{"id":18417,"date":"2019-04-05T13:10:09","date_gmt":"2019-04-05T11:10:09","guid":{"rendered":"http:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/?p=18417"},"modified":"2019-04-05T13:43:19","modified_gmt":"2019-04-05T11:43:19","slug":"paks-margareeta-saab-esimese-eksponaadi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/blog\/2019\/04\/05\/paks-margareeta-saab-esimese-eksponaadi\/","title":{"rendered":"Paks Margareeta saab esimese eksponaadi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Laup\u00e4eval, 6. aprillil kavandab Eesti Meremuuseum keskaegse ligi 20-meetrise laevavraki t\u00f5stmist Paksu Margareeta sisehoovi, tulevasse koge saali<\/strong>.<strong> Tegemist on k\u00e4esoleva aasta l\u00f5pus avatava muuseumi t\u00e4hteksponaadiga. <\/strong><\/p>\n<p>\u201eT\u00f6\u00f6d saavad alguse p\u00e4ev varem Lennusadamas asuva paadihalli lahtimonteerimisega, kus on koge vrakki hoitud, puhastatud ja konserveeritud alates selle leidmisest 2015. aasta suvel,\u201c r\u00e4\u00e4kis Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen. \u201eSeej\u00e4rel seisab ees laeva treilerile t\u00f5stmine ning \u00f6isel ajal Paksu Margareetasse transportimine. Keerukaimaks selle ettev\u00f5tmise juures tuleb pidada nii kraana kui ka treileri mahutamist kitsale tornitagusele t\u00f6\u00f6maale ning t\u00f5stet ennast\u201c.<\/p>\n<p>\u201eKoge aitab muuseumil r\u00e4\u00e4kida ajaloo- ja merendushuvilistele meilt ja mujalt elust keskaegsel laeval ja Tallinna kui suure Hansa linna lugu,\u201c selgitas Urmas Dresen. Ta lisas, et tegemist on Euroopas haruldase leiuga, kuna laev oli v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00e4ilinud ja sellega kaasnes ligi 700 esemelist leidu. \u201cOsa neist leidudest paneme ka muuseumisse v\u00e4lja ning teadmist, mida laeva ja esemete uurimine meile t\u00f5i, jagame ka mitme digi- ja k\u00e4ed-k\u00fclge lahendusega\u201d.<\/p>\n<p>Dreseni s\u00f5nul v\u00f5ib ka \u00f6elda, et laev j\u00f5uab tagasi koju, kuna koge ja muuseumi ehitusel v\u00e4lja tulnud arheoloogilised leiud varasemast linnakindlustusest on dateeritud samasse keskaja perioodi. \u201cUNESCO maailmap\u00e4randisse kantud Suur Rannav\u00e4rav ja Paks Margareeta on samuti muuseumi t\u00e4hed. Uus ekspositsioon viib huvilised ka nendesse kompleksi k\u00e4ikudesse ja tornidesse, kus k\u00fclastajad varem k\u00e4inud ei ole,\u201c avaldas Urmas Dresen.<\/p>\n<p>Meremuuseumile ei ole esimene kord, kui suurt laeva muuseumihoonesse transporditakse. 2011. aastal toodi Lennusadama vesilennukite angaari allveelaev Lembit. \u201e250-meetrine reis m\u00f6\u00f6da maismaad kulges Hiina p\u00e4ritolu \u00f5hkpatjadel ja k\u00f5ige keerulisem oli allveelaeva p\u00f6\u00f6ramine kai peal,\u201c meenutas Dresen ja t\u00f5des, et vaev on end \u00e4ra tasunud. 2013. aastal omistati muuseumile Europa Nostra ja Euroopa Liidu kultuurip\u00e4randi k\u00f5rgeim autasu Lennusadama renoveerimise eest ning j\u00e4tkuvalt on tegemist Eesti \u00fche tuntuima ja k\u00fclastatuima muuseumiga.<\/p>\n<p>Eesti Meremuuseumi ekspositsioon Paksus Margareetas plaanitakse avada 2019. aasta l\u00f5pus. Arendusprojekti toetab Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-18457\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/koge-saal-480x320.jpg\" alt=\"\" width=\"480\" height=\"320\" \/><\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-18464\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/Koge_Lennusadamas-480x360.jpg\" alt=\"\" width=\"480\" height=\"360\" \/><\/p>\n<p>Fotod: Aron Urb<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Laup\u00e4eval, 6. aprillil kavandab Eesti Meremuuseum keskaegse ligi 20-meetrise laevavraki t\u00f5stmist Paksu Margareeta sisehoovi, tulevasse koge saali. Tegemist on k\u00e4esoleva aasta l\u00f5pus avatava muuseumi t\u00e4hteksponaadiga. \u201eT\u00f6\u00f6d saavad alguse p\u00e4ev varem&#8230;","protected":false},"author":5,"featured_media":18418,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18417"}],"collection":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18417"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18417\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18426,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18417\/revisions\/18426"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18418"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18417"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18417"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18417"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}