11. jaanuaril toimus Paksus Margareetas selle aasta esimene Merefoorum \u201eKihnu J\u00f5nnu p\u00e4rand\u201c, mille raames avati suurt\u00fckitorni esimese korruse galeriis n\u00e4itus pealkirjaga \u201eKihnu J\u00f5nn – r\u00e4\u00e4kimata lood\u201c ja esitleti Eesti Meremuuseumi uut v\u00e4ljaannet \u201eHaruldased merekaardid Eesti Meremuuseumi kogus\u201c.<\/p>\n
Raamatu eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade muuseumi merekaardi kogust ning avada selle k\u00f5rval laiemalt ka merekaartide ajalugu.<\/p>\n
Kihnu J\u00f5nn, kodanikunimega Enn Uuetoa (1848-1913), oli tuntud eesti laevakapten, kes juhtis maailmameredel suuri laevu ilma kompassi ja sekstandita ning s\u00f5itis enamasti laevadel, millega teised kaptenid ei julgenud merele minna. Kihnu J\u00f5nn oli metskapten (erialase hariduseta), kes tarvitas laevadel alati lipukaptenite (erialase haridusega) abi. Kuulus kapten hukkus tormisel s\u00fcgisp\u00e4eval koos oma viimase laevaga Rock City Taani rannikul 1913. aastal. Hiljem toodi Kihnu J\u00f5nnu s\u00e4ilmed kodusaarele ja on maetud Kihnu kalmistule.<\/p>\n
N\u00e4itusel \u201eKihnu J\u00f5nn \u2013 r\u00e4\u00e4kimata lood\u201c toome k\u00fclastaja ette lood Kihnu J\u00f5nnu kaasteelistelt ning kajastame Kihnu J\u00f5nnu viimast merereisi veel avalikustamata vaatepunktist, tuginedes algallikatele otse Taanist.<\/p>\n
Merefoorumil arutleti Kihnu J\u00f5nnu p\u00e4randi \u00fcle. Kihnu J\u00f5nnu kohta liikus meie mere- ja rannarahva hulgas palju igasuguseid jutte nii, et raske oli kindlaks teha, kus l\u00f5pevad faktid ja algab rahvaluule. Legendaarse meremehe p\u00e4\u00e4stis ajah\u00f5lma ununemisest ning tegi sisemaalgi oma kirjutistega kuulsaks Evald Past, laevakapten ja eesti mereajaloolane. Olles J\u00f5nnu isiksusest v\u00e4ga huvitatud, intervjueeris ta J\u00f5nnu kaasaegseid meremehi, samuti k\u00fclastas 1930ndatel Kihnu saart, kus kohtas ka J\u00f5nnu vennanaist. J\u00f5nnutemaatikat on ta k\u00e4sitlenud erinevates artiklites ning ka oma merealastes raamatutes (nt. \u201cMaalt ja merelt\u201d, Vancouver, 1985). 1965. aastal ilmus raamatuna Juhan Smuuli n\u00e4idend “Kihnu J\u00f5nn ehk Metskapten”, mille ainetel valmis k\u00f5igile eestlastele teada-tuntud film “Metskapten” J\u00fcri J\u00e4rvetiga peaosas. Kihnu J\u00f5nnu nime on kandnud laevad, erinevad meelelahutusasutused. Kihnu J\u00f5nnu laevakokkade j\u00e4rgi said nimed Kihnu saare ja mandriga \u00fchendust pidavad parvlaevad. R\u00e4\u00e4kimata parvlaevast J\u00f5nn, mis aastaid vedas kihnlasi saarelt mandrile. Aga milles see Kihnu J\u00f5nnu p\u00e4rand t\u00e4nap\u00e4eval seisneb? Kuidas me suudame seda osa merep\u00e4randist veel elusana hoida, et ka aastak\u00fcmnete p\u00e4rast m\u00e4letataks kuulsat metskaptenit Kihnu J\u00f5nnu? Milline on Kihnu J\u00f5nnu p\u00e4randi m\u00f5ju \u00fcldisemalt merekultuurile? Tule n\u00e4itusele ja otsime \u00fcheskoos k\u00f5igile neile k\u00fcsimustele vastused.<\/p>\n
Kuraator: Reet Laos<\/p>\n
Foorumi salvestus on huvilistele n\u00fc\u00fcd leitav siit https:\/\/youtu.be\/orKjqXaRuWo<\/a><\/p>\n