovi maani L\u00f5unasaare l\u00f5unaosas, kust suundus edasi Kara mere poole. Novaja Zemlja sel hetkel j\u00e4\u00e4vaba idakallast aga kaardistada ei \u00f5nnestunud, sest laev s\u00f5itis madalale ja sai kannatada. Edasistest avastustest tuli loobuda ning purjetada tagasi Arhangelskisse. L\u00fctke ise pidas seda v\u00e4ga edukas, sest kaardile oli saanud kogu l\u00e4\u00e4nerannik Novaja Zemlja l\u00f5unatipust kuni Nassau neemeni ja Matot\u0161kin \u0160ari suue \u2013 suures osas t\u00e4psustati 1822. aastal tehtud t\u00f6\u00f6d. 1822. ja 1823. aasta retkede andmed kajastusid ka Adam Johann von Krusensterni 1825. aasta maailmakaardil, kus andmed Novaja Zemljast olid oluliselt t\u00e4psemad kui tema varasematel kaartidel.<\/p>\n\n\n\n Fragment Krusensterni 1817. aasta maailmakaardist. Rahvusarhiiv<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Fragment Krusensterni 1819. aasta maailmakaardist. Rahvusarhiiv<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Fragment Krusensterni 1822. aasta maailmakaardist. Rahvusarhiiv<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Fragment Krusensterni 1825. aasta maailmakaardist, kuhu on peale kantud ka L\u00fctke ekspeditsioon. Rahvusarhiiv<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kuid Peterburis oodati L\u00fctkelt rohkemat. Admiraliteedis leiti, et j\u00e4\u00e4olud olid L\u00fctke ekspeditsiooniaastatel olnud Novaja Zemlja rannikualadel v\u00e4ga muutlikud ning seep\u00e4rast tuleks katsetada \u017delanija neeme t\u00e4pse asukoha kindlakstegemist ja v\u00f5imalusel kaardistada ka kaksiksaare idakaldaid. L\u00fctkel tuli seega \u00fcritada kaugemale tungida kui seni, seda nii p\u00f5hjas kui ka idas, kus eesm\u00e4rgiks seati Obi suudmeni j\u00f5udmine. L\u00fctke ise on hiljem kirjutanud: \u201eMulle piisas juba kolmest ekspeditsioonist, kuid ma ei \u00f6elnud neljandast \u00e4ra, ehkki ei taibanud h\u00e4sti, mida nad \u00f5ieti tahavad. N\u00e4htavasti polnud see ka admiraliteedi departemangule t\u00e4iesti selge, sest mulle tehti ettepanek ise enesele instruktsioon kirjutada, mille eest ma loomulikult t\u00e4nasin\u201c. L\u00fctke pidas oma viimast retke suurest \u00e4pardumiseks ja m\u00f5ttetuseks, kirjutades sellest ka Krusensternile ja Golovninile. Seet\u00f5ttu keeldus ta edaspidisest uurimisest Novaja Zemlja piirkonnas.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Korrigeeritud Novaja Zemlja kaart L\u00fctke reisikirjast. \u0427\u0435\u0442\u044b\u0440\u0451\u0445\u043a\u0440\u0430\u0442\u043d\u043e\u0435 \u043f\u0443\u0442\u0435\u0448\u0435\u0441\u0442\u0432\u0438\u0435 \u0432 \u0421\u0435\u0432\u0435\u0440\u043d\u044b\u0439 \u041b\u0435\u0434\u043e\u0432\u0438\u0442\u044b\u0439 \u043e\u043a\u0435\u0430\u043d \u0432 1821\u20141824 \u0433\u043e\u0434\u0430\u0445 (1828)<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Tegelikkuses osutus kogu Novaja Zemlja ekspeditsioon palju keerulisemaks, kui admiraliteedi instruktsioon oli ette n\u00e4inud. Palju probleeme tekitasid tormituuled, alaline uduloor ookeani kohal ja keerulised j\u00e4\u00e4olud Novaja Zemlja l\u00e4\u00e4nerannikul. K\u00f5ik see takistas liikumist Novaja Zemlja piirkonnas. Kui Koola poolsaare p\u00f5hjarannik \u00f5nnestus t\u00e4ielikult kaardistada, siis keerulised j\u00e4\u00e4olud Novaja Zemlja l\u00e4\u00e4nerannikul ei v\u00f5imaldanud L\u00fctkel kaugemale j\u00f5uda Nassau neemest saare p\u00f5hjaosas. Kaksiksaare idarannikut L\u00fctkel keeruliste j\u00e4\u00e4olude t\u00f5ttu