{"id":22552,"date":"2024-03-11T13:46:36","date_gmt":"2024-03-11T11:46:36","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/?page_id=22552"},"modified":"2024-05-13T14:49:58","modified_gmt":"2024-05-13T12:49:58","slug":"noor-andres-soot-dokumentalistina-antarktikas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/ajaloo-ja-merehuvilisele\/noor-andres-soot-dokumentalistina-antarktikas\/","title":{"rendered":"Noor Andres S\u00f6\u00f6t dokumentalistina Antarktikas"},"content":{"rendered":"

9.04 \u2013 30.06.2024 <\/strong><\/p>\n

Paks Margareeta<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kujundus:<\/strong> K\u00e4rt Hennoste<\/p>\n

Selle aasta 4. veebruaril 90. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud Andres S\u00f6\u00f6t on Balti uue laine dokumentalist. Ta l\u00f5petas 1963. aastal Moskvas \u00dcleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi dokumentaalfilmi operaatorina ja sellele erialale pole ta t\u00e4naseni truudust murdnud. V\u00f5ib julgesti \u00f6elda, et ta t\u00f5usis omal alal tippu noore mehena ja j\u00e4i sinna neljaks k\u00fcmnendiks.<\/p>\n

Andres S\u00f6\u00f6t on rohkem kui 70 dokumentaalfilmi re\u017eiss\u00f6\u00f6r. Eesti dokumentalistika ajalukku on suurte t\u00e4htedega kirjutatud tema \u201eJaanip\u00e4ev\u201c (Tallinnfilm, 1978) ja \u201e511 paremat fotot Marsist\u201c (Tallinnfilm, 1968) jpt. Meeldej\u00e4\u00e4vate saavutuste hulgas on ka Antarktika uurimisest r\u00e4\u00e4kiv \u201eEnderby valge maa\u201c (1969) ja vaatefilm \u201eJ\u00e4\u00e4riik\u201c (1970).<\/p>\n

Andres S\u00f6\u00f6dil \u00f5nnestus koos kolleeg Mati Kasega osaleda 14. N\u00f5ukogude Antarktika-ekspeditsioonil, mis toimus 1968\/1969. aastal. Tallinnfilmist saadud l\u00e4hetuse tulemusena valmisid eelmainitud dokumentaalfilmid. Lisaks filmikaamerale oli S\u00f6\u00f6dil kaasas ka fotoaparaat, millega ta j\u00e4\u00e4dvustas k\u00f5ike erutavat, mida l\u00f5unamanner uudishimulikule vaatlejale pakkus.<\/p>\n

Antarktika ettearvamatus j\u00e4ttis 34-aastasesse mehesse s\u00fcgava j\u00e4lje, ajendas teda kirjutama raamatut \u201eAntarktis\u201c (Eesti Raamat, 1972). Raamatu avas\u00f5nas \u00fctleb ta otses\u00f5nu: \u201eAntarktis, rohkem kui \u00fckski teine igatsetud maa, sunnib p\u00fchalikul kohtumisel unustama pea k\u00f5ik, mis temast seni on teatud.\u201c K\u00fcmned fotod leidsid samuti koha raamatus. S\u00f6\u00f6t osales Eesti Polaarklubi liikmena ka artiklikogumiku \u201eNabakirjad\u201c tegemisel (1992, sarjas \u201eMaailm ja m\u00f5nda\u201c). P\u00e4evikuvormis artiklile \u201eMooniterad \u00e4\u00e4retul laudlinal\u201c on samuti lisatud hulk fotosid.<\/p>\n

2023. aastal, kui Rahvusarhiiv digiteeris S\u00f6\u00f6di fotonegatiivide kogu, tekkis v\u00f5imalus enam kui poole sajandi vanuseid j\u00e4\u00e4dvustusi uues kvaliteedis vaatajatele taas n\u00e4idata. Austades dokumentaalfotograafia p\u00fc\u00fcdlusi s\u00e4ilitada j\u00e4\u00e4dvustatud hetke autentsus, on fotode t\u00f6\u00f6tlus minimaalne. Soovisime edasi anda 1960. aastate N\u00f5ukogude filmilindile omast teralist v\u00e4ljan\u00e4gemist.<\/p>\n

Dokumentalistina hindab S\u00f6\u00f6t k\u00f5ige olulisemaks \u017eanriks reportaa\u017ei. Seda on tajuda ka tema fotodelt. Iga j\u00e4\u00e4dvustus on lugu, milles sageli aimub, mida tegija p\u00e4\u00e4stikule vajutades v\u00f5is tunda. Reportaa\u017e annab edasi olmet, inimestevahelisi suhteid, inimeste suhet eluslooduse ja maastikega, N\u00f5ukogude oludes erandlikku l\u00e4bik\u00e4imist v\u00e4lismaalastega.<\/p>\n

