{"id":28836,"date":"2022-05-20T14:50:23","date_gmt":"2022-05-20T12:50:23","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=28836"},"modified":"2023-02-13T15:16:55","modified_gmt":"2023-02-13T13:16:55","slug":"aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/","title":{"rendered":"Aurulaeva\u00fchendus Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil"},"content":{"rendered":"\n<p>Turu kaupmehed Johann Christian Trapp ja Carl \u00c5kermann tutvustasid 1833. aastal plaani avada regulaarne reisilaeva\u00fchendus Stockholmi, Turu, Helsingi, Tallinna ja Peterburi vahel, et elavdada majanduselu ja kontakte Soome lahe m\u00f5lemal kaldal. Laevaliini sisse seadmiseks asutati aktsiaselts Turu Aurulaeva\u00fching, mille aktsion\u00e4ride hulgas oli nii kaupmehi Soome lahe m\u00f5lemalt kaldalt. Aurikud telliti Inglismaa ja Rootsi laevatehastest.<\/p>\n\n\n\n<p>1837. aasta mai algul andis Turu Aurulaeva\u00fchingu juhatus teada, et ratasaurik \u201eStorf\u00fcrsten\u201c on Londoni laevatehases valmis saanud ja j\u00f5udnud p\u00e4rast kolme p\u00e4eva pikkust reisi Kopenhaagenisse, kust ta 60 tundi hiljem, 28. aprilli hommikul kell 7, saabus Turu sadamasse. Ratasaurik \u201eStorf\u00fcrsten\u201c oli ehitatud Londonis Mandslay Son &amp; Fields laevatehases. Laevakere oli tammepuidust ja kaetud vaskplekiga. Masina v\u00f5imsuseks oli 80 hobuj\u00f5udu. Laev oli 123 jalga pikk ja 19 jalga ning 4 tolli lai (1 jalg = 0,3048 m). Laevas oli reisijatele kolm salongi, millest \u00fcks 8-kohaline daamidele, 16-kohaline h\u00e4rradele ning 18-kohaline h\u00e4rradele, kus oli eraldatud \u00fcks osa daamidele ja \u00fcks kajut, kokku 44 koikohta. Ahtrisalongi koid olid mahagonipuidust.<\/p>\n\n\n\n<p>10. mail 1837 (uue kalendri j\u00e4rgi 22. mail) saabus aurukuunar &#8220;Storf\u00fcrsten\u201c kapten W. S. Pal\u00e9ni juhtimisel esmakordselt reisijatega Helsingist Tallinnasse, kust j\u00e4tkas 12. mail s\u00f5itu Peterburi ja p\u00f6\u00f6rdus seej\u00e4rel 15. mail Peterburist tagasi Tallinna, et sealt omakorda j\u00e4tkata reisi 18. mail Helsingisse ja 19. mail Helsingist Turusse. Laevaliin toimis koos Turu Aurulaeva\u00fchingu teise Rootsis ehitatud aurikuga \u201eF\u00fcrst Menschikoff\u201c, mis s\u00f5itis Turu-Stockholm liinil. J\u00e4rgmisel aastal toimus laevade vahetus ja \u201eStorf\u00fcrsten\u201c asus s\u00f5itma Stockholm-Turu ning \u201eF\u00fcrst Menschikoff\u201c Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil.<\/p>\n\n\n\n<p>Juba teisel hooajal, 1838. aastal, s\u00f5itis m\u00f5lemal laeval kokku 4919 reisijat, kellest peaaegu pooled ehk 1953 Tallinn\u2013Peterburi liinil\u00f5igul. Kahjuks ei ole teada, kes s\u00f5itsid sellel esimesel reisil 1837. aastal Helsingist Tallinna v\u00f5i Tallinnast Peterburi ja hiljem Peterburist Tallinna, kuid 1850. aastatest on s\u00e4ilinud mitmeid reisijate nimekirju, mis annavad tunnistust, et reisijate koosseis oli v\u00e4ga mitmekesine. Lisaks kaupmeestele ja teistele ametitele, nagu \u00f5pipoisid ja sellid, muusikud v\u00f5i n\u00e4itlejad, kes sageli oma t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu reisima pidid, moodustas aurulaeva reisijaskond l\u00e4bil\u00f5ike kogu \u00fchiskonnast. Reisijate hulgas oli nii aadlikke, riigiametnikke, s\u00f5jav\u00e4elasi, arste, \u00f5petajaid, linnakodanikke aga ka teenijat\u00fcdrukuid, kalureid ja talupoegi. M\u00f5ningad n\u00e4ited 1857. aasta reisijate nimekirjast: 6. juunil 1857 s\u00f5itsid Tallinnast Helsingisse teenijat\u00fcdrukud Juuli ja Marie T\u00f5nnisson. 22. juuni 1857 olid teel Tallinnast Peterburi linnakodanikud T\u00f5nnis ja Marie Michelson, teenijat\u00fcdruk Kai Eglon. 27. juuni 1857 lahkusid Tallinnast Stockholmi parun Robert ja paruness Natalie von Ungern-Sternberg koos poeg Roberti ja kammerteenri Mihkel Tisleriga. Samal reisil s\u00f5itsid Tallinnast Helsingisse teenijat\u00fcdrukud Anna ja Marie Salin ning teenija Jaan Salin.