Kara V\u00e4ravates silmata ega kaardistada ei \u00f5nnestunudki. Samas m\u00f5\u00f5distas ta esimesena t\u00e4pselt Matot\u0161kin \u0160ari v\u00e4ina asukoha, mis eraldab \u00fcksteisest P\u00f5hja- ja L\u00f5unasaart. Oma reisikirja l\u00f5pus anal\u00fc\u00fcsis L\u00fctke ka v\u00f5imalusi Novaja Zemlja edasiseks kaardistamiseks, arvates, et L\u00f5unasaare idaosa v\u00f5iks proovida kaardistada m\u00f6\u00f6da rannikut p\u00f5tradega liikudes, kuid P\u00f5hjasaare kaardistamiseks oleks ilmselt olnud vajalik ehitada sellise tugevusega laeva, mis lubaks sellega ka piirkonnas talvituda ning julgelt j\u00e4\u00e4s s\u00f5ita.<\/p>\n\n\n\n Friedrich Benjamin von L\u00fctke Novaja Zemlja ekspeditsioon \u00fcldkaart Krusensterni arhiivis. Rahvusarhiiv<\/p>\n\n\n\n Novaja Zemlja ekspeditsioon. Eesti Meremuuseum<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n \u00dcmbermaailmareis<\/strong><\/p>\n\n\n\n Aastatel 1826\u20121829 oli L\u00fctke luubi Senjavin kapten, millega suundus \u00fcmbermaailmareisile. Vahepealsed aastad oli ta keskendunud Peterburis Vassili saarel elades oma reisikirja kirjutamisele. \u00dcmbermaailmareisi eesm\u00e4rk oli varustada eri kaupadega Vene-Ameerikat ja Kamt\u0161atkat. Ekspeditsioonil oli ka teaduslik \u00fclesanne. Vene admiraliteedi instruktsiooni kohaselt tuli L\u00fctkel uurida ja kaardistada T\u0161ukt\u0161imaa idarannikut, t\u00e4psemalt iga lahte Beringi v\u00e4inast l\u00f5unapool, seej\u00e4rel aga Kamt\u0161atka idarannikut. 1828. aastal tuli L\u00fctkel p\u00e4rast talvitumist Vaikse ookeani keskosa saartel suunduda Sahhalini p\u00f5hjatippu ja sealt mandri suunas ning alustada Ohhoota mere l\u00e4\u00e4neranniku kaardistamist. Instruktsiooni kohaselt peeti eriti oluliseks kaardistada \u0160antari saared ja Tuguri laht \u2013 t\u00f6\u00f6, mis oli Krusensternil tegemata j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n\n\n\n Kaart L\u00fctke teekonnast Beringi meres 1828. aastal. Rahvusarhiiv<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Marsruudid Vaikses ookeanis j\u00e4eti instruktsioonis L\u00fctke enda otsustada. Nii sai ta j\u00e4tkata Otto von Kotzebue ja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni alustatud avastustega Marshalli saarestiku piirkonnas. Ta uuris Karoliinide saarer\u00fchma Vaikses ookeanis, avastades Kosrae, Pohnpei, Anti ja Pakhini saared. 1828. aasta suvehooajaks suundus L\u00fctke tagasi Beringi merre ning kaardistas ranniku Tsukt\u0161i poolsaarest kuni Kamt\u0161atkani, tehes seejuures mitu v\u00e4iksemat avastust. \u0160antari saarte kaardistamiseni L\u00fctke ei j\u00f5udnudki, sest enne oli vaja tagasi p\u00f6\u00f6rduda Peterburi.<\/p>\n\n\n\n Senjavini marsruut Karoliinide saarestikus 1828. aastal Krusensterni m\u00e4rkmetega. Rahvusarhiiv<\/p>\n\n\n\n L\u00fctke \u00fcmbermaailmareis 1826\u20131829. Eesti Meremuuseum<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Hilisem elu- ja teenistusk\u00e4ik<\/strong><\/p>\n\n\n\n 1829. aastal sai L\u00fctkest I j\u00e4rgu kapten, 1835. aastal kontradmiral, 1842. aastal kindraladjutant, 1843. aastal viitseadmiral ning 1855. aastal admiral. Alates 1832. aastast teenis L\u00fctke Nikolai I poja suurv\u00fcrst Konstantin Nikolajevit\u0161i kodu\u00f5petajana, olles hiljem ka tema n\u00f5unik ning tema poja Nikolai Konstantinovit\u0161i \u00f5petaja. Koos Ferdinand von Wrangelli ja Karl Ernst von Baeriga oli ta Vene geograafiaseltsi asutamise algataja (1845) ning seltsi tegevuse aktiivne suunaja aastatel 1845\u20131850 ja 1857\u20131873. 