13.\u201317. sajandini tegutses L\u00e4\u00e4nemerel Hansa Liit \u2013 suur kaubalinnu \u00fchendanud organisatsioon, kuhu kuulusid P\u00f5hja-Saksamaa, Madalmaade, Liivimaa ja Skandinaavia linnad. Ehkki hansalinnad pidasid omavahel sidet eelk\u00f5ige laevade abil, on keskaegseid puidust laevu alles vaid m\u00f5ni \u00fcksik.<\/p>\n
Kogeks nimetatakse keskajal P\u00f5hja-Euroopas laialdaselt levinud purjelaeva, mis oli kasutusel nii kauba- kui ka s\u00f5jalaevana. Sellised laevad olid k\u00f5hukad, suure lastiruumiga ning enamasti \u00fche masti ja \u00fche suure raapurjega. Lisaks on kogedel veel mitu ehituslikku ise\u00e4rasust, mis muudab need teistest toonastest laevadest selgesti eristuvaks.<\/p>\n
Teateid sadamaehitisi purustanud ja laevu randa paisanud tormidest on Tallinna ajalooallikates mitmeid, samuti on t\u00e4nap\u00e4evase sadama alalt teada maa sees paiknevaid laevaj\u00e4\u00e4nuseid. Seet\u00f5ttu polnud arheoloogid v\u00e4ga \u00fcllatunud, kui 2015. aastal leiti Kadriorus kunagise l\u00f5bustuspargi alalt elumajade ehitamisel kahe laeva vrakid.<\/p>\n
Esimesena v\u00e4lja kaevatud laevast, mis sai nimeks Viljo vrakk, oli s\u00e4ilinud vaid t\u00fckk p\u00f5hjast ja vasakust pardast. Puidu vanuse m\u00e4\u00e4ramiseks tehtud anal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal oli see klinkerplangutusega laev ehitatud ilmselt 15. sajandi l\u00f5pul.<\/p>\n
Teine laev avastati vundamendis\u00fcvendi sulundseina paigaldamisel, kui ekskavaator ootamatult puitlaeva detailid v\u00e4lja kaevas. Ekskavaatorijuhi j\u00e4rgi sai vrakk nimeks Peeter. Algul n\u00e4is, et vrakk on v\u00e4ga tugevasti purunenud – maa seest ilmusid n\u00e4htavale laeva k\u00fcljest eraldunud detailid ja suuremad keret\u00fckid ning esialgu oletati, et leitud on hoopis kaks vrakki. Siiski hakkasid s\u00fcgavamale kaevates paljastuma ligikaudu 18 m pikkuse ja 6 m laiuse k\u00f5huka laeva kontuurid.<\/p>\n
Mida rohkem pinnast vrakilt eemaldati, seda rohkem \u00fcllatusi laev pakkus. Nii laeva seest kui ka \u00fcmbert leiti keraamilisi n\u00f5usid, t\u00f6\u00f6riistu, nahast kindaid, jalatseid ning (ilmselt) riideesemete t\u00fckke. Selgus, et laev on kahe vaheseina abil jagatud kolmeks ruumiks. Ahtripoolsest ruumist tuli p\u00e4evavalgele p\u00f5lenud telliseid, kalaluid, puidust t\u00fcnn, kivist uhmer ning vilja jahvatamiseks m\u00f5eldud k\u00e4sikivi. Ilmselt asus laeva ahtriruumis kamb\u00fc\u00fcs, kus t\u00f5en\u00e4oliselt hoiti provianti ja valmistati meeskonnale s\u00fc\u00fca. Laeva laadungile viitavad suurimast ruumist, tr\u00fcmmist leitud puidust t\u00fcnnid, mis sisaldasid kalaluid.<\/p>\n
Laevalt leitud savin\u00f5ud on enamasti valmistatud Saksamaal ning kuuluvad asjatundjate hinnangul 14. sajandisse. Laeva dateerimiseks v\u00f5eti laeva puidust 16 proovi, mida anal\u00fc\u00fcsiti Tartu \u00dclikooli laborites. Selgus, et laeva ehitamiseks kasutatud puit (tamm ja m\u00e4nd) on langetatud 13. sajandi l\u00f5pul ilmselt t\u00e4nap\u00e4evase Poola aladel. Seega v\u00f5is laev valmida 14. sajandi alguses.<\/p>\n