&nbsp; 20. juuli 1857 v\u00e4ljus&nbsp; Tallinnast Peterburi Dr. Johann Wiedemann koos proua Emilie Wiedemanniga. 31. august 1857 tegi reisi Tallinnast Peterburi talupoeg Hans Leis.<\/p>\n\n\n\n<p>Laevareisi eest daamide ja h\u00e4rrade salongis tuli maksta:<\/p>\n\n\n\n<p>Turust Helsingisse s\u00f5idul 15-20 rubla;<\/p>\n\n\n\n<p>Helsingist Tallinna 15-20 rubla;<\/p>\n\n\n\n<p>Tallinnast Peterburi 30-40 rubla;<\/p>\n\n\n\n<p>Turust Peterburi 50-70 rubla;<\/p>\n\n\n\n<p>Helsingist Peterburi 40-52 rubla.<\/p>\n\n\n\n<p>Laeva tekil reisijatele kehtisid j\u00e4rgnevad hinnad:<\/p>\n\n\n\n<p>Turust Helsingisse 7 rubla 50 kopikat,<\/p>\n\n\n\n<p>Helsingist Tallinna 7 rubla 50 kopikat,<\/p>\n\n\n\n<p>Tallinnast Peterburi 15 rubla;<\/p>\n\n\n\n<p>Turust Peterburi 25 rubla;<\/p>\n\n\n\n<p>Helsingist Peterburi 20 rubla.<\/p>\n\n\n\n<p>Neljarattalise vankri \u00fclevedu laeval maksis olenevalt distantsist 20-70 rubla, kaherattalistele vankritele kehtis pool neljarattalise vankri hinnast. Samuti oli eraldi pilet koertele, mis olenevalt merereisi pikkusest maksis 5-17,50 rubla. Lisaks sellele v\u00f5is iga salongireisija ilma lisatasuta kaasa v\u00f5tta 100 naela ja tekireisija 50 naela kaaluva pagasi.<\/p>\n\n\n\n<p>Reisilaevaliikluse sisse seadmine t\u00e4hendas ka laeva pardal viibivatele reisijatele selgete reeglite kehtestamist, millest olulisimad tr\u00fckiti \u00e4ra ka laevapileti tagak\u00fcljel. \u201eStorf\u00fcrsteni\u201c reisijatele m\u00f5eldud reeglistik koosnes 21 punktist, millest paljud on \u00fcsna enesestm\u00f5istetavad ka t\u00e4nap\u00e4eval, n\u00e4iteks pidi reisija j\u00e4rgima talle piletiga etten\u00e4htud kohta ja ei tohtinud h\u00f5ivata m\u00f5nda teist kohta, keelatud oli laevasisemuses suitsetada ja juhul kui reisijaid oli laevas palju, siis serveeriti toitu mitu korda. Teisalt tuli aga laevas korra tagamiseks kehtestada k\u00e4itumisjuhised, et reisijate tegevus ei hakkaks segama laevameeskonda ja et see ei h\u00e4iriks liiga palju teisi reisijaid. 19. sajandil kehtisid kombekuse ja moraali osas v\u00e4ga ranged n\u00f5uded, mist\u00f5ttu pole ka imeks panna, et meessoost reisijatele oli keelatud sisenemine daamide salongi, sellest reeglist tohtisid k\u00f5rvale astuda vajaduse korral vaid laeva pardal viibiv arst ja reisijate tuvastamiseks laevajuhtkond. Samuti kehtis selge kord, et daamid olid kohustatud oma salongi minema hiljemalt pool \u00fcheksa \u00f5htul ning h\u00e4rrad hiljemalt kell 9. Madratsite, tekkide ja linade ning teiste kajutitarvete vedamine laevatekile oli keelatud. Selleks, et v\u00e4ltida t\u00fclisid toidu jagamisel, anti toidukordadest tund varem helisignaaliga teada. Reisijatel soovitati ka mitte alustada vestlust laevameeskonnaliikmega, kes parasjagu roolis on ning mitte pahandada, kui viimane nende k\u00fcsimustele ei vasta.<\/p>\n\n\n\n<p>Regulaarreiside vaheajal tegi laev uue liini tutvustamiseks l\u00f5bureise. 13. juunil 1837. aastal l\u00f5bureisi aurulaeval \u201eStorf\u00fcrsten\u201c kaasa teinud reisija kirjeldas ajalehes Revalsche W\u00f6chentliche Nachrichten &nbsp;oma muljeid Helsingist&nbsp; ja laevareisist: Ma soovin Teile nii t\u00f5ese pildi kui v\u00f5imalik ilusast l\u00f5bus\u00f5idust visandada , mis siit soome aurulaevaga Storf\u00fcrsten Helsingisse aset leidis. Ilus ilm soosis meie s\u00f5itu, p\u00fchap\u00e4eval 13. juunil seisis s\u00f5jasadama Kroonusilla v\u00e4limises otsas aurukuunar Storf\u00fcrten, mis \u00fcle 200 isiku, sealhulgas mitmeid pere- ja s\u00f5pruskondi peale v\u00f5ttis. Varsti p\u00e4rast kella 6 hommikul andis laev vilet ja veerand 7 v\u00e4ljusime me juba elur\u00f5\u00f5msate harfihelide saatel, arvukas seltskond saatjaid sillal