{"id":16516,"date":"2017-11-03T00:00:00","date_gmt":"2017-11-02T22:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/2017\/11\/03\/novembri-museaal-hildegard-jurgensoni-seljakott\/"},"modified":"2017-11-03T00:00:00","modified_gmt":"2017-11-02T22:00:00","slug":"novembri-museaal-hildegard-jurgensoni-seljakott","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/blog\/2017\/11\/03\/novembri-museaal-hildegard-jurgensoni-seljakott\/","title":{"rendered":"Novembri museaal: Hildegard J\u00fcrgensoni seljakott"},"content":{"rendered":"<p>Me<img decoding=\"async\" class=\" wp-image-15617 alignright\" src=\"https:\/\/meremuuseum.ee\/paks-margareeta\/wp-content\/uploads\/sites\/21\/2017\/11\/MM_2976Ajt-320x480.jpg\" alt=\"\" width=\"257\" height=\"386\" \/>remuuseumi kogus on hoiul \u00fcks \u00fcsna v\u00e4ike (32&#215;33 cm) puldanist k\u00e4sitsi \u00f5mmeldud seljakott, mis kuulus kaubaaurik Maia kajutiteenijale Hildegard J\u00fcrgensonile. Hildegard oli s\u00fcndinud 1909. aastal Tallinnas ja t\u00f6\u00f6tas laevadel kajutiteenijana, tema noorem vend Hamlet Tiits (1916-2010) oli laevamehaanik.<\/p>\n<p>1941. aastal augustis, kui sakslaste v\u00e4ed olid Eestisse j\u00f5udnud, alustati punav\u00e4gede evakueerimisega Tallinnast. Selleks moodustati 195 laevast koosnev karavan. Laevadele paigutati p\u00f5genevad punategelased, mobiliseeritud, Punaarmee Tallinnas paiknenud \u00fcksused ja evakueeritavad &#8211; ligikaudu 30 000 inimest. Peale inimeste oli laevadele paigutatud ka suur hulk materiaalseid v\u00e4\u00e4rtusi (sh kunsti- ja kultuuriv\u00e4\u00e4rtusi), mis planeeriti Leningradi evakueerida.<\/p>\n<p>Sellesse karavani kuulus ka 1917. aastal Chicagos ehitatud ja 1934. aastal K\u00e4smu Laevaomanike poolt soetatud aurik Maia, millel Hildegard J\u00fcrgenson kajuteenijana t\u00f6\u00f6tas. Laev p\u00e4\u00e4ses Juminda miinilahingust vigastusteta ja j\u00f5udis Leningradi. 8. septembril 1941 piirasid Saksa v\u00e4ed linna \u00fcmber, mis j\u00e4i kuni 1944. aasta jaanuarini piiramisr\u00f5ngasse. V\u00e4lja ei p\u00e4\u00e4senud ka sadamas viibivad laevad. Arvatakse, et blokaadis suri n\u00e4lja ja haiguste t\u00f5ttu ligikaudu miljon inimest.<\/p>\n<p>1941. aasta oktoobris \u00f5mbles aurulaev Maia I t\u00fc\u00fcrimees Laan puldanist v\u00e4ikese koti, millele tegi rihmad ja pandlad laeva vanemmehaanik Voldemar J\u00fcrgenson ning n\u00f6\u00f6bid \u00f5mbles tema abikaasa Hildegard J\u00fcrgenson. Mis otstarbel kotti kasutati, ei ole teada, kuid v\u00f5imalik, et see omas lisaks isiklike asjade hoidmisele otstarvet ka toiduhankimisel piiramisr\u00f5ngas olevas linnas.<\/p>\n<p>Kajutiteenija Hildegardil ja tema abikaasal \u00f5nnestus blokaad \u00fcle elada ja nad tulid 1944. aastal tagasi Tallinna, kus Hildegard t\u00f6\u00f6tas hiljem toiduainetet\u00f6\u00f6stuse ministeeriumis. Hildegard j\u00f5udis \u00e4ra n\u00e4ha ka Eesti vabariigi taastamise, ta suri 6. septembril 1992. aastal. S\u00f5ja l\u00f5ppedes naasis Eesti NSV-sse ka kaubaaurik Maia, mis anti tagasi Eesti Riiklikule Merelaevandusele, nimetati 1945. aastal Valgaks ja oli kasutusel kuni 1968. aastani, mil ta lammutati.<\/p>\n<p>Fotogaleriis:<\/p>\n<p>MMF 1062:11 Laevamehaanik Voldemar J\u00fcrgenson ja tema abikaasa Hildegard J\u00fcrgenson Leningradis 1944<br \/>\nMMF 275:9 Kaubaaurik Maia 1930. aastatel Aafrika sadamas<\/p>\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meremuuseumi kogus on hoiul \u00fcks \u00fcsna v\u00e4ike (32&#215;33 cm) puldanist k\u00e4sitsi \u00f5mmeldud seljakott, mis kuulus kaubaaurik Maia kajutiteenijale Hildegard J\u00fcrgensonile. Hildegard oli s\u00fcndinud 1909. aastal Tallinnas ja t\u00f6\u00f6tas laevadel kajutiteenijana,&#8230;","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-16516","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16516"}],"collection":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16516"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16516\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16516"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16516"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16516"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}