{"id":25831,"date":"2020-10-21T12:47:17","date_gmt":"2020-10-21T10:47:17","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?p=25831"},"modified":"2020-10-21T12:47:20","modified_gmt":"2020-10-21T10:47:20","slug":"algab-rahvusvaheline-digiarheoloogia-konverents","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/2020\/10\/21\/algab-rahvusvaheline-digiarheoloogia-konverents\/","title":{"rendered":"Algab rahvusvaheline digiarheoloogia konverents"},"content":{"rendered":"\n

Eesti Meremuuseum korraldab 22.-23. oktoobrini 2020 Tallinnas rahvusvahelise konverentsi \u201cOpportunities in Digital Exploration of Shipwrecks\u201d, mis keskendub mitmesuguste digitaalsete meetodite kasutamisele veealuse kultuurip\u00e4randi uurimisel. Konverentsi saab j\u00e4lgida ka Zoomi vahendusel. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eKonverentsi korraldamisega soovime eelk\u00f5ige luua ja arendada koost\u00f6\u00f6d digitaalarheoloogia valdkonnas nii Eestis kui ka v\u00e4ljaspool,\u201c \u00fctles konverentsi idee algataja, Eesti Meremuuseumi teadusjuht Hele Kiimann<\/strong>. \u201eMeremuuseumi hiljutine ankeetk\u00fcsitlus Eesti muuseumites n\u00e4itas selgelt, et digitaalarheoloogia meetodeid on nii arheoloogiliste esemete kui ka museaalide uurimisel veel \u00fcsna v\u00e4he kasutatud. Seega peame \u00f5ppima teineteiselt ning olemasolevat teadmist ka Eestisse sisse tooma,\u201d s\u00f5nas Hele Kiimann.<\/p>\n\n\n\n

Uurimisobjektina on konverentsi fookuses vast renoveeritud Paksu Margareeta t\u00e4hteksponaat keskaegse koge-t\u00fc\u00fcpi kaubalaeva vrakk. \u201eKa hiljutine COVID-19st tingitud eriolukord n\u00e4itas ilmekalt vajadust digitaalsete meetodite arendamise j\u00e4rele, et pakkuda virtuaalseid kasutusv\u00f5imalusi. Samuti on detailne 3D mudel allveearheoloogilistes uuringutes omamoodi s\u00e4ilituskoopiaks ja abivahendiks modelleerijatele,\u201c selgitas teadusjuht Hele Kiimann.<\/p>\n\n\n\n

Konverents toob kokkku eksperte \u00fclikoolidest, muuseumidest ja ametiasutustest Eestist, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Hollandist ja Suurbritanniast. Esimese p\u00e4eva ettekanded Tallinna Linnaarhiivis keskenduvad digiarheoloogia meetoditele, nagu laserskanneerimine, fotogramm-meetria ja 3D printimine. Lisaks kohapeal viibivatele Eesti ettekandjatele esinevad teiste seas Zoomi vahendusel Hollandi IJsselcog uurija Wouter Waldus<\/strong>, Rootsi Meremuuseumi ekspert H\u00e5kan Thor\u00e9n<\/strong> Vasa Muusuemist ning Ruotsinsalmi lahingut ja sellega seotud laevavrakke uurinud teadur Marcus Lepola<\/strong> \u00c5bo Akademi \u00fclikoolist.<\/p>\n\n\n\n

Paksus Margareetas toimuvates t\u00f6\u00f6tubades konverentsi teisel p\u00e4eval saab k\u00e4tt harjutada praktilisi \u00fclesandeid tehes, n\u00e4iteks panna arvutis kokku keskaegse kaubalaeva detaile. T\u00f6\u00f6toad viiakse l\u00e4bi koost\u00f6\u00f6s Eesti S\u00f5jamuuseumiga.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Meremuuseum on merearheoloogiaga tegelenud \u00fcle 40 aasta. Alates eelmisest aastast juhib muuseumi teadust\u00f6\u00f6d Hele Kiimann, kelle uurimist\u00f6\u00f6d rannarootsi aladest Eestis tunnustas Rootsi Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia Bernadotte\u2019i stipendiumiga. Auhinna annab \u00fcle Rootsi kuningas Carl Gustav XVI 8. detsembril. Veel enne seda 19. novembril leiab Stockholmis aset maadeavastaja Adam Johann Krusensterni 250. s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud teadusseminar, mille kaaskorraldajaks on Eesti Meremuuseum.<\/p>\n\n\n\n