{"id":26946,"date":"2021-07-22T11:33:13","date_gmt":"2021-07-22T09:33:13","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/?post_type=event&p=26946"},"modified":"2021-07-22T11:34:07","modified_gmt":"2021-07-22T09:34:07","slug":"viimane-voimalus-naitus-laanemeri-maailmameres","status":"publish","type":"event","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/blog\/event\/viimane-voimalus-naitus-laanemeri-maailmameres\/","title":{"rendered":"VIIMANE V\u00d5IMALUS: N\u00e4itus “L\u00e4\u00e4nemeri maailmameres”"},"content":{"rendered":"\n
Vaid 1. augustini on Lennusadamas veel avatud n\u00e4itus “L\u00e4\u00e4nemeri maailmameres”!<\/strong><\/p>\n\n\n\n L\u00e4\u00e4nemeri moodustab tervest maailmamerest vaid 0,1%, kuid selle jahedad ja pimedad vood annavad t\u00f6\u00f6d sadadele teadlastele. See teeb meie kodumerest \u00fche k\u00f5ige uurituma veekogu terves maailmas. Eesti Meremuuseumi interaktiivne n\u00e4itus v\u00f5tab appi kohalikud mereteadlased, et vastata mitme erineva nurga alt k\u00fcsimusele: mis teeb L\u00e4\u00e4nemere eriliseks?<\/p>\n\n\n\n L\u00e4\u00e4nemere vesi on hoopis teistsugune kui m\u00f5ne teise mere v\u00f5i ookeani vesi. Miks see nii on, uurib meref\u00fc\u00fcsika<\/strong>, p\u00f6\u00f6rates t\u00e4helepanu vee temperatuurile, soolsusele, tihedusele, aga ka lainetele ja hoovustele.<\/p>\n\n\n\n Seda, kuidas L\u00e4\u00e4nemere asukad selles ainulaadses keskkonnas hakkama saavad, uurib merebioloogia.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Siinsetes vetes on aastasadade jooksul seilanud palju laevu ja mitte k\u00f5ik neist pole j\u00f5udnud ohutult sihtpunkti. Just L\u00e4\u00e4nemerd peetakse \u00fcheks parimaks puidust laevavrakke s\u00e4ilitavaks mereks. Peale vrakkide leidub selles muidki j\u00e4lgi ajaloolisest inimtegevusest. Kogu selle veealuse kultuurip\u00e4randi uurimisega tegeleb merearheoloogia.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Selleks, et laevad ikka sihtpunkti j\u00f5uaksid ja veealust kultuurip\u00e4randit selle v\u00f5rra v\u00e4hem tekiks, on tarvis luua ohutuid laevateid. Mere kaardistamisega tegelev teadusharu h\u00fcdrograafia<\/strong> aitab tagada ohutut veeliiklust.<\/p>\n\n\n\n Milline on aga merep\u00f5hi? Tuleb v\u00e4lja, et just Eesti vetes asub \u00fcks maailma k\u00f5ige paremini s\u00e4ilinud meteoriidikraatreid \u2013 umbes 530 miljoni aasta eest tekkinud Neugrundi kraater. Ka muidu on L\u00e4\u00e4nemere reljeef sama vaheldusrikas kui seda \u00fcmbritsev maismaa. K\u00f5ike seda uurivad meregeoloogid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n