1846. aastal kanti L\u00fctke ka Eestimaa aadlimatriklisse ja aastatel 1850\u20131853 teenis L\u00fctke Tallinna s\u00f5jakubernerina ning aastatel 1853\u20131855 Kroonlinna s\u00f5jakubernerina. 1849. aastal oli L\u00fctke ostnud Eestimaal Avanduse m\u00f5isa, 1855. aastal valiti ta Riigin\u00f5ukogu liikmeks ning 1866. aastal omistati talle krahvitiitel. Oma elu l\u00f5puaastatel (1864\u20131882) teenis nii kodu- kui v\u00e4lismaal tuntud L\u00fctke Peterburi teaduste akadeemia presidendina. Teda autasustati 1852. aastal P\u00fcha Aleksander Nevski ordeniga ning 1870. aastal P\u00fcha Andrease ordeniga, mis oli Vene Impeeriumi k\u00f5rgeim autasu. Ta suri 1882. aastal Peterburis ning on maetud sealsele Volkovo kalmistule.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"200 aastat tagasi avastas ja kaardistas Eestiga seotud maadeavastaja Friedrich Benjamin von L\u00fctke Novaja Zemljad. Sel puhul tehakse \u00fclevaade tema elust ja tegevusest, keskendudes 1822. aasta retkele. Sissejuhatus Friedrich Benjamin…","protected":false},"author":5,"featured_media":29274,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":""},"categories":[93,2],"tags":[],"acf":[],"yoast_head":"\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lutke-kroonlinna-sojakubernerina-1850.-aastad.-wikimedia-commons.jpeg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/vene-impeeriumi-uldkaart.-atlas-rossijskij-1745-700x407.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/vene-impeeriumi-pohjarannik.-rossijskij-atlas-1792-700x564.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/fragment-john-purdy-1815.-aasta-maailmakaardist.-austraalia-rahvusraamatukogu-700x471.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/andrei-lazarevi-novaja-zemlja-ekspeditsiooni-uldkaart-krusensterni-arhiivis.-rahvusarhiiv.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lutke-teekond-novaja-zemlja-laanerannikul.-chetyryohkratnoe-puteshestvie-v-severnyj-ledovityj-okean-v-1821\u20141824-godah-1828-700x993.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/fragment-krusensterni-1817.-aasta-maailmakaardist.-rahvusarhiiv-700x503.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/fragment-krusensterni-1819.-aasta-maailmakaardist.-rahvusarhiiv-700x478.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/fragment-krusensterni-1822.-aasta-maailmakaardist.-rahvusarhiiv-700x459.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/fragment-krusensterni-1825.-aasta-maailmakaardist-kuhu-on-peale-kantud-ka-lutke-ekspeditsioon.-rahvusarhiiv.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/korrigeeritud-novaja-zemlja-kaart-lutke-reisikirjast.-chetyryohkratnoe-puteshestvie-v-severnyj-ledovityj-okean-v-1821\u20141824-godah-1828-700x657.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/friedrich-benjamin-von-lutke-novaja-zemlja-ekspeditsioon-uldkaart-krusensterni-arhiivis.-rahvusarhiiv-700x557.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/novaja-zemlja-ekspeditsioon.-eesti-meremuuseum-700x495.png\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/kaart-lutke-teekonnast-beringi-meres-1828.-aastal.-rahvusarhiiv-700x443.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/senjavini-marsruut-karoliinide-saarestikus-1828.-aastal-krusensterni-markmetega.-rahvusarhiiv-700x428.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lutke-umbermaailmareis-1826\u20131829.-eesti-meremuuseum-700x378.png\")
<\/figure>\n\n\n\n