lehvitamas. \/&#8230;\/ Kolmekordne signaal teavitas kohale j\u00f5udmisest; misj\u00e4rel enam pikalt ei l\u00e4inud, kui meie laev rahulikult pealtvaatajatega t\u00e4idetud silla \u00e4\u00e4res seisis, ja peagi leidsime endid nende seast, t\u00e4pselt sadama vastas asetses ilus seltsimaja (<em>Societ\u00e4tshaus<\/em>). Kell oli veerand 12, seega t\u00e4pselt 5 tundi oli see suurep\u00e4rane s\u00f5it kestnud. \/&#8230;\/ Helsingist v\u00f5iksin ma, ehkki seal vaid 18 tundi viibinud, palju jutustada, kuid sel korral \u00fctlen Teile siiski v\u00e4he. \/&#8230;\/ Pealel\u00f5unal n\u00e4gime me \u00fclikooli- ja senatihoone interj\u00f6\u00f6re, kus <em>Rector Magnificus<\/em>, kolleegiumi n\u00f5unik ja r\u00fc\u00fctel Pipping ise s\u00f5bralikult ja suure abivalmidusega meid juhatas ja k\u00f5ike vaatamisv\u00e4\u00e4rset n\u00e4itas. Kuna \u00fclikool alles m\u00f5ned aastad tegutseb, paneb selle mitmekesisus imestama, ja kui h\u00e4sti k\u00f5ik korraldatud ja paigutatud on. \/&#8230;\/ Ka kliinik on, nagu teadjad kinnitavad, v\u00e4ljapaistvalt sisustatud, nagu ka observatoorium, mida ma ajapuudusel n\u00e4ha ei saanud. Elanikke olime aga siiski vaid v\u00e4heseid n\u00e4inud, k\u00f5rgematest seisustest pea \u00fcldse mitte. Jaanip\u00e4eva t\u00f5ttu, mida uue kombe kohaselt p\u00e4ev varem t\u00e4histati, oli enamik elanikkonnast maale t\u00e4histama s\u00f5itnud. Aeg lendas nii kiirelt, et kui see l\u00f5ppes, tuli juba \u00e4ras\u00f5idule endid seada.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ehkki Turu Aurulaeva\u00fchingu tegevus l\u00f5ppes 1849. aastal pankrotiga, m\u00fc\u00fcdi aktsiaseltsi k\u00e4sutuses olnud laevad Turu Uuele Aurulaeva\u00fchingule ja need j\u00e4tkasid s\u00f5itmist samal liinil.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-storfursten-kujutatud-taldrikul-forum-marinum-turku-700x693.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-28843\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p>Ratasaurik \u201cStorf\u00fcrsten\u201d kujutatud taldrikul (Forum Marinum, Turku)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/storfursteni-soiduplaan-ajalehes-revalsche-wochentliche-nachrichten-revalsche-wochentliche-nachrichten-17.05.1837-700x640.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-28846\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p>\u201cStorf\u00fcrsteni\u201d s\u00f5iduplaan ajalehes Revalsche W\u00f6chentliche Nachrichten (Revalsche W\u00f6chentliche Nachrichten, 17.05.1837)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/reeglid-storfursteniga-reisijatele-revalsche-wochentliche-nachrichten-17.05.1837-700x619.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-28849\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p>Reeglid \u201cStorf\u00fcrsteniga\u201d reisijatele, (Revalsche W\u00f6chentliche Nachrichten, 17.05.1837)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/turu-uue-aurulaevauhingu-reisijate-raamat-sjohistoriska-institutet-vid-abo-akademi-700x933.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-28852\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p>Turu Uue Aurulaeva\u00fchingu reisijate raamat (Sj\u00f6historiska institutet vid \u00c5bo Akademi)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/laevapilet-harra-rotschildile-peterburist-tallinna-soiduks-7.-september-1851-sjohistoriska-institutet-vid-abo-akademi-700x933.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-28855\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p>Laevapilet h\u00e4rra Rotschildile Peterburist Tallinna s\u00f5iduks 7. september 1851 (Sj\u00f6historiska institutet vid \u00c5bo Akademi)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/valjavote-turu-uue-aurulaevauhingu-laevadel-soitnud-reisijate-nimekirjadest-1850.