Arvatavasti peamiselt L\u00e4\u00e4nemerel kurseerinud laev uppus Tallinna ranna l\u00e4hedal 14. sajandi esimesel poolel ehk ajal, mil Tallinn kauples aktiivselt teiste linnadega. Ka laeva kuju viitas sellele, et tegemist on kunagi Hansa Liidu kaubalinnade vahel kurseerinud alusega.<\/p>\n
P\u00e4rast laeva kere puhastamist pinnasest selgus, et senised oletused osutusid \u00f5igeks. Laeva pardad on ehitatud klinkertehnikas, kuid laeva p\u00f5hjaplangud paigaldatud karveeltehnikas. Plangud olid kaarte k\u00fclge kinnitatud puidust naaglitega, kuid klinkertehnikas plangud olid omavahel seotud raudnaeltega, mis l\u00f6\u00f6di l\u00e4bi plankude serva ning puidust v\u00e4ljaulatuv naelateravik p\u00f6\u00f6rati tagasi ja l\u00f6\u00f6di seestpoolt planku sisse. Laeva tihtimiseks oli kasutatud sammalt, mida hoidsid omal kohal peale l\u00f6\u00f6dud puust liistud. Parda puhastamisel \u00f5nnestus leida ka liistude kinnitamiseks kasutatud v\u00e4ikseid metallklambreid. Laeva tr\u00fcmmis puhastati v\u00e4lja kiilson koos mastikannaga, kuhu kinnitus laeva mast, mis kandis suurt raapurje. K\u00f5ik need tunnused, samuti laeva lai ja lame kiil ning s\u00e4ilinud sirge v\u00f6\u00f6rt\u00e4\u00e4v viitavad koge laevat\u00fc\u00fcbile.<\/p>\n
Kogede t\u00e4htsust L\u00e4\u00e4nemere keskaegse kaubanduse jaoks on raske \u00fcle hinnata. Nagu t\u00e4nap\u00e4evalgi, oli ka keskajal suurte kaubakoguste transportimine k\u00f5ige otstarbekam just meritsi ja seda t\u00f6\u00f6d tegid Hansa Liidu aegadel valdavalt koged. Uurijad \u00f6elnud, et ilma kogedeta poleks Hansa Liidu suurt kaubalinnade ja -teede v\u00f5rku ilmselt tekkinudki. Kogede puhul oli seega tegemist t\u00f5eliste t\u00f6\u00f6hobustega, kes vedasid Venemaalt karusnahku ja vaha ning Saksa linnadest k\u00f5ikv\u00f5imalikke kaupu alates kallitest v\u00fcrtsidest, l\u00f5petades kala, \u00f5lle ja veiniga. \u00dcks peamisi kaubaartikleid oli L\u00fcneburgist ja Baye\u2019st p\u00e4rinev sool, mida veeti ida poole s\u00f5na otseses m\u00f5ttes laevat\u00e4ite kaupa. Soolakaubandus oli ka Tallinna rikkuse \u00fcheks allikaks ja Tallinna sadamast k\u00e4is aastate jooksul l\u00e4bi ilmselt sadu kogesid. Tallinna-suguse vana kaubalinna jaoks on koge leidmine seega sama m\u00e4rgiline kui viikingilaevade avastamine Saaremaalt. Esimest korda on meil v\u00f5imalik vahetult uurida keskaegsesse Tallinna kaupa toonud koget \u2013 laevat\u00fc\u00fcpi, t\u00e4nu millele Tallinn kujunes selliseks nagu teda t\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4eme.<\/p>\n
Vaata ka Meremuuseumi v\u00e4ljaandeid https:\/\/meremuuseumipood.ee\/tootekategooria\/raamatud\/<\/a><\/p>\n