{"id":16844,"date":"2015-12-08T00:00:00","date_gmt":"2015-12-07T22:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/2015\/12\/08\/50-aastat-eesti-algusest-antarktises\/"},"modified":"2015-12-08T00:00:00","modified_gmt":"2015-12-07T22:00:00","slug":"50-aastat-eesti-algusest-antarktises","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/blog\/2015\/12\/08\/50-aastat-eesti-algusest-antarktises\/","title":{"rendered":"50 aastat Eesti algusest Antarktises!"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/12\/MMF1293_123.jpg\"><img decoding=\"async\" class=\"wp-image-5137 alignright\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/12\/MMF1293_123-480x347.jpg\" alt=\"MMF1293_123\" width=\"393\" height=\"284\" \/><\/a>8. detsembril m\u00f6\u00f6dub 50 aastat, mil tehti esimesed Eesti (NSV) Teaduste Akadeemia F\u00fc\u00fcsika ja Astronoomia Instituudi T\u00f5ravere obsevatooriumi helkivate \u00f6\u00f6pilvede vaatlused Antarktises, Davise mere rannikul asuvas polaarjaamas Mirn\u00f5i. Programm kestis katkematult kaks aastak\u00fcmmet. Sellega olid seotud paljud meie Antarktise uurijad, valdav enamik neist talvitujad. Nii pikka ja katkematut vaatlusprogrammi kuuendal kontinendil, mida teostas j\u00e4rjepidevalt mituk\u00fcmmend Eesti esindajat, v\u00f5ivad kadestada paljud riigid. Antarktise verstapostile ilmus 50 aastat tagasi teiste linnade k\u00f5rvale ka teeviit, mis n\u00e4itas Tallinna.<br \/>\nK\u00fcsimus polnud eksootilistes kaugustes ja kuuendas kontinendis, vaid v\u00f5imaluses laiendada helkivate \u00f6\u00f6pilvede vaatlusi l\u00f5unapoolkerale. Selle loodusn\u00e4htuse uurimine muutus eriti aktuaalseks seoses kosmoselendudega.<br \/>\nAtmosf\u00e4\u00e4rikihti 70-100 km k\u00f5rgusel oli keerukas uurida. \u00dcks v\u00f5imalusi oli seda teha ka helkivate \u00f6\u00f6pilvede kaudu, mis olid kosmilises navigatsioonis arvestatava m\u00f5juga. Helkivad pilveosakesed moodustuvad kosmilistest tolmuterakestest, mille \u00fcmber tahkestub atmosf\u00e4\u00e4ri \u00fclakihtidesse j\u00f5udnud vesinik ja hapnik. Pilvi m\u00f5jutavad p\u00e4ikesepursked ja maa magnetv\u00e4li. \u00d6\u00f6pilved on levinud \u00fcmber maakera. Neid on v\u00f5imalik vaadelda siis, kui P\u00e4ike laskub teatud k\u00f5rguseni horisondi alla ja seda veel kihiti valgustab.<br \/>\nT\u00f5ravere observatooriumi teadusdirektor Charles Villmann alustas \u00f6\u00f6pilvede uurimisega Eestis juba 50-ndate keskel. Lausa erakordsete v\u00f5imetega teadusorganisaatori tegevuse tulemusena sai T\u00f5raverest helkivate \u00f6\u00f6pilvede uurimiskeskus. 60-ndate esimesel poolel j\u00f5uti projektini, mille kohaselt laiendati pilvede vaatlusi l\u00f5unapoolkerale ja kosmosesse. Kosmonautidest olid sellega seotud Sevostjanov, Klimuk ja Gret\u0161ko. Samal ajal hakati T\u00f5raveres konstrueerima kosmoselaevadele kiirgusenergia m\u00f5\u00f5tjaid ehk teleradiomeetreid, mis j\u00f5udsid kosmosesse 70-ndate alguses.<\/p>\n<p>Pildil: raadiosondi \u00fcleslaskmine Mirn\u00f5i uurimisjaamas \/ Eesti Meremuuseumi fotokogu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"8. detsembril m\u00f6\u00f6dub 50 aastat, mil tehti esimesed Eesti (NSV) Teaduste Akadeemia F\u00fc\u00fcsika ja Astronoomia Instituudi T\u00f5ravere obsevatooriumi helkivate \u00f6\u00f6pilvede vaatlused Antarktises, Davise mere rannikul asuvas polaarjaamas Mirn\u00f5i. Programm kestis&#8230;","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16844"}],"collection":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16844"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16844\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16844"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16844"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16844"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}