-aastatest-sjohistoriska-institutet-vid-abo-akademi-700x933.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-28858\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p>V\u00e4ljav\u00f5te Turu Uue Aurulaeva\u00fchingu laevadel s\u00f5itnud reisijate nimekirjadest 1850. aastatest (Sj\u00f6historiska institutet vid \u00c5bo Akademi)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Turu kaupmehed Johann Christian Trapp ja Carl \u00c5kermann tutvustasid 1833. aastal plaani avada regulaarne reisilaeva\u00fchendus Stockholmi, Turu, Helsingi, Tallinna ja Peterburi vahel, et elavdada majanduselu ja kontakte Soome lahe m\u00f5lemal&#8230;","protected":false},"author":5,"featured_media":28837,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":""},"categories":[93,2],"tags":[],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v22.8 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Aurulaeva\u00fchendus Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil - Meremuuseum<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Aurulaeva\u00fchendus Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil - Meremuuseum\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Turu kaupmehed Johann Christian Trapp ja Carl \u00c5kermann tutvustasid 1833. aastal plaani avada regulaarne reisilaeva\u00fchendus Stockholmi, Turu, Helsingi, Tallinna ja Peterburi vahel, et elavdada majanduselu ja kontakte Soome lahe m\u00f5lemal...\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Meremuuseum\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2022-05-20T12:50:23+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-02-13T13:16:55+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"2560\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1732\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"ly\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"ly\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"6 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/\",\"name\":\"Aurulaeva\u00fchendus Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil - Meremuuseum\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg\",\"datePublished\":\"2022-05-20T12:50:23+00:00\",\"dateModified\":\"2023-02-13T13:16:55+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg\",\"width\":2560,\"height\":1732},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Aurulaeva\u00fchendus Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/\",\"name\":\"Meremuuseum\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4\",\"name\":\"ly\",\"url\":\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Aurulaeva\u00fchendus Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil - Meremuuseum","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Aurulaeva\u00fchendus Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil - Meremuuseum","og_description":"Turu kaupmehed Johann Christian Trapp ja Carl \u00c5kermann tutvustasid 1833. aastal plaani avada regulaarne reisilaeva\u00fchendus Stockholmi, Turu, Helsingi, Tallinna ja Peterburi vahel, et elavdada majanduselu ja kontakte Soome lahe m\u00f5lemal...","og_url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/","og_site_name":"Meremuuseum","article_published_time":"2022-05-20T12:50:23+00:00","article_modified_time":"2023-02-13T13:16:55+00:00","og_image":[{"width":2560,"height":1732,"url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"ly","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"ly","Est. reading time":"6 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/","name":"Aurulaeva\u00fchendus Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil - Meremuuseum","isPartOf":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg","datePublished":"2022-05-20T12:50:23+00:00","dateModified":"2023-02-13T13:16:55+00:00","author":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/#primaryimage","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg","contentUrl":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg","width":2560,"height":1732},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2022\/05\/20\/aurulaevauhendus-stockholm-turu-helsingi-tallinn-peterburi-liinil\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/meremuuseum.