Eesti Meremuuseum asutati Tallinnas endiste kaptenite ja meremeeste eestvedamisel 1935. aastal. Oma pika ajaloo jooksul on muuseum korduvalt kolinud, alates 1981. aastast asub tema p\u00f5hiekspositsioon ligi 500-aastase ajalooga suurt\u00fckitornis Paks Margareeta. 2012. aasta mais avas Meremuuseum oma teise v\u00e4ljapaneku Lennusadamas.
Meremuuseumile asutajate hulka kuulusid: kaptenid Madis Mei, Evald Past, Aleksander Heinmaa, August Gustavson ning Veeteede Valitsuse direktor Eduard Avik, kelle \u00fchiseks sooviks oli j\u00e4\u00e4dvustada ja s\u00e4ilitada merendusajaloolist kultuurip\u00e4randit.
Ajalooliselt huvipakkuvat meres\u00f5idu alast materjali oli hakatud koguma juba 1920ndate aastate l\u00f5pul. 2. septembril 1931. a ilmus ajalehes \u201cP\u00e4evaleht\u201d \u00fcleskutse merendusainelise vanavara kogumiseks ja selle toimetamiseks Veeteede Valitsusse. Huvitavamad esemed pandi samas kahte v\u00e4ikesesse tuppa vaatamiseks v\u00e4lja.
1934. aasta 24. detsembril andis Veeteede Valitsuse direktor v\u00e4lja k\u00e4skkirja Sihtasutus Meremuuseum loomiseks ning muuseumile eraldati avarad ja k\u00f5rgete lagedega ruumid kesklinna sadama Baikovi kaldapealsel, praeguse D-terminali l\u00e4heduses. Pidulik avamine toimus 360 inimese ja Riigivanema osav\u00f5tul 1935. aasta 23. veebruaril. Esimeseks Meremuuseumi direktoriks sai kapten Madis Mei.
Kahjuks sai muuseum rahulikult toimida vaid napilt viis aastat, sest p\u00e4rast n\u00f5ukogude okupatsiooni algust anti 4. novembril 1940. aastal Eesti Riikliku Merelaevanduse \u00fclema poolt v\u00e4lja k\u00e4skkiri selle likvideerimise kohta sadamas ning \u00fcleviimisest Mereklubi ruumidesse Uus-Sadama t\u00e4naval.
J\u00e4rgnenud segased ajad ja s\u00f5da viisid selleni, et muuseumivarad pakiti ning viidi hoiule Kiek in de K\u00f6ki torni keldrisse. Vana muuseumihoone h\u00e4vis s\u00f5jas t\u00e4ielikult. P\u00e4rast s\u00f5da sai varade ametlikuks hoidjaks Tallinna Linnamuuseum, osa sattus ka Haapsalu ja Saaremaa koduloomuuseumidesse.
1959. aasta 18. augustil loodi Linnamuuseumi juurde kahe t\u00f6\u00f6tajaga \u2013 Viktor T\u00f5nissoo ja Helge Peterson \u2013 mereasjanduse ajalugu k\u00e4sitlev osakond, mis koondas varad Mereklubisse. 1960. aasta juulis\u2013augustis korraldati edukas n\u00e4itus \u201cEesti ja meri\u201d, mis aitas kaasa ametlikule iseseisvumisele: kultuuriministri k\u00e4skkirjaga taasloodi alates 1. juulist 1961 Eesti Riiklik Meremuuseum, mille direktoriks sai Ants P\u00e4rna. <\/p>\n\n\n\n
Paksu Margareeta lugu<\/strong> Paksu Margareeta renoveerimine 2018-2019 ja tunnustused<\/a> <\/p>\n\n\n\n Lennusadama lugu<\/strong> Lennusadama lugu ja tunnustused<\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Meremuuseum asutati Tallinnas endiste kaptenite ja meremeeste eestvedamisel 1935. aastal. Oma pika ajaloo jooksul on muuseum korduvalt kolinud, alates 1981. aastast asub tema p\u00f5hiekspositsioon ligi 500-aastase ajalooga suurt\u00fckitornis Paks…","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":22241,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":""},"acf":[],"yoast_head":"\n
Uute ruumide leidmine ja ekspositsiooni valmimine v\u00f5ttis aega ning k\u00fclastajatele avati muuseum aadressil Pikk t\u00e4nav 70 alles 1965. aasta 22. oktoobril. Ekspositsioon oli \u00fcsna kokkusurutud ja v\u00e4ikesemahuline, sest ruumid, mis paiknesid suurt\u00fckitorni Paks Margareeta k\u00f5rvalhoones, ei v\u00f5imaldanud enamat. Kohe oli selge, et tuleb renoveerida ja kasutusele v\u00f5tta ka t\u00fchjana seisev v\u00f5imas torn. K\u00f5ik ei l\u00e4inud aga nii k\u00e4hku, kui loodeti.
