{"id":16649,"date":"2017-03-03T00:00:00","date_gmt":"2017-03-02T22:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/2017\/03\/03\/kuu-museaalid-adrian-ignaste-sekstandid\/"},"modified":"2017-03-03T00:00:00","modified_gmt":"2017-03-02T22:00:00","slug":"kuu-museaalid-adrian-ignaste-sekstandid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/blog\/2017\/03\/03\/kuu-museaalid-adrian-ignaste-sekstandid\/","title":{"rendered":"Kuu museaalid: Adrian Ignaste sekstandid"},"content":{"rendered":"<p>M\u00e4rtsikuus esitleb Eesti Meremuuseum lausa kahte museaali \u2013 sekstante, mis valmistatud 20. sajandi alguses ja kuulusid eesti meremehele Adrian Ignastele, keda on ehk k\u00f5ige rohkem seostatud kaubaaurikuga Kajak. \u00dcks sekstantidest, &#8220;\u041c\u0430\u0441\u0442\u0435\u0440\u0441\u043aa\u044f \u0413\u043b\u0430\u0432\u043d\u043e\u0433\u043e \u0413\u0438\u0434\u0440\u043e\u0433\u0440\u0430\u0444\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u0423\u043f\u0440\u0430\u0432\u043b\u0435\u043d\u0438\u044f&#8221; (Vene Merev\u00e4eministeeriumi H\u00fcdrograafia Peavalitsuse T\u00f6\u00f6koda) (MM_1783:1 Aj mt), on valmistatud Vene Keisririigis ning teine, &#8220;Constantine Pickering &amp; Co. Ld.\u201c (MM_1783:2 Aj mt), on valmistatud Suurbritannias.<\/p>\n<div id=\"attachment_14222\" style=\"width: 490px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-14222\" class=\"size-medium wp-image-12682\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/paks-margareeta\/wp-content\/uploads\/sites\/21\/2017\/03\/MM_1783_1Aj-mt_dt2-480x320.jpg\" alt=\"MM_1783:1 Aj mt\" width=\"480\" height=\"320\" \/><p id=\"caption-attachment-14222\" class=\"wp-caption-text\">MM_1783:1 Aj mt<\/p><\/div>\n<p>Sekstandid teeb eriliseks see, et esiteks on Eesti Meremuuseumi kogudes v\u00e4he tsaariaegseid navigatsiooniinstrumente, mille p\u00f5hjal v\u00f5ib oletada, et Teise maailmas\u00f5ja eelne Vene toodang ei olnud v\u00f5rreldes Briti saartelt ja mujalt L\u00e4\u00e4ne-Euroopast tulnud instrumentidega eesti meremeeste seas laialt levinud. Teiseks ei ole meremuuseumi kogudes palju instrumente, mis kuulunud \u00fchele isikule. \u00dcldse on Eesti Meremuuseumi kogudes kokku 31 sekstanti 19. sajandi keskpaigast alates, mis kuulunud erinevatele isikutele ja organisatsioonidele. M\u00f5nede kasutuslugu on teadmata. Kogu koosneb eelk\u00f5ige Suurbritannias valmistatud instrumentidest, kuid esineb ka Saksamaa, Belgia, Prantsuse ja NSV Liidu toodangut.<\/p>\n<div id=\"attachment_14229\" style=\"width: 490px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-14229\" class=\"wp-image-12675 size-medium\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/paks-margareeta\/wp-content\/uploads\/sites\/21\/2017\/03\/MM_1783_2Aj-mt-480x320.jpg\" alt=\"MM_1783_2Aj mt\" width=\"480\" height=\"320\" \/><p id=\"caption-attachment-14229\" class=\"wp-caption-text\">MM_1783:2 Aj mt<\/p><\/div>\n<p>V\u00f5ib arvata, et esimese sekstandi omandas Adrian Ignaste, kes osales ka Vene-Jaapani s\u00f5jas ning hiljem Esimese maailmas\u00f5ja operatsioonides L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarestikus, kas 1906. aastal, kui t\u00f6\u00f6tas madrusena Vene Mereministeeriumi H\u00fcdrograafiavalitsuse merem\u00f5\u00f5distuslaeval Opisnoi v\u00f5i teenistuse ajal Vene P\u00f5hja Laevakompaniis ja riigilaevadel enne Esimest maailmas\u00f5da. Teise, Briti p\u00e4ritolu sekstandi, v\u00f5is Ignaste omandada otse Inglismaalt kas oma karj\u00e4\u00e4ri alguses l\u00e4tlaste, inglaste ja soomlaste purjelaevadel teenides v\u00f5i hiljem, juba Eesti Vabariigi ajal erinevatel kaubaaurikutel teenides. Pikemalt v\u00f5ib Adrian Ignastest lugeda ajakirja Meremees 2008. aasta esimesest numbrist.<\/p>\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4rtsikuus esitleb Eesti Meremuuseum lausa kahte museaali \u2013 sekstante, mis valmistatud 20. sajandi alguses ja kuulusid eesti meremehele Adrian Ignastele, keda on ehk k\u00f5ige rohkem seostatud kaubaaurikuga Kajak. \u00dcks sekstantidest,&#8230;","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16649"}],"collection":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16649"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16649\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16649"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16649"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16649"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}