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Aurulaeva\u00fchendus Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#website","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/","name":"Meremuuseum","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/meremuuseum.ee\/#\/schema\/person\/a043e75b2c8f58d7995a5efe804c83b4","name":"ly","url":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/"}]}},"author_meta":{"display_name":"ly","author_link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/"},"featured_img":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg","uagb_featured_image_src":{"full":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg",2560,1732,false],"thumbnail":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg",150,101,false],"medium":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg",300,203,false],"medium_large":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg",768,520,false],"large":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg",1024,693,false],"1536x1536":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg",1536,1039,false],"2048x2048":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg",2048,1386,false],"small":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg",120,81,false],"custom-size":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-scaled.jpg",1596,1080,false],"post-preview":["https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/ratasaurik-\u201efurst-menschikoff-480x325.jpg",480,325,true]},"uagb_author_info":{"display_name":"ly","author_link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/author\/ly\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Turu kaupmehed Johann Christian Trapp ja Carl \u00c5kermann tutvustasid 1833. aastal plaani avada regulaarne reisilaeva\u00fchendus Stockholmi, Turu, Helsingi, Tallinna ja Peterburi vahel, et elavdada majanduselu ja kontakte Soome lahe m\u00f5lemal...","coauthors":[],"tax_additional":{"categories":{"linked":["<a href=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/category\/teaduspostitused\/\" class=\"advgb-post-tax-term\">Teaduspostitused<\/a>","<a href=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/category\/uudised\/\" class=\"advgb-post-tax-term\">Uudised<\/a>"],"unlinked":["<span class=\"advgb-post-tax-term\">Teaduspostitused<\/span>","<span class=\"advgb-post-tax-term\">Uudised<\/span>"]}},"comment_count":"0","relative_dates":{"created":"Posted 2 aastat ago","modified":"Updated 1 aasta ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on 20. mai 2022","modified":"Updated on 13. veebr. 2023"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on 20. mai 2022 14:50","modified":"Updated on 13. veebr. 2023 15:16"},"featured_img_caption":"","series_order":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28836"}],"collection":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28836"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28836\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":28865,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28836\/revisions\/28865"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28837"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28836"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28836"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28836"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}