Fotodesse on k\u00e4tketud noore mehe uudishimu ja avastamisr\u00f5\u00f5m. Iga foto sel n\u00e4itusel on lugu, olgu selleks lumel liikuv austraallaste Fiat v\u00f5i j\u00e4\u00e4 embuses elamud Mirn\u00f5is. S\u00f6\u00f6t k\u00fclastas Antarktikas k\u00f5iki toonaseid N\u00f5ukogude uurimisjaamu, kuid sai kiigata ka austraallaste Mawsoni ja jaapanlaste Syowati jaama. Mitmed n\u00e4itusele valitud fotod on tehtud neil k\u00fclask\u00e4ikudel.<\/p>\n

Fotograafide lemmikobjektiks olid adeelia ja keiserpingviinid. S\u00f6\u00f6t pole selles m\u00f5ttes erand. Pole ka imestada \u2013 pidi ju nende lennuv\u00f5imetute lindude n\u00e4gemiseks looduses ette v\u00f5tma \u00fcle 15 tuhande kilomeetrise laevareisi. Omap\u00e4rase huumorimeele poolest tuntud S\u00f6\u00f6t kirjeldab raamatus esmakohtumist pingviiniga nii:<\/p>\n

\u201eHetk hiljem kostis v\u00f6\u00f6rist l\u00e4bil\u00f5ikav vilekontsert ja k\u00fcmned h\u00e4\u00e4led h\u00fc\u00fcdsid: \u201ePingviin! Pingviin!\u201c Ja t\u00f5esti, meist paarisaja meetri kaugusel j\u00e4\u00e4kuhila otsas seisis, erutusest pingul, Antarktika esimene ime \u2013 pisike mustvalge pingviinipoiss. Esimene pingviin j\u00e4\u00e4b esimeseks, teda pildistasid palavikuliselt k\u00f5ik. Raske on tagantj\u00e4rele kindlaks teha, mitu pilti sellest linnust tehti, aga v\u00f5ib kindel olla, et \u00fckski teine Antarktise pingviin ei sattunud 1968. aastal nii paljudesse fotoarhiividesse kui see kauge t\u00e4pp seal.\u201c<\/p>\n

Oleme ka sellele n\u00e4itusele valinud hulgaliselt pingviinipilte, suurem osa neist on eksponeeritud digitaalselt.<\/p>\n

Kuraatorituur Riho V\u00e4strikuga n\u00e4itusel \u201eNoor Andres S\u00f6\u00f6t dokumentalistina Antarktikas.\u201c<\/strong><\/p>\n

22.05 kell 17 <\/strong>Paks Margareetas<\/strong><\/p>\n

Sissep\u00e4\u00e4s on muuseumi piletiga, mis annab \u00f5iguse k\u00fclastada kogu Paksu Margareeta ekspositsiooni. Muuseum on avatud kl 19.00-ni.<\/p>\n\n

Tekst: <\/strong>Riho V\u00e4strik<\/strong><\/p>\n

N\u00e4ituse meeskond:<\/strong><\/p>\n

Kuraator: Riho V\u00e4strik<\/p>\n

Meeskond: Katrin Savom\u00e4gi, Iris Tomson, Anna-Liisa \u00d5ispuu, Valter Vaht<\/p>\n

Fotot\u00f6\u00f6tlus ja graafiline disain: K\u00e4rt Hennoste<\/p>\n

Fotot\u00f6\u00f6tlus: Helen V\u00e4strik, Riho V\u00e4strik, Lauri Laasik<\/p>\n

Keeletoimetaja: Hille Salu\u00e4\u00e4r<\/p>\n

T\u00f5lge: Toimetaja t\u00f5lkeb\u00fcroo<\/p>\n

Tr\u00fckk: O\u00dc Digifoto<\/p>\n

Paigaldus: Ivar Heinpalu<\/p>\n

N\u00e4itus valmis koost\u00f6\u00f6s Polaarklubiga<\/p>\n

T\u00e4name:<\/strong> Rahvusarhiivi Filmiarhiiv<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"9.04 \u2013 30.06.2024 Paks Margareeta Kujundus: K\u00e4rt Hennoste Selle aasta 4. veebruaril 90. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud Andres S\u00f6\u00f6t on Balti uue laine dokumentalist. Ta l\u00f5petas 1963. aastal Moskvas \u00dcleliidulise Riikliku Kinematograafia…","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"parent":17072,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22552"}],"collection":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22552"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22552\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22684,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22552\/revisions\/22684"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17072"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22552"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}