L\u00f5plikuks t\u00f5ukej\u00f5uks sai alles 1974. aasta 23. oktoobril ROK-i poolt tehtud otsus pidada 1980. aasta ol\u00fcmpiam\u00e4ngud Moskvas. Kuna regatt pidi toimuma Tallinnas, siis n\u00e4hti ette mitmete hoonete restaureerimine vanalinnas: nende hulgas oli ka Suure Rannav\u00e4rava kompleks. 1977. aasta 26. detsembril muuseum suleti ning j\u00e4rgmise aasta algul saabusid Poola restauraatorid firmast \u201cBudimex\u201d. Ehitust\u00f6\u00f6d siiski venisid ning Ol\u00fcmpiam\u00e4ngude ajaks oli v\u00f5imalik v\u00e4lja panna vaid ajutine n\u00e4itus. L\u00f5plikult avati muuseum 1981. aasta 27. aprillil. <\/p>\n\n\n\n
Nii nagu oli ol\u00fcmpiam\u00e4ngude purjeregatt Tallinnas katal\u00fcsaatoriks Meremuuseumile lubatud hoone kiireks \u00fclesehitamiseks, oli Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna staatus 2011. aastal t\u00f5ukej\u00f5uks Lennusadama v\u00f5imalikult kiireks renoveerimiseks.
Lennusadam rajati 1917. aastal Vene impeeriumi initsiatiivil osana Peeter Suure merekindlusest. Projekti tegi Taani insenerib\u00fcroo Christiani ja Nielsen. Enne muuseumiks renoveerimist oli see maailmas ainulaadne raudbetoonist kuplitega arhitektuuriobjekt varjusurmas peaaegu 70 aastat.
Eesti Meremuuseumi kohalolek algab Lennusadamas 2004. aastal, kui siia koliti muuseumi laevastik. 2009. aasta alguses j\u00f5uti ekspositsiooni loomiseni. Lennusadam avati pidulikult 11. mail 2012 Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese osav\u00f5tul. Aasta hiljem omistati Meremuuseumile Euroopa k\u00f5rgeim tunnustus kultuurip\u00e4randi hoidmise ja taastamise eest \u2013 Euroopa Nostra ja Euroopa Liidu kultuurip\u00e4randi grand prix<\/em>. <\/p>\n\n\n\n
Loe l\u00e4hemalt:
<\/em>Paks Margareeta: v\u00e4rav linna ja sadama vahel<\/a> \/ Urmas Dresen, Feliks Gornischeff, Villu Kadakas … jt. ; Eesti Meremuuseum. Tallinn: \u00c4rip\u00e4ev, 2019.
<\/em>Vesilennukite angaar: lennukuurist muuseumiks<\/a> \/ koostaja Mihkel Karu; eess\u00f5na: Urmas Dresen. [Tallinn]: Eesti Meremuuseum, 2014. <\/p>\n\n\n\n